Politiseerunud jäätmemajandus ja läbikukkunud jäätmeseadus

Jäätmevaldkonna peamine probleem on selle politiseeritus ja huvidele allutatus, kuid jäätmemajandus peaks olema mitte poliitiline võitlustanner, vaid keskkonnaküsimus.

Paljud on ilmselt praeguseks mõistnud, et miski Eesti jäätmekäitluses on päris tõsiselt kiivas. Viimasel ajal on avalikus ruumis tiirelnud jutud võimalikust ELi hiigeltrahvist ja ringlussevõtu eesmärkide mittetäitmisest. Tagatipuks eilne teadaanne, et pärast pikka Riigikogus küpsemist otsustati uue jäätmeseaduse menetlemisest loobuda. Kes asjade käiguga rohkem kursis oli, sellele ei tulnud uudis üllatusena. Keskkonnaministeerium ja keskkonnakomisjon tekitasid eelnõus kahe peale kokku sellise segaduse, et lõpuks ei saanud enam keegi aru, mis seadusemuudatusega tegu ja kellele seda vaja on. Keskkonnakomisjoni esimees Vakra süüdistab ministeeriumi, Kiisler vastu jällegi Riigikogu, tootjad-pakendiorganisatsioonid ja teised osapooled kõiki poliitikuid jne.

Kuid milline institutsioon tegelikult enesereflektsiooniga tegelema peaks? Kelle tegemata töö kehv ringlussevõtu tulemus on? Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu, omavalitsuste või hoopis keskkonnainspektsiooni? Siia koer ongi maetud. Eestis on jäätmemajandust juba pikalt vaevanud liigne politiseeritus: valdkonda ei kujundata mitte lähtudes keskkonnast ja jäätmekäitluse parimatest praktikatest, vaid lühiajalistest poliitilistest huvidest. Kui aga seadusloomes ei ole aluseks mitte pikaajalised eesmärgid ja üldised kokku lepitud põhimõtted, vaid poliitilised tõmbetuuled, on tulemuseks segadus ja vastutuse hajumine. Selle kõrval näeme järjest enam mikrofoni haaramas majanduslikke huve, seda näiteks pakendite kogumise puhul. Praegune avalike konteinerite süsteem ei pane turul tegutsevaid ettevõtteid (mida praktikas on kolm) ei kogumispunkide võrgutikku laiendama ega pakendijäätmeid reaalselt ringlusse võtma, vaid kasumit suurendama. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Rohelised Jaaganti spekulatsioonidest

Roheliste ametlik vastus Postimehes avaldatud spekulatsioonile seoses Vakra võimaliku lõputöö plagiaadiga.

Eile ilmus Postimehe Jaaganti Valimisradaris spekulatsioon võimalusest, et info Vakra lõputöö plagiaadi kohta on jõudnud Eesti Ekspressi toimetusele erakonnalt Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse parteilt.

Siinkohal soovin kinnitada, et Rohelisteni jõudis info sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme, keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra võimalikust pettusest alles Eesti Ekspessis avaldatud loost.

Eestimaa Rohelised pole antud info lekitamise taga ja Rohelised on erakond, kes madalate poliitmängudega ei tegele. Meie eesmärk on olla esimene puhas riik, mille eeldusteks on nii puhas keskkond kui ka puhas südametunnistus.

Olgu üheselt öeldud, et keskkonnavaldkonna õõnestamine on kahjulik kogu Eesti keskkonnaliikumisele ja pole kuidagi Eestimaa Roheliste huvides.

