Rohelised: Sooääre eelnõu on positiivne samm, kuid seejuures poolik

Imre Sooääre algatatud eelnõu kooselu ja abielu võrdsustamiseks on vaieldamatult samm edasi võrdsema ühiskonna poole. Kahjuks ei kõrvalda see kõiki samast soost paare diskrimineerivaid erisusi ning ei täida sellisena lõppeesmärki, milleks saab olla ainult abieluvõrdsus.

“Loomulikult on algatatud eelnõu positiivne samm, kuid seejuures poolik,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Imre läks Riigikokku selle eelnõu pärast ja meil on hea meel, et ta leidis endale nii koalitsiooni kui opositsiooni hulgast toetajaid, aga hind, mis tuli maksta, on kõrge – eelnõu jätab osad inimesed siiski “õigete” hulgast välja. Roheliste ettepanek on endine ja konkreetne – perekonnaseaduses on vaja muuta ainult esimest paragrahvi, mille järgi oleks abielu kahe täiskasvanud inimese vaheline liit sõltumata nende soost.”

Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Loodetavasti võtab riigikogu kiiremas korras Sooääre algatatud eelnõu vastu. Indrek Saar nimetas seda hellitavalt küll abieluvõrdsuse eelnõuks – seda see kahjuks ikkagi pole. [..]

Read more

Rohelised tunnustavad otsuse eest peaministrit

Rohelised tunnustavad öösel vastu võetud otsuse eest peaminister Jüri Ratast ja ootavad erakondadelt tulemuslikke läbirääkimisi

Eestimaa Rohelised tunnevad sügavat muret ja pettumust ning mõistavad resoluutselt hukka võimaluse, et Eesti poliitikas saab raha eest endale sobivaid teeneid osta. Rohelised tunnustavad Jüri Ratast otsuse eest antud olukorras ametist tagasi astuda ning loodavad, et teised erakonnad võtavad tulevikus omaks korruptiivse käitumise osas sama resoluutse hoiaku.

“Tasub meeles pidada, et Hillar Tederilt on kõige suuremad annetused saanud hoopis Reformierakond, seda aastatel 2013-2015, mil oldi peaministripartei,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve, “tänaste sündmuste valguses on selge, et ka neile summadele tuleks veidi enam valgust heita. Kas ja kui, siis mida sai selliste annetuste eest Teder Reformierakonnalt on kindlasti väärt uurimist.”

“Üks äärmiselt õudne etapp Eesti poliitikas ehk EKREIKE on seks puhuks läbi saanud,” ütles roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, “loodan, et siit saab Eesti jaoks alguse uus poliitiline kultuur ning võtame uue suuna keskkonda ning isikuvabadusi austava ning läbipaistva riigijuhtimise poole. Meil ei ole aega hakata uuesti seletama kliimamuutuste vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise olulisust järgmisele valitsusele. Meil on vaja, et hakataks tegutsema. Kohe.”

Read more

Abielu võrdsuse algatusele andis allkirja 35 805 Eesti kodanikku

Eestimaa Roheliste perekonnaseaduse muutmise petitsiooni allkirjastamine rahvaalgatus.ee portaalis on lõppenud.

Läbi ajaloo suurima allkirjade arvuga petitsioonis nõuavad 35 805 allakirjutanut Riigikogul sätestada abielu mõiste perekonnaseaduses kahe täiskasvanud inimese liiduna sõltumata nende soost. 

Täna alustab Riigikogu liige Imre Sooäär parlamendis oma eelnõule allkirjade kogumist. Abielureferendumi eelnõu läheb eeldatavasti teisele lugemisele kolmapäeval koos viie muudatusettepanekuga. Meie anname üige pea võimaluse rahvasaadikutel teema riigimehelikult lõpetada ja meie, 35 805 digiallkirjaga eelnõu komisjonist otse Riigikogu suurde saali saata. Nii nagu koalitsioonileping ette näeb.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Vaatamata absurditeatrit meenutavale poliitilisele palaganile ja parlamentaarse demokraatia kriisile oleme täna lootusrikkad ja tänulikud, sest nii suur hulk inimesi toetab võrdset kohtlemist ja õigluse jalule seadmist. Geiabielude legaliseerimine Eestis on võimalik. Loodan, et saame selle õige pea teoks teha. Kõik pered väärivad tunnustust ja kaitset!”