Read more

Reet Härmat: Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist

Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist – nii on kirjas Roheliste programmis. Kodanikuühiskond on tugev ja aktiivne, seistes enda huvide ja õiguste eest. Ma olen Eesti riigi kodanik ja hoolin kohast, kus ma elan ning püüan igati olla kindel, et seda maad ja kaaskodanikke koheldaks õiglaselt. Olen küpses keskeas gümnaasiumiharidusega naine. Olen ka kaastundlik ja empaatiavõimeline. Proovin märgata muutusi meie ümber. Olen tegelikult juba kandideerinud Roheliste nimekirjas kohalikel valimistel 2017 oktoobris. Nädal enne valimisi, panin oma valimisnumbriga pildi Facebooki üles ja kutsusin sõpru hääletama, kandideerisin Lasnamäel ja sain 46 häält.
Rohelised kogusid Tallinnas 4622 häält, seda olematu eelarvega. Nagu ka tol korral, nii ka sel aastal ei olnud plaanis kandideerida, aga jällegi Roheliste vapper esinaine  Zuzu Izmailova suutis mind veenda ja Roheliste programmi lugedes nõustusin iga punktiga. Otsus sai tehtud ja rääkisin Roheliste programmist ka oma heale sõbrannale Anu Saagimile. Kes kohtudes Zuzuga samuti nakatus “rohelisest pisikust”. On väga levinud ütlus, et poliitikasse lähevad ainult lollid. Ma küsiks siis vastu, kas on normaalne, et laseme oma riiki juhtida lollidel ja hääletame valimistel järjekindlalt lollide poolt?
Muidugi on väga võimekaid ja oma tööd südamest tegevaid poliitikuid, aga kahjuks näen ka palju vastupidist suhtumist. Liiga palju vassimist ja “rahakallistajaid” kohtab seal. Siis tuleb ju midagi muuta, meil Anuga juba ei tule puudu julgusest olla esil ja seista Roheliste ideede eest. Kui muutusteks on vaja “rändtsirkust”, siis tuleb seda teha, et läbi selle etenduse Eestimaa Rohelised nähtavamaks muuta. Kui loodus võidab, võidame meie kõik. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised esitasid suurima naiste arvuga nimekirja

Eile, 17.01.2019 esitas Erakond Eestimaa Rohelised Vabariigi Valimiskomisjonile täisnimekirja ehk 125 kandidaadi avaldused. Nimekirjast leiab 58 naist ja 67 meest, mis teeb naiste osakaaluks nimekirjas 46%.

Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Eesti poliitikas tasakaalu loomisel on meil kõigil ühiselt oluline roll – nii neil, kes kandideerivad, neil, kes nimekirjasid koostavad, aga kõige enam neil, kes 3. märtsil (ja ka juba varem) oma esindaja valivad. Kelle meelest võiks Eesti poliitikas rohkem naisi olla, valib Rohelisi.”

Kandidaatide pika nimekirja ja ka ringkondliku jaotuse leiab aadressilt: https://rohelised.ee/kandidaadid/

Read more

Roheliste esinaine andis teada oma kavatsusest esitada erakonna juhatusele ettepanek seada teda 2019 Riigikogu valimistel peaministrikandidaadiks

Head sõbrad, liitlased ja toetajad, kes mind rohelise aktivistina hea sõnaga tervitanud olete ja pöialt hoiate!
Aitäh, iga sooja sõna ja südamliku tervituse eest, mille läkitanud olete. Ma ei jõua kõigile isiklikult vastata, kuid kinnitan, et olen teie heatahte soovid tänutundega vastu võtnud.
Tee mida mööda olen kõndima hakanud, pole minu ega lähedaste jaoks lihtne väljakutse. Kuid kui keegi küsib, ei kahtle ma hetkegi, et olen õigel teel. Sest me ei saa käed rüpes oodata, et keegi teine hakkaks meie laste elamisväärse tuleviku nimel tegutsema. See oleks tühi lootus.
Tänan teid, et olete olemas ja annate endast märku. See mõjub alati julgustavalt ja annab head lisaenergiat, mida selles katsumuses kunagi liiga palju pole.
Tänan ka kõiki teid, kes lisaks sõnalisele toetusele on otsustanud koos minuga reaalsesse lahingusse minna, et juba paari kuu pärast viia roheline mõtteviis tasakaalustavaks jõuks järgmise parlamendi koosseisu.
Tänan kõiki vabatahtlikke, kes te oma oskuste ja teadmistega parema tuleviku nimel pingutate.
Suur aitäh teile, kes te olete vaprad ja toetate rohelisi meie riigikogu nimekirjas kandidaatidena. Tean, et mõnele tuli see otsus kergelt, kuid mitmed teist pidid eneses teatud tõkked ületama, enne kui veendumus sammu vajalikkusest kindlust leidis. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Sada linnale kuuluvat maja saavad katusele päikesepaneelid

Linnahooneid kahe aasta jooksul keskkonnasõbralikku elektrit tootma pannes hoiab linn 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot.

Kevadel paigaldasid töömehed Tallinna energiaagentuuri Paldiski mnt hoone katusele päikesepaneelid ja panid tööle päikeseenergial töötava elektrijaama. See oli suurema ettevõtmise esimene samm, sest linn on otsustanud panna kahe järgneva aasta jooksul päikeseelektrijaamad veel ligikaudu saja linnale kuuluva maja katusele.

Energiaagentuuri juhataja Pille Arjakase andmeil hoiab linn sel moel 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot. Päikesepaneelid ja kogu muu tehnika koos paigaldamisega läheb linnale maksma 3 miljonit eurot. Selle raha peaksid päikeseelektrijaamad tasa teenima kümne aastaga.

Siiski pole selle projektiga paigaldatavad päikesepaneelid esimesed, mis hakkavad linnale kuuluvat hoonet elektrienergiaga varustama. Esimene selline hoone on eelmisel aastal valminud Õpetajate kodu Uuslinna tänavas.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn püüab päikest – kolme miljoni euroga

Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgenva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis, et taastuvenergia lahenduste maksimeerimine linna munitsipaalhoonetes on üheks meetmeks, kuidas saavutada nii kohalikke kui riiklikke kliimaeesmärke. „Erinevad rahvusvahelised raportid on viidanud, et Eesti on kliimameetmete rakendamisel kehva tööd teinud, seda peamiselt jätkuva põlevkivi suuremahulise kaevandamise tõttu. Mida varem läheme üle puhtale energiale, seda väiksemaid kulutusi tulevikus kanname,“ ütles Izmailova.

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20%-ni aastaks 2020 ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Abilinnapea sõnul on lisaks sisulisele tegevusele CO2 heitmete vähendamisel oluline, et avalik sektor oleks suunanäitaja. „Taastuvenergia osas ringleb müüt, justkui ei oleks see meie kliimas mõistlik lahendus. Tänase tehnoloogia puhul see argument enam ei päde. Mida rohkem on toimivaid ja tulusaid lahendusi, seda enam julgetakse ja soovitakse taastuvenergia võimalusi ära kasutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste üldkogu avas valimiste hooaja Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimus samaaegselt Presidendi poolt valimiste välja kuulutamisega 1. detsembril 2018 Õpetajate Majas.

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimus 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Samas majas tegutses ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 1918. aastal, seega igati väärikas koht, kuhu tulevase riigijuhtimise küsimuste arutamiseks liikmeid kokku kutsuda. Sealsamas tähistatakse vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm, mis on erakonna tööplaan järgmiseks kümnendiks. Uus põhikiri, mille alusel on piirkondade moodustamine ning seal ka hääletuste korraldamine märksa lihtsam. Erakonna erinevatele kogudele tekkis juurde otsustusvabadust. Üldprogramm kinnitab erakonna pühendumust meie riigi keskkonna ja rahva kaitsel. Lisaks põhidokumentide vastuvõtmisele valiti ka uus juhatus.

Uude juhatusse osutusid valituks Johanna Maria Tõugu, Kai Künnis-Beres, Fideelia-Signe Roots, Ulvi Koop, Helina Tilk, Marko Kaasik, Timur Sagitov, Kaspar Kurve, Steve Truumets, Joonas Laks, Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn ja Züleyxa Izmailova. Roheliste juhatuses on alates tänasest 6 naist ja 7 meest.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: „Liivakastideülene koostöö on võimalik!“

Foto autor: Jörgen Norkroos

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova kutsub keskkonnakaitsjaid koostööle ja põhjendab, miks oli aasta eest hea minna Keskerakonnaga koos linna valitsema.

Progressi eeldus on teist moodi mõtlemise julgus ja õppimise eeldus vastuolud, mida lahendada. Seetõttu sünnivad parimad lahendused mõnikord läbi vastandlike suhtumiste konflikti – uudseid ideid tuleb kõrvutada, nende üle väidelda ja võib-olla sarvigi ragistada. Samas on hädavajalik, et vaidluse lõpuks jõutaks edasiviiva üksmeeleni, milles pannakse paika tegutsemise raamistik ja alustatakse koostööd. Vastasel juhul pole progressi, on vaid vastasseisus polariseerunud kõlakojad. Paigalseisust võib end leida nii liigsesse konflikti kaldudes kui selle iga hinna eest vältimises.