“Petitsiooni saatnud enneolematu allkirjade hulk näitab selgelt, et võitlus ei käi mitte ainult rahvahääletuse ärajätmise vastu, vaid ka abieluvõrdsuse poolt,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Ma tänan kõiki, kes oma allkirja tolerantsema, empaatilisema ning isikuvabadusi austava Eesti jaoks andsid. Aga võitlus ei ole veel läbi. Kui edastame algatuse koos allkirjadega Riigikogule, siis võitlus alles algab.” [..]

Read more

Züleyxa Izmailova: Rohelised mõtted ja uue aasta soovid

Hea Roheline!

Me oleme Eesti väikseim erakond, mis püüab lahendada hetkel suurimat globaalset probleemi – kliimamuutustest tingitud ökokatastroofi. Meie riik on muutuste ellu kutsumiseks ideaalne koht, sest oleme väike ja kokkuhoidev kogukond kiirelt areneva ning kliimaprobleemidesse tõsiselt suhtuva Euroopa servas. Praegune valitsus ei ole aga sellest veel aru saanud kui suuri võimalusi see situatsioon pakub ning on jätkuvalt seda meelt, et senised pingutused on olnud piisavad, et muljet roheriigist üleval hoida. Aga mainekujundus ei ole ju sisuline tegevus ning probleemid kuhjuvad.

2020 on väheste jaoks olnud lihtne aasta. Halb või hea on igaühe enda hinnata, aga keeruline on see olnud kindlasti. Kõik muutus. Majandus lakkas kasvamast, laste haridus kolis kodudesse, kaheksatunnised ja viiepäevased töönädalad paisati segi, ostukeskuseid, klubisid ja baare pandi kinni, lendamine ja reisimine vähenes, veebikohtumised muutusid igapäevasteks palju enamatele kui seni ja nii edasi. Mida see kõike tähendab meie erakonna ja poliitilise liikumise jaoks? Üks, mida COVID-19 meile sel aastal näitas ja õpetas, on see, et muutused on võimalikud! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Petitsioon lageraiete referendumile panemiseks jõudis riigikokku

Eestimaa Roheliste petitsiooni allkirjastamine, millega taotletakse referendumi korraldamist küsimuses “Kas lageraied Eestis peaksid olema keelatud?”, on lõppenud ning algatus on saadetud Riigikogule.

“Valitsuse otsus kaasata inimesi rohkem riigivalitsemisse läbi otsedemokraatlike meetodite on tervitatav,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Probleem täna kirgi kütva referendumiga seisneb selles, et sisuliselt ei muuda see mitte midagi. See on küsitlus kehtiva korra kohta ja ühtegi tegevust see endaga kaasa ei too. Meie pakume valitsusele, kes vähemalt retoorikas rahva tahtega arvestamist oluliseks peab, arutelu referendumi üle, mis ka reaalselt midagi muudaks ja lageraiete küsimuses mingi lahenduse pakuks.”

Züleyxa Izmailova: “Valitsusliit lõpetagu silmakirjatsemine ja seisku oma sõnade taga. Kui öeldakse, et rahvalt on oluline arvamust küsida, siis küsitagu seda ka riigielu puudutavates küsimustes, mitte ainult neis, mis valitsusparteide valimisvankrit veavad. Ilmselgelt kardab valitsus referendumil lageraiete kohta küsida, sest on üsnagi suur tõenäosus, et rahvas keelabki Eestis lageraie kui peamise majandamise viisi. ”

Rahvaalgatus.ee keskkonnas üleval olnud algatus “petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud”, kogus üle 1272 allkirja, mis tähendab, et Riigikogu on kohustatud seda arutama. Millisesse komisjoni antud ettepanek jõuab, selgub uuel aastal.