Kõikidega kõiges muidugi ühist keelt leida ei ole võimalik ega vajalik. Näiteks siis, kui koostöö eeldab enda põhiväärtustest taganemist. Rohelise maailmavaate kandjana ei astuks ma kindlasti valitsuskoalitsiooni erakonnaga, kes ei ole nõus vähendama raiemahtusid Eesti metsades või kes ohustaks mõnel muul moel eestimaalaste õigust puhtale elukeskkonnale.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Kaasav linnaplaneerimine kui kliimameede

Kui kohalik kogukond ja eksperdid on oma elukeskkonna kujundamisel kaasatud, sünnivad rohelisemad lahendused. Arvestades, et toimub võimust võõrandumine ja samal ajal istume kõik valguskiirusel kihutaval kliimasoojenemise rongil, peaks olema kaasav ja jätkusuutlik linnaplaneerimine elementaarne.

Tallinna abilinnapeana on keskkonnateemade kõrval linnaelanike kaasamine otsustusprotsessidesse üks valdkond, mille koalitsiooniläbirääkimistel enda vastutusalasse sain. Seetõttu puutun ma oma töös pidevalt kokku nii kaasamisentusiastide kui –skeptikutega.

Olen viimaseid hoolega uurinud ja välja on joonistunud kaks tüpaaži. Ühed usuvad iseenda piiritusse võimekusse ja ei näe ühtki põhjust, miks võhiklike linnakodanike või tüütute aktivistidega (ega ekspertidega) üldse millegi osas konsulteerida. Need on üldiselt vanema generatsiooni esindajad, kes siin linnavõimu koridorides juba pikalt asjatanud on. Neid kaasamisusku pöörata on paras katsumus.

Teise tüpaaži esindajatega on lihtsam, sest nemad on tulemuslikkusele orienteeritud argumenteerijad. Valdavalt on neil kaks hirmu. Esimene on, et kaasamise näol on tegemist keerulise, kohmaka ja tihti tulemusetu protsessiga. Las see tehnilisemat sorti küsimus jääda praegu sinnapaika, see pole antud loos oluline. Teine argument pakub juba rohkem pinget.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 1. detsembril Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimub 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Sama päeva õhtul tähistatakse piduliku vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Erakorraline üldkoosolek on kokku kutsutud selleks, et teha vajalikud ettevalmistused kevadiste Riigikogu valimiste jaoks ning ajakohastada erakonna üldprogramm ning põhikiri. “Loomulikult ei pääse me ka oma valimisplatvormi tutvustamisest, aga põhiosas saab see toetuma meie erakonna pikaajalisele visioonile,” lausub erakonna volikogu esimees Kaspar Kurve.

Züleyxa Izmailova erakonna tööst poliitikate kujundamisel: “Kui roheliste seisukohti eri teemade lõikes süvitsi uurida, siis joonistub välja loogiline võrgustik, kus energeetika, majandus, tervishoid ja kõik teised poliitikavaldkonnad teineteist toetavad. Valimisplatvorm saab olema meie nelja Riigikoguaasta tööplaan. Kutsume kõiki rohelise ilmavaate esindajaid meiega liituma.”

Lisaks kõikidele erakonna tööd puudutavatele dokumentidele on üks päevakorrapunktidest ka uue juhatuse valimine. “Erakond on teinud viimase nelja aasta jooksul läbi väga suure arengu ning meie ridadega on liitunud palju uusi aktiivseid liikmeid. Seepärast oleme ka antud kogu valimised üldkoosolekul avanud,” selgitab erakonna peasekretär Joonas Laks.

Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. President kuulutab välja 2019 Riigikogu valimised hiljemalt 2. detsembril.

Read more

Kes on homo circular economicus ehk kuidas ja miks minna üle ringmajandusele

Korraldasime koos MTÜ Mondoga 2. novembril Telliskivis ringmajanduse õhtu, kuhu kutsusime esinema ja oma kogemusi jagama ettevõtja Ann Runneli, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto ning nahadisaineri ja ettevõtja Stella Runneli.

Kuna paljud huvilised ei saanud üritusest osa võtta, tegime väikese ülevaate arutatud teemadest, kõlama jäänud mõtetest ja edasistest plaanidest.

Esmalt aga lühidalt sellest, miks on Rohelised üldse ringmajanduse propageerimise südameasjaks võtnud ja miks me üritame ringmajandust poliitikaloome keelde tõlkida. Küsimus on majandustegevuse ja –kasvu jätkusuutlikkuses, mida valitsev lineaarne tooda –> kasuta –> hülga ahelal põhinev majandusmudel paraku tagada ei suuda. Suur osa täna Maad vaevavatest keskkonnaprobleemidest on seotud meie tootmisviiside ja tarbimisharjumustega või otseselt neist põhjustatud. Praegu kasutame me aastas 1,6 Maa jagu ressursse, mis tähendab, et elame tulevaste põlvede heaolu arvelt. Ringmajanduse ulatuslik kasutuselevõtt ja lineaarsest süsteemist järk-järgult loobumine tähendaks leevendust paljudele meie muredele, reostusest ja prügistumisest kliimasoojenemiseni. [..]

Loe edasi ettekande ettekannete sisu kohta klikates artikli pealkirjale.

Read more

Tallinn on läbipaistvuselt kolmas pealinn Euroopas

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Tallinna kõrge koht loomulik, sest e-riigi pealinna asjaajamisel on läbipaistvus iseenesest mõistetav, kuid plaan on edasi areneda. “Kavatseme parandada Tallinna kodulehel oleva info ligipääsetavust vaegnägijatele ja –kuuljatele, avada avalikkuse tõhusamaks kaasamiseks kodulehe osalusvärav ja täiustada linnaruumi arengust ja selles kaasa rääkimise võimalustest ülevaate andmist.”

Omavalitsuste ja teiste organisatsioonide läbipaistvust hindav koostööplatvorm Dyntra paigutab Tallinna 18 Euroopa pealinna seas 3. kohale.

Läbipaistvust mõõdetakse 57 indikaatori abil, millest Tallinn vastab 38-le. Pingerea võimsaks liidriks on Madrid, Tallinna selja taha jäävad näiteks Helsingi ja Brüssel. Indikaatorid jagunevad seitsmesse kategooriasse: valitsemise läbipaistvus, info ligipääsetavus, kodanike kaasamine, finantsläbipaistvus, lepinguliste suhete läbipaistvus, linnaruumi planeerimine ja avaandmed.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Abilinnapea Züleyxa Izmailova: tule osale Tallinna sihtide seadmises!

Tallinn alustab uue arengukava koostamist ja kutsub inimesi selles osalema. Oktoobri jooksul toimuv ideekorje on abiks linna arengu eesmärkide sõnastamisel. Üheks ambitsiooniks on saada maailma parima elukeskkonnaga linnaks.

Tallinn on asunud koostama uut strateegilise juhtimise dokumenti „Tallinna arengukava 2021+“. Varasemalt on arengukavade koostajaks olnud linnaametnikud kahasse valitud ekspertidega ja laiem avalikkus on kava näinud siis, kui see valmis on. Uue arengukava koostamisse soovib Tallinn laiemat avalikkust kaasata juba võimalikult varakult, et kõigepealt paika panna linna arengu eesmärgid.

Kaasamist kureeriv Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitab, miks arengukava vajas uut lähenemist: „Eks enamasti ongi sellised kabinetihämaruses sündinud 100 ja enama leheküljelised raamatud jäänud sahtlipõhjadesse tolmu koguma. Kuigi ka nendes võib leiduda igati häid ideid, puudub enamasti seos eelarvega ja ka täpsem ettekujutus, kuidas seatud sihtideni jõudma peaks. Sel korral oleme käivitanud veebis ideekorje, kuhu kõik on oodatud Tallinnaga seotud mõtteid avaldama ja koos teistega arutlema!“ [..]

Loe edasi ja leia link klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, millega Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Ühendusse kuuluvad Euroopa linnad, mis tegelevad aktiivselt taimemürkide kasutamise vähendamisega.

Tallinna liitumist eestvedava abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on ühinemise eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Osad pestitsiidivabade linnade võrgustiku liikmed, näiteks Kopenhaagen, Strasbourg, Rennes ja mitmed teised, on täielikult loobunud pestitsiidide kasutamisest avalikes kohtades, osad liiguvad mürkide minimeerimise poole. Liitumisel võrgustikuga koostab Tallinn tegevuskava pestitsiidide kasutamise lõpetamiseks avalikul alal. Ühtlasi hakkab linn läbi viima kampaaniaid, et teavitada inimesi mürkide kasutamisega kaasnevatest ohtudest.