Read more

Züleyxa Izmailova: kas rohepööre käib valitsusliidule üle jõu?

Päev pärast Riigieelarve vastuvõtmist, oli riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus arutelu teemal “Rohepööre”. See on väga ilmekas näide, kuidas riigis viimased kümme või viieteist aastat asju on aetud – jagame raha omavahel ära ja siis räägime rahvale natuke rohelist juttu. Veel päev enne eelarve vastuvõtmist lükati majanduskomisjonis laua pealt prügikasti uue põlevkiviõlitehase rajamise vastane petitisioon!

Neoliberaalsus kui katk

Taasiseseisvumise järel läks Eesti teiste idabloki riikidega sarnaselt radikaalse neoliberalismi teed, millega on kaasnenud ühiskonna kihistumine ja suur sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Eelmiste valitsuste otsuste kritiseerimisele lisaks oleks nüüd tarvis näha laiemat pilti ja otsida lahendusi, mis aitaksid meid paremasse homsesse.

Kuid riigis, mille rahandusminister ei kuula eksperte ja sõimab keskkonnakaitsjaid põmmpeadeks, on see pehmelt öeldes raskendatud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski: Keskkonnakriis on väärtuste kriis

8. detsembril toimub Hea Kodaniku klubis vestlusring “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägitakse looduse õigustest. Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?

Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.

Sellise kutse saanult tahtsin kohe Eestimaa Roheliste volikogusse kuuluva Mattias Turovski käest küsida, mida ta loodusele õiguste andmisest arvab ning millega üldse tegeleb keskkonnaeetik.

Miks peaksime näiteks Emajõe muutma õigustega isikuks?

Looduse õiguse liikumine töötab selle nimel, et muuta inimeste ja mitte-inimeste (olgu nendeks loomad, taimed või jõed) suhe juriidiliselt kahepoolsemaks, moraalsemaks, ka õiglasemaks. Õigussüsteemid on loodud selleks, et ühiskonna liikmete õiguste ja kohustuste osas eksisteeriks sidusus ja järjepidevus, kusjuures ühiskonna liikme staatuse kõrgeim väljendus on isikustatus. Oma pika traditsiooniga kultuuriruumis oleme mitte-inimesi, aga üsna hiljuti veel ka lihtsalt “valest” soost või rassist liigikaaslasigi, pikalt käsitlenud alamate subjektide või lausa omandina, kellele ühiskonna enamusega võrreldav õiguslik kaitse ei laiene. Inimõigused ja sellest välja kasvanud antišovinismi, loomaõigusluse ja nüüd ka looduse õiguse liikumised töötavad selle nimel, et vastavaid subjekte oleks võimalik õigussüsteemis käsitleda omandi või eseme asemel isikutena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Jäägu abielugi vaid meeste vahele?

Kui silmad ja kõrvad kinni katta, et mitte näha meie valitsuse pimedat keskaega meenutavat perekonnapoliitikat, oleme ju täitsa kaasaegse riigi moodi. Vähemalt esmapilgul võiks nii tunduda. Naistel on lubatud tööl käia, autot juhtida ja meil on isegi valimisõigus!

Aga naiste osalus Eestit puudutavate oluliste otsuste vastuvõtmisel on ebaeuroopalikult tagasihoidlik.

Riigikogu leheküljel sai 26.11.2020 seisuga kokku lugeda 29 naist 101st parlamendi liikmest. Sealt oli puudu üksikema ja minister Mailis Reps, kes astus oma ametist tagasi, kui jäi ajakirjandusele vahele oma laste ametiautoga sõidutamisega. Repsi asemel jätkab haridusministrina nüüd eksroolijoodikust Jaak Aab. Aga tema asemel saab regionaalministri ametit proovida nüüd Anneli Ott. Kokkuvõttes võime olla rõõmsad, et naiste osakaal valitsuses ei vähenenud. Neid on endiselt tervelt kaks viieteistkümnest.

Paistab, et kaks on Keskerakonna piir, sest ka Tallinna linnavalituse seitsmest juhist on vaid kaks naised. Protsentuaalselt on see muidugi märksa rohkem kui valitsuses täna näha võime, kuid siin ei tohi unustada, et valitsuses on veel kaks parteid, kelle põhiteemadeks on saanud traditsioonilise abieluvormi verega põhiseadusesse kirjutamine ja abordiseaduse karmistamine. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Volikogu moodustas tuumaenergeetika töörühma

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu kinnitas 19.11. toimunud veebikoosolekul erakonna järgmise aasta eelarve, määras programmi- ja põhikirjatoimkonnad ning moodustas tuumaenergeetika töörühma, mille eesmärk on tasakaalustada tuumaenergeetika lobi Eestis.
 “Levima on hakanud palju erinevaid pooltõdesid ja häma seoses tuumaenergeetikaga,” ütles vastloodud töörühma liige Valdur Lahtvee. “Loodud töörühma eesmärgiks on avaliku tuumaenergeetika debati tasakaalustamine ja antud teemal erakonna programmiliste seisukohtade kujundamine.” 
Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Rohelised on algusest peale olnud seisukohal, et tuumaenergeetika laialdasemaks levikuks on vaja lahendada veel palju küsimusi enne kui saame hakata rääkima jaama rajamisest Maarjamaale. Tuumalobistid on suutnud lühikese ajaga ühe valla poliitikud ja ametnikud, aga ka valitsuse ja keskkonnaministri ümber oma näpu keerata, aga kohalike elanike muredega ei tegeleta piisavalt. Eriplaneeringuga kohalikest üle sõitmise oht on jälle õhus. Kui valitsus räägib ka antud teemal rahvahääletuse võimalusest, siis tahame selle osas samuti kaasa rääkida.”

Praegu ei ole veel põhjust meie kunagist loosungit “Tuumajaam, täna EI!” ümber sõnastada. Täna ei ole sellist tehnoloogiat olemas, mille rajamist Eestisse lubada.

Read more

EKRE ministri vaated ei võimalda tal ametit pidada

Eile teatas EKREsse kuuluv vastne keskkonnaminister, et ta pole kindel kliimamuutuse inimtekkelisuses, mistõttu roheliste hinnangul ta ametisse ei sobi, sest Epleri vaated on otseses vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidega.

Esinaine Züleyxa Izmailova: “Inimene võib uskuda ka lameda maa teooriat, see on tema õigus. Kuid inimene, kellele pole mõistetav kliimamuutuse olemus ja kes kahtleb teaduslikes faktides, ei tohik olla Eesti Vabariigi keskkonnaminister. Siin on ka otsene konflikt nii Euroopa liidu kui ka Eesti Valitsuse seatud kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Oleks õige, kui Epler astuks kohe tagasi. Keskkonnapoliitika on võtmevaldkond ja vajab teaduspõhist juhtimist.”

“Vastne keskkonnaminister peab üheks oma trumbiks esinduslikku välimust. Kahjuks ei lugenud Rain Epler oma trumpide hulka keskkonnavaldkonna tundmist ja nüüd me teame miks,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Ajal, mil maailma tähtsaim väljakutse on kliimasoojenemise pidurdamine, ajal, mil metsasõda Eestis ei näita vaibumise märke, vaid lõhestab ühiskonda endiselt, on sellise inimese määramine keskkonnaministriks pehmelt öeldes kohatu.”