Ühinemist on eest vedanud Tallinna abilinnapea ja roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, kes otsust põhjendades viitas taimemürkide laastavale mõjule inimorganismile ja keskkonnale. „Uuringud on näidanud, et pestitsiidid põhjustavad eelkõige diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki ja viljatust. Euroopa Liidus kulub otseselt pestitsiidide poolt põhjustatud haiguste ravile 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Lisades siia juurde taimemürkide põhjustatud kahju liigirikkusele ja ökosüsteemile laiemalt, on ilmne, et peame kasutusele võtma keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed alternatiivid,“ kommenteeris Izmailova.

Lisamaterjalide lingid on lisatud artikli lõppu.

Read more

5 lolli ettekujutust Rohelistest

Roheline ideoloogia on ju iseenesest väga lihtne kontseptsioon – maailmavaade, mis seab fookusesse jätkusuutlikkuse. Ometi pean nii roheliste esinaisena kui Tallinna abilinnapeana pidevalt rinda pistma kõikvõimalike müütide ja valearusaamadega, mis roheliste kohta levivad.

Eks mõnes mõttes on avalikkuses ringlevate müütide rohkus arusaadav. Keskkonnasõbralikku elustiili on võimalik viljeleda väga paljudel erinevatel viisidel – kes loobub autost, kes loomsest toidust, mõni paigaldab päikesepaneelid, teine tuulegeneraatorid. Mõni hull läheb poliitikasse.

Asjatundmatumad võivad segadusse sattuda ja kõik rohelised ühte patta panna, ühe loodussõbraliku käitumismudeli põhjal kogu liikumist defineerida või lihtsalt täiesti valed järeldused teha. Siinkohal tahaksin ümber lükata viis tüüpilist väidet, mis aeg-ajalt hinge kriibivad (ja kohati nalja pakuvad).

Kummutame need müüdid:
1. Rohelised on hipid, puukallistajad ja/või vandenõuteoreetikud
2. Roheliste teemadering on väga kitsas, üksnes looduskeskne
3. Roheliste peamine eesmärk on iga viimse kui ühe puu säilitamine
4. Rohelised on kategooriliselt majandusliku tegevuse vastu
5. Roheliste ideaalne ühiskonnakorraldus on naturaalmajandus/ökokülad/hõimud

Loe vastuseid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova Tallinna volikogule: „Aitäh, et toetate keskkonnaprojekte!“

Tallinna Linnavolikogu võttis 60 poolthäälega vastu eelnõu, mis võimaldab Tallinnal osaleda CoastNet Life välisprojektis „Rannikuelupaikade taastamine”. Muuhulgas viiakse lambakari projekti käigus Aegnale.

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova tutvustas eilsel volikogu istungil CoastNet Life keskkonnaprojekti eelnõud. Volikogu võttis eelnõu vastu ühegi vastuhääleta. Projekti käigus taastatakse Paljassaare hoiuala ning Aegna saare maastikukaitseala väärtuslikud kooslused, mis aitavad tagada mitmete linnu- ja taimeliikide püsimajäämise Tallinnas.
Abilinnapea Züleyxa Izmailova avaldas heameelt, et volikogu toetas Tallinna osalemist projektis ning eraldas raha projekti läbiviimiseks. „On erakordselt rõõmustav tõdeda, et osade teemade ja eelnõude puhul ei otsi fraktsioonid võimalust kuidagi poliitilist profiiti lõigata, vaid toetavad mõistlikke ja vajalikke algatusi. Kusjuures keskkonnaprojektide tublide toetajatena on volikogu varasemaltki silma paistnud. Aitäh!“ kommenteeris Izmailova.

Read more

Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Pressiteade: Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Endine Taxify Eesti ja Booking.com Eesti juht Steve Truumets kandideerib märtsis Roheliste nimekirjas Riigikokku.

Steve’i eesmärgiks on jagamismajanduse viimine uuele tasemele. “Olen kindel, et kõik, mis puudutab ressursside jagamist on kasulik inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Praegune maksustamise süsteem pärsib majanduse arengut ning tuleks kriitiliselt üle vaadata. Inimesed, kes tegelevad jagamisega tuleb vabastada tulumaksu tasumisest! Maksutulu, mis jääb otseselt saamata, tuleb tagasi kaudselt.”

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova on rõõmus, et Steve just Roheliste kasuks otsustas:
”On tore, et meiega liitub järjest enam säravaid noori, kes hoolivad puhtast elukeskkonnast ja mõistavad, et kord nelja aasta tagant ühe nime nimekirjast välja noppimine ei rahulda kaasaegse eesti rahva otsustusvajadust ning Steve on tulnud, et seda muuta ja suurendada ühiskonna sidusust läbi otsedemokraatia.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: uue mõtteviisi erakond on juba olemas!

Viimased nädalad on toonud uudiseid, et erinevad huvigrupid on loomas uusi olemasolevatega konkureerivaid «protestierakondi», mille sõnumid on paljuski olemasolevatega ometi väga sarnased. 

“Eestis on juba olemas erakond, mis kannab kõiki uute tulijate poolt esile toodud väärtusi – Erakond Eestimaa Rohelised,” ütles erakonna juht Züleyxa Izmailova. “Rohelised on võimumängudest rikkumatuna seisnud ja seisavad ka tulevastel valimistel inimkeskse Eesti eest. Arusaamatuks jääb, miks uut ja värsket jõudu otsiv valija peaks hakkama valima jõudu, mis on vaid uuendatud kokteil seni tegevuses olnud poliitkutest ja nende vaadetest.” 

Erakond Eestimaa Rohelised, mis registreeriti sellise nimetusega 2006 aastal, kuid oma põhimõtted päris juba fosforiidisõdade aegu tekkinud Roheliselt Liikumiselt, on uutele valimistele minnes väga rõõmus. “Me teame, et nende valimiste võtmeküsimuseks saab keskkonnahoid, jätkusuutlik majandus, kogukondadele ülesehitatud poliitika ning bürokraatia vähendamine,” sõnas Izmailova. “Rohelised kavatsevad seista just nende põhimõtete eest ühtaegu nii nooruslikult värskete kui ka ühe kõige pikemalt aega vankumatult samade põhimõtete eest seisnud erakonnana.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Tallinna väikese ringtee ehitamisel tuleb silmas pidada muutuvat kliimat

Eilsel kohtumisel Tallinna linnavalitsuse ja AS Tallinna lennujaama juhtkonna vahel oli jutuks uute liiklussõlmede rajamine, mille puhul tuleb silmas pidada sademevete säästlike ärajuhtimise süsteemide peale.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova rõhutas, et kuna kliimamuutuste mõjul on tulevikus vihmavete, eriti valingvihmavete osakaal senisest palju suurem, tuleb sademevee kanaliseerimiseks ehitada järjest suurema läbimõõduga drenaažtorusid või rajada säästlikke sademevee ärajuhtimise süsteeme. „Suurte ehitusobjektide puhul peame silmas pidama kliimamuutuste mõju, lähtume looduse tujudest ja kapriisidest ning kohaneme nendega. Teeme ennetavat tööd, et vältida Ülemiste vanakese uputust enne kui Tallinn valmis saab,“ ütles Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: kõlakojastunud Facebooki algatused ei kandu reaalsusesse

Peaasjalikult Facebooki gruppides toimuvates aruteludes sünnib palju häid ideid, aga kuna nendes maailmavaatelistes kõlakodades jääb puudu algatusvõimest ja teotahtelised noored veedavad aega pigem Instagram’is ning YouTube’is, ei kandu värsked mõtted päris ellu, leiab Eestimaa Roheliste esimees ja Tallinna abilinnapea Zülexya Izmailova.

Kui eelmiselt kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel otsustasid Eestimaa Rohelised teha sotsiaalmeediakampaania “Neoonrohelised”, siis jätkus sellele nii kriitikuid kui ka kiitjaid. Mõnede poliitvaatlejate hinnangul oli tegemist sisutu poliitpalaganiga. Teiste arvates suutsid roheliste muusikavideod kõnetada noori paremini kui varasemad poliitkampaaniad, mis lubasid värskelt valimisõiguse saanutele uut skatepark’i või paremaid huviringe.

Roheliste esimehe Zülexya Izmailiova sõnul oli Eestimaa Roheliste olukord enne viimaseid valimisi suhteliselt nutune. “Rohelisi marginaliseeriti ja peavoolumeedia ei kajastanud meie tegemisi,” kirjeldab Izmailova. Seejuures polnud kiita ka erakonna rahaline seis, mis ei lubanud rohelistel teha tavapärast plakatikampaaniat.

Rohelistel oli vaja teha kampaania, mis tõmbaks pilke, oleks kuluefektiivne ja tooks erakonna meediapilti. [Loe edasi klikates artikli pealkirjal]

Read more