Pärast seda kui EKRE endine keskkonnaminister Rene Kokk tervislikel põhjustel tagasi astus ning Riigikokku naasis, nimetati ametisse rahandusminister Martin Helme endine nõunik Rain Epler. Tema ametisse nimetamine ei ole aga toetust leidnud keskkonnaühenduste poolt. EKRE on koalitsioonipartnerina praeguseks vahetanud välja kõik muud ministrid peale Rahandusministri.

Read more

Züleyxa Izmailova: kingitud tort vastu vahtimist visatud

Eesti poliitikast on saanud EKRE mängumaa. Skandaalist skandaali otsa on saanud meie riigi igapäev ja Helmede räuskamisest pidev aruteluteema. Koroonat reaalselt tõkestavate meetmete kehtestamisega on tänaseks totaalselt hiljaks jäädud. Selle asemel, et keskenduda viiruse levikuga võitlemisele, majanduse ümber korraldamisele ja kliimaväljakutsete lahendamisele on valitsuspoliitikud agaralt tegelenud totaalse juraga. See on hea moodus tähelepanu hajutamiseks kahtlastelt laenudiilidelt ja rahajagamistelt, mis ebamugavaid küsimusi tekitada võiksid ning samas ka populistidele sobiv viis end pidevalt pildil hoida.

Näiteks aktiveeris nii Mart Helme oma homofoobse sõnavõtuga, milles ta soovitas osal eesti rahvast Rootsi kolida, EKRE jaoks kohalikku venekeelset valijaskonda.
Nagu teame, oli abielu küsimuses referendumi korraldamine ka Putini valimiskampaania osa. Miks aga EKRE kremlimeelset poliitikat Eestis kultiveerib on ju selge – kohalikel valimistel loodab Helme oma parteile saada nende Eesti elanike hääli, kes ka Venemaa presidendile pöialt hoiavad. Alatu ja siseministri positsiooni ärakasutav ja täiesti vastutustundetu võte toimis. Venekeelsetes kommentaariumides leidis Helme sõnavõtt poolehoidu. Öeldi, et olgu kuidas on selle Helmega, aga seda homode asja ajab ta õigesti. Meie masti mees. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Liitu Eesti kõige progressiivsema erakonnaga juba täna!

Rohelised on Eesti poliitikas nagu SÕÕM VÄRSKET ÕHKU.

Esita endale küsimused – kas Sa:

* hoolid Sind ümbritsevast elukeskkonnast;

* saad aru, et inimese põhjustatud globaalne soojenemine on suurim oht meie planeedile;

* leiad, et Eesti tänane keskkonnapoliitika pole jätkusuutlik;

* toetad avatud, solidaarset ning isikuvabadusi austavat Eestit;

* mõistad, et niivõrd suur majanduslik ebavõrdsus nagu Eestis pole paratamatus, vaid seniste valikute küsimus;

* usud, et tulevik on ROHELINE ning tahad sellesse ka ise panustada…

… siis liitu Rohelistega juba täna!

Read more

Züleyxa Izmailova: Inimkond on kiirelt hävitamas kogu elusloodust

Mari Kartau artikkel Maalehes oli pahatahtlik ja eksitav. Õnneks lükkas selles toodud valearusaamad koheselt ümber samasse kontserni kuuluv Eesti Ekspress oma uudiskirjas, aga kahetsusväärsel kombel ei olnud võimalik juba tuld võtnud metsa ja roheliste tembeldamine Kremli käepikendusteks oli alanud. Eestimaa Looduse Fond, mis on üks pikimate traditsioonidega keskkonnaorganisatsioon Eestis ja kellele peame tänu avaldama tuhandete elusloodust hoidvate ning väärtustavate tegude eest, pidi oma tavapärase töö kõrvale jätma ja asuma jälle tõestama, et keskkonnakaitse Eestis ei ole kaamel.

Vene kaardile mängimine näiteks valijate hirmutamiseks on Eestis juba pika traditsiooniga. Praktika, mis läheb käiku juhul, kui isegi metsakaitsjate materdamiseks korraldatud ad hominem laimukampaania pole soovitud tulemust koju toonud. Tulemust, mis teatud parteide võimule saamisele või selle kinnistamisele kaasa aitavad. Loodusressurside majandamise ümber toimuvate poliitiliste võimumängude niidistik on tugevalt põmitud erahuvidega ja seda on juba aastaid edendatud läbi avaliku võimu meie kõigi maksuraha eest. Pole siis ime, et seni rahulikult puidu eest raha kasseerinud ärikad pole kuigi rõõmsad, et ümberlükkamatud tõendid inimtekkelisest globaalsest kliimakriisist kallutavad ka tõsimeelsemaid metsamehi tunnistama, et Eestis on metsaraiega juba kõvasti ülepingutatud ning on viimane aeg lageraietel ja odaval toormel põhinev puidusektor restruktureerida keskkonnateadlikuks ja ressursisäästlikuks puidutööstuseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Metsavalimisteni on jäänud täpselt aasta

Eestimaa Rohelised kutsuvad kõiki metsast, loodusest ja oma laste tulevikust hoolivaid inimesi tegema järgmistest kohalike omavalitsuste valimistest metsavalimised moodustades rohelised valimisnimekirjad üle kogu Eesti, et astuda koos välja meie metsade kaitseks.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas ning selleks ei pea olema erakonna liige. Üles seatavate nimekirjade pikkus ei ole piiratud ja kautsjoni ei pea tasuma.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Arvestades tänaseid arenguid, kus erinevais paigus üle Eesti kohalikud sõdivad oma kodumetsa raiumise vastu kõikvõimalike vahenditega ja on ette võtnud isegi kohtutee, on aasta enne valimisi õige aeg ka poliitiliste hoobade kasutamist planeerima hakata. Kohalikel valimistel kehtib põhimõte, mida pikemad nimekirjad, seda rohkem hääli, mida rohkem hääli, seda rohkem kohti volikogudes ja suurem võimalus kaitsta kogukonnametsi ja elanike huvisid.”

Nädala alguses algas allkirjade kogumine lageraiete referendumi petitsioonile. Petitsiooni on nelja päevaga allkirjastanud 650 inimest.
…loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu kiitis 9. oktoobril Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul heaks petitsiooni, millega nõutakse rahva arvamuse küsimist lageraiete kohta referendumil, mis toimuks 2021. aasta kohalike valimistega samal päeval ehk 17. oktoobril.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Võit või valus läbikukkumine – kas Tallinnast saab Euroopa Roheline Pealinn?

Juba täna selgub, milline linn saab 2022. aasta Euroopa Rohelise pealinnaks.
Nagu teame võistleb tiitli nimel ka sel korral Tallinn. Finaali ja auhinnatseremooniat saab igaüks jälgida otse Euroopa Komisjoni veebist.

Finaali jõudmiseks tehti kandideerimistaotluses lubadusi, mis jätavad Tallinnast aga märksa eesrindlikuma mulje, kui reaalsuses seda näha võib.
Näiteks on taotlusse on kopeeritud peatükid Roheliste algatatud Säästva Energiamajanduse ja kliima tegevuskavast, kuid mille kinnitamise ja rakendamiseni pole praegune linnavõim tänasenigi jõudnud. Veelgi enam, tegevuskava kinnitamine jäeti Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast viimasel hetkel välja.

Samuti veel rakendamata Säästva Liikuvuse Strateegiast kopeeriti taotlusse ka kavatsus suurendada märkimisväärselt jalgrataste kasutust Tallinnas. Selle kohaselt peaks juba viie aasta päras vähemalt 50% kõigist liikumistest Tallinnas ja Harjumaal toimuma ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga…

loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Kahe juhiga erakond? Miks mitte!

12. septembril toimus Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu, kus nelja kandidaadi hulgast valiti erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimeheks kandideerisid Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale oli samuti kaks kandidaati: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.

Piret Räni uuris Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve käest, milliseks võiks kujuneda Eestimaa Roheliste tulevik kahe juhi käe all. Loe täispikkasid intervjuusid veebiväljaandes Bioneer.

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselingid täispikkadele intervjuudele.

Read more

Rohelised taunivad Keskkonnaministri vastutustundetut tegevust

Erakond Eestimaa Rohelised taunib Keskkonnaministri Rene Koka ettepanekut pikendada kehtivat metsanduse arengukava kuni uue arengukava valmimiseni*. Selline ettepanek on vastutustundetu ja tähendab sisuliselt soovi pikendada tööstuse huvides iga-aastast 15 miljoni tihumeetri puidu väljavedu ning jätta vastu võtmata uus metsanduse arengukava, kus oleks võrdsemalt väärtustatud ka metsa teisi aspekte. Tänane valitsus ja praegune keskkonnaminister näevad metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, aga roheliste meelest peaks kaasaegne metsandus taastootma nii ökoloogilist, kultuurilist, majanduslikku kui ka sotsiaalset väärtust. Oleme olukorras, kus puu on surnuna rohkem väärt kui elusana ja see peab muutuma.

Erakond Eestimaa Rohelised soovib Eesti metsanduse eesmärkide kaasajastamist, mis tähendaks püsimetsanduse praktikate laialdasemat kasutusele võttu, rohevööndite ja KAH alade suurendamist ja suunamist süsinikusidumisse, mis lisaks muude hüvede kohesele tekkimisele hakkaks peale uute LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) kvootide jõustumist ka majanduslikult ära tasuma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kõrghariduse alarahastus ohustab Eesti iseseisvust

Täna algas Riigikogu sügisistungjärk ning septembri lõpuks esitab valitsus Riigieelarve parlamendile kinnitamiseks. Sellega seoses tuletavad Eesti Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda, aga ka Eestimaa Rohelised meelde erakondade ülest valimiste eelset kokkulepet. Valitsus peab leidma vahendid teaduse ja kõrghariduse stabiilseks riigipoolseks rahastuseks vastavalt 1% ja 1,5% tasemel SKT-st.

Erakonna juht ja leppele allakirjutanud Züleyxa Izmailova: “Kõrghariduse ja teaduse pikaaegne struktuurne alarahastatus ei mõju enam pärssivalt mitte ainult Riigikogu poolt kinnitatud Teadmistepõhise Eesti strateegiale ning eestikeelse teaduskeele arengule ja säilimisele, vaid on juba ohuks ka Eesti iseseisvuse jätkusuutlikkusele. Kaasaegse eestikeelse kõrghariduse omandamise võimaldamine ja kõrge kvaliteet on oluline prioriteet, mis ei tohi langeda poliitilise võimetuse ohvriks.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Armsad erakonnakaaslased!

Alustuseks, täname kõiki, kes olid laupäeval klubis “Uus Laine” meie erakonna üldkogul kas füüsiliselt, läbi veebi või telefoniühenduse. Aitäh kõigile kandideerijatele. Meie uus juhatus, volikogu ning toimkonnad said endale väga väärilised ning võimekad liikmed. Soovime kõigile jõudu ja tarkust oluliste otsuste tegemisel!

Tahame teid tänada usalduse eest, mille üldkoosolekul meile andsite. Meil on hea meel, et toetasite meie tulevikuvaadet ning põhimõtteid, millele soovime kindlaks jääda ja eesmärke mille poole üheskoos pürgida. Me oleme noored ja energilised ning meie ühine soov on viia rohelist maailmavaadet üha rohkemate inimesteni. Oleme tänulikud ning hindame kõrgelt võimalust toetuda ka meie erakonna kogenumate liikmete elutarkusele. Lubame teid väärikalt esindada, et saaksite meie üle uhkust tunda. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »