Rohelised: Reidi tee oli kompromiss, mis kuulub täitmisele

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu leidis oma 5. juunil toimunud koosolekul, et laiapõhjaline “Reidi tee ehitusprojekti parandamise kokkulepe”, mis sõlmiti 06.02.2018, on kompromiss, mis kuulub täitmisele.

“Kompromissi eesmärgiks oli ja on suunata Tallinna liikluse arengut nii, et prioriteetideks on jalakäija, jalgrattur ja ühistranspordiga liikleja. Selleks tuleb eelistada kaasaegse planeeringuga linnatänavaid ja mitte magistraale, viia võimalikult palju liiklust kesklinnast välja, suurendada jalakäijate alasid kesklinnas,” selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.

Tallinna poolt allkirjastasid kokkuleppe linnapea Taavi Aas ja kaasamise eest vastutav abilinnapea Züleyxa Izmailova, rühmitust Merelinna Kaitseks esindasid Elo Kiivet ja Mihkel Annus.

Uudised selle kohta, et Tallinna Linnavalitsus kavatseb taganeda kokkuleppest ja muuta linnaarengu poliitikat nii, et jätkuvalt on jalakäijate ja ratturite asemel eelistatud vaid sõiduautod, on murettekitav, sest antud mõtlemine kuulub minevikku.

Linnavalitsus viitab Reidi tee osas millegipärast avalikustamata uuringule. Reeglina on taoliste mitte-riigikaitseliste uuringute salastamise põhjuseks nende kehv kvaliteet, küsitav metoodika või tellijale-maksjale sobivate, kuid sisuliselt põhjendamatute järelduste tegemine. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheline laine Eestisse (veel) ei jõudnud, kolm kandidaati kordasid märtsi RK-tulemust

Eestimaa Rohelised osalesid seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel kolme kandidaadiga, suutes korrata oma paar kuud tagasi Riigikogu valimistel saavutatud toetusprotsenti, milleks oli 1,8. See annab alust arvata, et erakonna üldine toetus ei ole langenud, aga kahjuks ka mitte eriliselt tõusnud – Euroopat tabanud roheline laine, kus paljudes maades kogusid Roheliste fraktsiooni erakonnad teisi või kolmandaid kohti, ei ole veel Eestit tabanud. Erakonna aseesimees Marko Kaasik: “Eesti edastas Euroopale uue segase sõnumi: alles tuli poolrahvusradikaalne koalitsioon võimule, aga eurovalimised võitsid ikkagi liberaalid (Reform), kusjuures napilt sotside ees. Eestimaa Rohelised kordasid oma Riigikogu valimiste 1,8% tulemust, mis on eelmistest eurovalimistest (2014) tervelt 6 korda tugevam!”

Nagu paljud muud nähtused, tuleb ka kauaoodatud ja vajalik muutus tõenäoliselt teatud viitega. On selge, et rohelaine ei tule iseenesest ning tööd selle nimel, et meie kõigi laudadel oleks puhas, mürgivaba toit, et läheksime kiiremini üle fossiilenergialt taastuvale, et vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneks, on vaja rohelistel veel palju tööd ära teha ning aeg hakkab selleks otsa saama. Kliimakriisi lahendamiseks on teadlased andnud aega kuni 12 aastat, et jääda 1,5 kraadi stsenaariumi piiresse, kiire liikide väljasuremise probleem on pakilisem kui kunagi varem ning paljud muud teemad, millest peavooluparteid on senimaani oma propagandamasinate abil püüdnud kõrvale hiilida. Nüüdsest on kliima- ja keskkonnaküsimuste vältimine tänu Euroopa Parlamendis kasvanud Roheliste fraktsioonile muutunud raskemaks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Volikogu esitas Vabaerakonnale kutse koostöö-konsultatsioonide alustamiseks

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu otsustas reedel toimunud koosolekul esitada Eesti Vabaerakonnale kutse alustada ametlikke koostöö-konsultatsioone.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Mul on hea meel, et Roheliste volikogu selle ettepaneku tegi. Eestis ja kogu maailmas on praegu väga keerulised ajad. Inimkond seisab oluliste valikute lävel ja eestlastena peame samuti otsustama, kas laseme aina kriitilisemate tulevikuprognoosidega teadusraportid kõrvust mööda või võtame midagi ette. Me saame vähendada inimtekkeliste kliimamuutustega kaasnevaid tagajärgi, mis meilt ja meie lastelt elamisväärset tulevikku röövivad! Seda saab teha heaolu säilitades ja kasvatades.

Suurte muutuste elluviimiseks on vaja koostööd, sest sarnaseid väärtusi oluliseks pidavate gruppide killustamine ja vastandumine toimib kontraproduktiivselt ning jõudu saavad juurde need, kes vaid isiklikust hetkekasust huvituvad on.”

Volikogu esimees Aleksander Laane: “Oleme seisukohal, et rahvale võimu tagasisaamiseks ja võitluseks betoonerakondade lühinägeliku poliitikaga, mis kogu riigi majandust ja inimeste hakkamasaamist ohustab, peame ühiste väärtuste nimel jõudusid konsolideerima.”

Eesti vajab rohkem tahet ühiselt tegutseda inimeste heaolu ja turvatunde kasvatamisel ning kliimakriisi ärahoidmisel. Oleks ääretult kahju, kui paljud Vabaerakonna seni tehtud mõistlikud ja lahendustele suunatud ettepanekud unustusse vajuks. Seepärast kutsuvad Rohelised Vabaerakonna liikmeid alustama ametlikke koostöö-konsultatsioone.

Read more

E-hääletusel tunni ajaga juba üle kolme tuhande hääle!

Täna, 16. mail kell 9:00 algas Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamine, valimisteenistus avas selleks üle Eesti 25 valimisjaoskonda ning samuti algas neljapäeval elektrooniline hääletamine. Tunni ajaga on oma e-hääle andnud juba üle kolme tuhande inimese.

Ära jäta hääletamist viimasele hetkele ja vali kohe kandidaat 110, 111 või 112! Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova lubavad ühiselt koos Euroopa Roheliste fraktsiooniga Euroopa Parlamendis:

1. Peatame kliimamuutused, lõpetame aastaks 2030 saastava söe põletamise ja veidi hiljem ka teiste fossiilkütuste kasutamise. Meie eesmärgiks on süsinikuneutraalne ja fossiilkütuste heitmetest vaba Euroopa, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Hoiame liigirikkust, säästame metsi üleraiest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.

2. Majandus peab saama roheliseks! Korraldame majanduse ümber, seades prioriteetideks mahe-, rohe-, digi- ja ringmajanduse arengu. Peame majanduses looma rohkem väärtust vähema ressursikuluga. Sotsiaalkindlustuse süsteem peab võimaldama töötamist erinevates riikides.

3. Investeerime haridusse, teadusesse ja innovatsiooni! Need valdkonnad peavad saama EL eelarves prioriteediks. Muuhulgas tuleb suurendada rahastust noorte õpirändele, et pakkuda mitmekesisemat haridust ja rohujuure tasandil Euroopat rohkem lõimida.

4. Toetame maksusüsteemi reformimist ja maksuametite infovahetust, et vältida maksude optimeerimist ja nendest kõrvalehoidumist mh maksuparadiiside abil. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Euroopa Liidu liidrite deklaratsioon on noortele solvang

Eile kohtusid Rumeenia linnas Sibius Euroopa liidrid ja leppisid kokku kümnes Euroopa tulevikku puudutavas punktis. Kliimamuutused olid pingereas alles kümnendal kohal.

Kohtumise tulemusi kommenteeris Euroopa Roheliste üks tipukandidaate ning Greens/EFA president Ska Keller:”Lõppenud Sibiu kohtumisel nägime selgelt, et kliimamuutuste küsimuse tõsidus ei ole jätkuvalt Euroopa juhtidele kohale jõudnud. Kliimamuutused on esindatud pelga järelmõttena. See ilmestab tõsiasja, et noorema põlvkonna üleskutseid kiireks tegutsemiseks kliimaküsimuses ei ole kuulda võetud. Tõotatud on olla vastutustundlikud globaalsed juhid, ent selle asemel on planeedi tulevik täielikult hooletusse jäetud. Meie oleme kliima küsimuse tähtsuse rõhutamise osas #FridaysForFuture õpilastega täielikus üksmeeles ja oleme valmis siduvateks sihtmärkideks, et viia Euroopa kooskõlla kriisi tõsidusega.”

Euroopa Roheliste teine tipukandidaat, Hollandi MEP Bas Eickhout lisas:
“Teaduslik kogukond on olnud väga kategooriline: kliimamuutuste teemat eirates ei saa meil tulevikku olema. See deklaratsioon ei vasta püstitatud eesmärkidele ja on solvang noortele inimestele, kes rõhutavad vajadust kliimamuutuste osas konkreetseid samme astuda. Kasutamata jääb suurepärane võimalus siduvate lepete sõlmimiseks süsinikuneutraalse Euroopa saavutamiseks aastaks 2050. Kell tiksub edasi, ent kliimamuutuste eest marssivad vanad ja noored annavad meile lootust, et ükskord saabub päev, mil sõnum hakkab kohale jõudma.”[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eluslooduse kadu planeedil ähvardab hävitada inimkonna

Täna Pariisis ÜRO liikmesriikide poolt kinnitatud teadlaste mahukas raport šokeerib isegi paljunäinud rohelisi – üle miljoni taime- ja loomaliigi on inimtegevuse tõttu väljasuremisohus. Raporti 1800 leheküljel võetakse kokku teadusuuringud, mis näitavad, et kliimamuutuste ärahoidmise kõrval peame samavõrra keskenduma looduse päästmisele laiemalt.
Peep Mardiste: ”Me kõik ju teame, et looduse hävitamine lõpeb halvasti, aga valitsused ei tegutse, sest hetkehuvide rahuldamine tundub alati tähtsam kui tulevikku vaatav poliitika,” lisas Eestimaa Roheliste liige Peep Mardiste. “Heaks näiteks on debatt raierahust Eesti metsades – metsamasinate tulusat aastaringset tööshoidmist peetakse nii tähtsaks, et see justkui õigustaks lindude massimõrva.”
Üle 15 000 teadusartikli info põhjal koostatud raport koondab endas globaalsete kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja inimkonna heaolu vahelisi vastastikmõjusid. Selle järeldused ning sõnum poliitikutele ja üldsusele on selged – inimkonna heaolu on planeedi elutagamissüsteemide hävinemise ja hävingu ulatuse tagajärjel kriitilises ohus.
Raport on kõige laiaulatuslikum ja ambitsioonikam vaade planeedi tervislikule seisundile läbi aegade. Selle tulemustest moodustub rida murettekitavaid tõdemusi: peamiselt inimtegevuse tagajärjel on täna otseses väljasuremisohus 40% kõigist kahepaiksetest, kolmandik riffe moodustavatest koralliliikidest, pisut alla kolmandiku kõigist mereloomadest jne. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised kohtusid sünnipäevalises Telliskivis

Erakond Eestimaa Rohelised peab laupäeval, 27. märtsil oma iga-aastast üldkoosolekut oma kümnendat sünnipäeva pidavas Telliskivi Loomelinnakus, täpsemalt MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskuses aadressil Telliskivi 60a/5. Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele ja valitavate kogude valimisele, on erakonna juht Züleyxa Izmailova teinud ettepaneku arutada ka üht põhikirjamuudatust, mis on seotud erakonna juhtimisega.

“Olen teinud erakonna liikmetele ettepaneku arutada võimalust muuta meie põhikirja selliselt, et erakonna etteotsa valitaks senise ühe juhi asemel kaks. Nii nagu mitmetes meie liikmesorganisatsioonides üle Euroopa kombeks on – üks naine ja üks mees,” täpsustab erakonna juht Züleyxa Izmailova.”Näiteks UK, Saksa, Belgia ja Rootsi, Ungari, Kreeka, Poola, Hispaania, Itaalia, Norra ja Luksemburgi Rohelistel on selline süsteem. Kas Eestimaa Rohelised on selliseks muudatuseks valmis juba sel aastal, näitab lähitulevik.”

Lisaks üldkoosoleku nö. kohustuslikule programmile, on päevakorras ka Euroopa Parlamendi valimistega seonduv. Erakonna kandidaadid seekordsetel valimistel on Evelin Ilves (kandidaat nr 110), Peep Mardiste (111) ja Züleyxa Izmailova (112). Laupäeval annavad kandidaadid ülevaate oma kampaania põhiteemadest ning Eestimaa Rohelised valimisprogrammist, mis on väga tihedalt seotud Euroopa Roheliste Erakondade ühise platvormiga.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei jätka Tallinna abilinnapeana

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova andis täna teada otsusest lahkuda abilinnapea kohalt, et pühenduda Roheliste erakonna edasiviimisele ning liikmeskonna kasvatamisele. Linnavalitsuse koosseis seega väheneb, kuid Eestimaa Roheliste ja Eesti Keskerakonna koalitsioonilepe jääb püsima.

Roheliste juhi Izmailova sõnul ei kao rohelised kuhugi ära, vaid hoiavad jätkuvalt Tallinna Linnavalitsuse tegevusel silma peal. „Roheliste eestvedamisel sai lühikese aja jooksul ära tehtud palju. 3 miljonit eurot investeeringuid päikeseparkide rajamiseks eesmärgiga vähendada CO2 emissioone, Tallinna liitumine pestitsiidivabade linnadega võrgustikuga puhtama ja ohutuma keskkonna tagamiseks ning eesrindlik otsus ühekordsetest plastnõudest loobumiseks avalikel üritustel on vaid mõned väga olulised ja laialdase positiivse mõjuga muudatused, mida pooleteise aastaga korda jõudsime saata“ kommenteeris Izmailova koostööd Tallinna Linnavalitsuses Keskerakonnaga.

Izmailova tõi oma otsuse põhjuseks, et ei ole kaugeltki rahul Roheliste tulemusega Riigikogu valimiselt ning kavatseb erakonnas olulisi muudatusi teha, et Rohelised edaspidi poliitikamaastikul suuremat jõudu omaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kiri Maaeluministeeriumile: taimekaitsevahendite kasutamist tuleb piirata

Rohelised kritiseerivad Maaeluministeeriumi taimekaitsevahendite kasutamise uut tegevuskava: „Kava ei kaitse inimesi ja keskkonda pestitsiidide poolt tekitatud kahju eest, vaid võimaldab veelgi rohkem reostada.“

Oma pöördumises Maaeluministeeriumile toovad Eestimaa Rohelised välja, et ehkki tegevuskava eesmärk on väidetavalt taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele vähendada, ei toeta kavas ette nähtud mõõdikud ja tegevused kuidagi selle eesmärgi täitmist.

Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova sõnul on tegevuskava koostamine positiivne ja selle sõnastatud eesmärk igati õilis, kuid dokumendis leidub põhimõtteline loogikaviga.

„Täna oleme olukorras, kus meie põhjavees on pestitsiidijääke oluliselt rohkem, kui ettenähtud piirnormid seda lubavad. Tegevuskavas peaksid olema väga konkreetsed meetmed, kuidas probleemi lahendada. Selle asemel loeme aga tegevuskavast, et ministeeriumi hinnangul on areng positiivne ka siis, kui piirnormi ületavate proovide osakaal TÕUSEB praeguselt 38,5 protsendilt 50 protsendile. Probleemi süvenemine on ikkagi taandareng, mitte areng,“ kommenteeris Izmailova.

Roheliste hinnangul peaksid tegevuskava mõõdikute kõrval olema ambitsioonikamad ka kavas ettenähtud tegevused, sest juba praegu on mürgiste pestitsiididega seotud tervisekulud Eestis u 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst aastas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: ärge võtke meilt tulevikku!

Noorest rootslannast Greta Thunbergist on vähem kui aastaga saanud ülemaailmne lootuse, mõistuse hääle ja järjekindluse sümbol. Ühel 2018. aasta augustipäeval otsustas Thunberg, et alustab Rootsi parlamendihoone ees koolistreiki, nõudmaks Rootsi poliitikutelt kliimasoojenemise vastaste meetmete rakendamist. Ühe koolitüdruku „popipanemisest“ on saanud eksponentsiaalselt kasvav rahvusvaheline liikumine, millel on üks ja väga konkreetne sõnum poliitikutele: TEIE tegevusetus kliimasoojenemise osas võtab MEILT võimaluse tulevikuks.

Thunberg inspireerib ka Eesti noori tänavatele tulema. Nimelt on täna, 15. märtsil toimuvale kliimastreigile end Facebookis osalejana märkinud juba ligi 800 inimest. Protestijate suur arv tõestab, et osa Eesti ühiskonnast mõistab probleemi teravust.

Inimtegevuse mõju kliimale ei ole tegelikult teadusmaailmas teab mis uudne kontseptsioon, seda nähtust uuriti juba 19. sajandil. Teadlased on pikalt häirekella löönud ja selle heli on valjenemas: hoiatuste sõnakasutus muutub raport-raportilt jõulisemaks ja uusi hoiatusi tuleb järjest tihemini.

Elusolendite üks tugevamaid instinkte ja evolutsioonilisi kohastumusi on tagada enda järeltulijatele võimalikult head võimalused ellujäämiseks. On hämmastav, et seejuures oleme reostanud õhku, mulda ja vett, uhanud maa seest välja nii palju energiaks ja tarbeesemeteks muundatavat kraami ning hävitanud ära nii palju erinevaid ökosüsteemi tasakaaluks hädavajalikke liike, et suur osa Maast ähvardab muutuda järeltulevatele põlvele elamiskõlbmatuks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised jätkavad võitlust vastutustundliku poliitika eest!

Tänan iga inimest, kes rohelistele enda hääle andis, meie nimekirjas kandideeris, enda teadmiste, aja, raha või oskustega meid toetas. Meie vabatahtlikest koosnev organisatsioon on vaid sild ühiskondlike otsustusprotsesside ning Eestimaa looduse, inimeste ja tuleviku vahel – just sinna ongi meie toetajate panus läinud.

Mul on ääretult kahju, et hoolimata kõikide heade inimeste tööst Riigikogu seekord rohelist täiendust ei saanud. Kahju, sest Riigikokku on hädasti vaja vastutustundlikku ja tulevikku vaatavat poliitilist jõudu, mis seisab kogu hingega puhta keskkonna, teaduspõhiste otsuste, puhta südametunnisega poliitikaloome ja kõikide Eesti asukate, nii loomade kui inimeste eest.

Võtmata vastu ühtki kahtlase päritoluga senti, andmata järgi üheski enda põhimõttes, oleme meie nende väärtuste eest seisnud, seda nii valimiste-eelsel kui –järgsel ajal. Ja teeme seda edaspidi. Mitte sellepärast, et väga tahaksime „poliitikaga“ tegeleda – uskuge mind, maailmas on palju muudki, millesse me meelsamini oma energiat panustaksime – vaid sellepärast, et alternatiiv oleks lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas raha, isiklikud ambitsioonid ja vastutustundetu poliitika suuresti meie ühist tulevikku määravad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

VALIMISPÄEV KÄES! Züleyxa Izmailova kommentaar eilsele ETV-debatile

Eilse debati kommentaariks veel nii palju, et kahjuks, ei pidanud ei saatejuhid kui ka peaministrikandidaadid oluliseks rääkida lahendustest, millega ära hoida meie laste elukvaliteedi langus, mida praeguseks juba paratamatud kliimamuutused endaga kaasa toovad.

Saates püüdsin tutvustada mõtet, et üleminek süsinikuneutraalsele majandusele loobki uusi töökohti ja hoopis arendab majandust. Taastuvenergia Koja plaani kohaselt looks Eesti 100% taastuvenergiale üleminek keskeltläbi 14 000 töökohta (samas vähendaks CO2 heitmeid 15 miljonit tonni aastas)

Nüüd on Euroopa Komisjon käinud välja Puhta Planeedi visiooni, mis tähendaks süsinikuneutraalsust aastaks 2050 ja potensiaalselt 2,1 miljoni uue töökoha loomist Euroopas, millest ka Eesti võiks proovida osa saada. Samas, kui me riigina õigel ajal õigeid muudatusi ei tee, siis maksame tagajärgede eest, mitte ainult tervise ja eluklvaliteedi langusega, vaid otseselt ka rahaga. Näiteks on aastast 2010- 2016 ekstreemsete kliimaolude iga-aastased kahjud Euroopas vähemalt 12,8 MILJARDIT eurot ning aastal 2080 võib iga- aastane kahju ulatuda juba 190 MILJARDI euroni, mis võrdub Euroopa Liidu SKP 1,8%-lise vähenemisega.

Eile tundus, et poliitikutele on need suurusjärgud hoomamatud, et neisse tõsisemalt suhtuda. Isegi saatejuht ei paistnud uskuvat, et mahetööstusega võiks riik raha teenida. Üleminek intensiivsest suurtööstusest hajusale keskkonnasõbralikule mahetootmisele on samuti kliimameede, millega saab heitmeid vähendades parandada keskkonda ja inimeste tervist, sest oluline osa haigustest on põhjustatud just pestitsiididest, mida meie igapäevane toit sisaldab.

Juba ainuüksi inimeste tervise parandamine pestitsiidivaba toidu tarbimisega tähendab majanduslikku kasu, sest pestitsiididega kokkupuutest põhjustatud haiguste (vähkkasvajad, alzheimer, rasvumine, diabeet, fertiilsusprobleemid jt) hinnaks on Euroopas juba ligi 160 MILJARDIT eurot aastas. Eestis on hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kulu inimeste tervisele tagasihoidliku prognoosi kohaselt 320 MILJONIT eurot, ehk 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Rohelised kandidaat Aul Pedajas: “Raske on kõike Eestis toimuvat lihtsalt käed rüpes pealt vaadata.”

Aul Pedajas on Eestimaa Roheliste ridades Riigikogusse kandideeriv sügava liikumispuudega ning voodisse aheldatud mees, kelle suurimaks sooviks ongi just puudega inimeste probleeme Eestis lahendada. Aul on kõrgharidusega ning viite võõrkeelt valdav peagi kahe lapse isa. Arvutiga töötab ta häälkäskluste abil ning tema igapäevane töö ongi seotud IT alaga. “Olen väga rahul, et mul üldse töö on, kuigi alati võiks seda rohkem olla, sest praegune töötasu ei võimalda mul mu varsti neljaliikmeliseks saavat peret ära toita.”

Mõte Riigikogusse kandideerida tuli nii, et mul läks väga raskeks kõike Eestis toimuvat lihtsalt käed rüpes pealt vaadata. Rääkisin oma kandideerimise võimalikkusest nii kodus kui ka erakonnas ja kuna see mõte leidis poolehoidu, siis nii läkski. Kindlasti soovin tegelema hakata puudega inimeste probleemidega. Elasin 18 aastat USA-s ja kaks aastat Saksamaal ning pean ütlema, et Eestis on selles valdkonnas veel palju teha. Näiteks erihoolt vajavate inimeste olukord on siin kohe väga kole. Võimalik, et valituks osutudes hakkaksin tegelema ka kodanikupalga ja rahvusküsimustega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Politiseerunud jäätmemajandus ja läbikukkunud jäätmeseadus

Jäätmevaldkonna peamine probleem on selle politiseeritus ja huvidele allutatus, kuid jäätmemajandus peaks olema mitte poliitiline võitlustanner, vaid keskkonnaküsimus.

Paljud on ilmselt praeguseks mõistnud, et miski Eesti jäätmekäitluses on päris tõsiselt kiivas. Viimasel ajal on avalikus ruumis tiirelnud jutud võimalikust ELi hiigeltrahvist ja ringlussevõtu eesmärkide mittetäitmisest. Tagatipuks eilne teadaanne, et pärast pikka Riigikogus küpsemist otsustati uue jäätmeseaduse menetlemisest loobuda. Kes asjade käiguga rohkem kursis oli, sellele ei tulnud uudis üllatusena. Keskkonnaministeerium ja keskkonnakomisjon tekitasid eelnõus kahe peale kokku sellise segaduse, et lõpuks ei saanud enam keegi aru, mis seadusemuudatusega tegu ja kellele seda vaja on. Keskkonnakomisjoni esimees Vakra süüdistab ministeeriumi, Kiisler vastu jällegi Riigikogu, tootjad-pakendiorganisatsioonid ja teised osapooled kõiki poliitikuid jne.

Kuid milline institutsioon tegelikult enesereflektsiooniga tegelema peaks? Kelle tegemata töö kehv ringlussevõtu tulemus on? Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu, omavalitsuste või hoopis keskkonnainspektsiooni? Siia koer ongi maetud. Eestis on jäätmemajandust juba pikalt vaevanud liigne politiseeritus: valdkonda ei kujundata mitte lähtudes keskkonnast ja jäätmekäitluse parimatest praktikatest, vaid lühiajalistest poliitilistest huvidest. Kui aga seadusloomes ei ole aluseks mitte pikaajalised eesmärgid ja üldised kokku lepitud põhimõtted, vaid poliitilised tõmbetuuled, on tulemuseks segadus ja vastutuse hajumine. Selle kõrval näeme järjest enam mikrofoni haaramas majanduslikke huve, seda näiteks pakendite kogumise puhul. Praegune avalike konteinerite süsteem ei pane turul tegutsevaid ettevõtteid (mida praktikas on kolm) ei kogumispunkide võrgutikku laiendama ega pakendijäätmeid reaalselt ringlusse võtma, vaid kasumit suurendama. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Rohelised Jaaganti spekulatsioonidest

Roheliste ametlik vastus Postimehes avaldatud spekulatsioonile seoses Vakra võimaliku lõputöö plagiaadiga.

Eile ilmus Postimehe Jaaganti Valimisradaris spekulatsioon võimalusest, et info Vakra lõputöö plagiaadi kohta on jõudnud Eesti Ekspressi toimetusele erakonnalt Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse parteilt.

Siinkohal soovin kinnitada, et Rohelisteni jõudis info sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme, keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra võimalikust pettusest alles Eesti Ekspessis avaldatud loost.

Eestimaa Rohelised pole antud info lekitamise taga ja Rohelised on erakond, kes madalate poliitmängudega ei tegele. Meie eesmärk on olla esimene puhas riik, mille eeldusteks on nii puhas keskkond kui ka puhas südametunnistus.

Olgu üheselt öeldud, et keskkonnavaldkonna õõnestamine on kahjulik kogu Eesti keskkonnaliikumisele ja pole kuidagi Eestimaa Roheliste huvides.

Read more

Reet Härmat: Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist

Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist – nii on kirjas Roheliste programmis. Kodanikuühiskond on tugev ja aktiivne, seistes enda huvide ja õiguste eest. Ma olen Eesti riigi kodanik ja hoolin kohast, kus ma elan ning püüan igati olla kindel, et seda maad ja kaaskodanikke koheldaks õiglaselt. Olen küpses keskeas gümnaasiumiharidusega naine. Olen ka kaastundlik ja empaatiavõimeline. Proovin märgata muutusi meie ümber. Olen tegelikult juba kandideerinud Roheliste nimekirjas kohalikel valimistel 2017 oktoobris. Nädal enne valimisi, panin oma valimisnumbriga pildi Facebooki üles ja kutsusin sõpru hääletama, kandideerisin Lasnamäel ja sain 46 häält.
Rohelised kogusid Tallinnas 4622 häält, seda olematu eelarvega. Nagu ka tol korral, nii ka sel aastal ei olnud plaanis kandideerida, aga jällegi Roheliste vapper esinaine  Zuzu Izmailova suutis mind veenda ja Roheliste programmi lugedes nõustusin iga punktiga. Otsus sai tehtud ja rääkisin Roheliste programmist ka oma heale sõbrannale Anu Saagimile. Kes kohtudes Zuzuga samuti nakatus “rohelisest pisikust”. On väga levinud ütlus, et poliitikasse lähevad ainult lollid. Ma küsiks siis vastu, kas on normaalne, et laseme oma riiki juhtida lollidel ja hääletame valimistel järjekindlalt lollide poolt?
Muidugi on väga võimekaid ja oma tööd südamest tegevaid poliitikuid, aga kahjuks näen ka palju vastupidist suhtumist. Liiga palju vassimist ja “rahakallistajaid” kohtab seal. Siis tuleb ju midagi muuta, meil Anuga juba ei tule puudu julgusest olla esil ja seista Roheliste ideede eest. Kui muutusteks on vaja “rändtsirkust”, siis tuleb seda teha, et läbi selle etenduse Eestimaa Rohelised nähtavamaks muuta. Kui loodus võidab, võidame meie kõik. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised esitasid suurima naiste arvuga nimekirja

Eile, 17.01.2019 esitas Erakond Eestimaa Rohelised Vabariigi Valimiskomisjonile täisnimekirja ehk 125 kandidaadi avaldused. Nimekirjast leiab 58 naist ja 67 meest, mis teeb naiste osakaaluks nimekirjas 46%.

Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Eesti poliitikas tasakaalu loomisel on meil kõigil ühiselt oluline roll – nii neil, kes kandideerivad, neil, kes nimekirjasid koostavad, aga kõige enam neil, kes 3. märtsil (ja ka juba varem) oma esindaja valivad. Kelle meelest võiks Eesti poliitikas rohkem naisi olla, valib Rohelisi.”

Kandidaatide pika nimekirja ja ka ringkondliku jaotuse leiab aadressilt: https://rohelised.ee/kandidaadid/

Read more

Roheliste esinaine andis teada oma kavatsusest esitada erakonna juhatusele ettepanek seada teda 2019 Riigikogu valimistel peaministrikandidaadiks

Head sõbrad, liitlased ja toetajad, kes mind rohelise aktivistina hea sõnaga tervitanud olete ja pöialt hoiate!
Aitäh, iga sooja sõna ja südamliku tervituse eest, mille läkitanud olete. Ma ei jõua kõigile isiklikult vastata, kuid kinnitan, et olen teie heatahte soovid tänutundega vastu võtnud.
Tee mida mööda olen kõndima hakanud, pole minu ega lähedaste jaoks lihtne väljakutse. Kuid kui keegi küsib, ei kahtle ma hetkegi, et olen õigel teel. Sest me ei saa käed rüpes oodata, et keegi teine hakkaks meie laste elamisväärse tuleviku nimel tegutsema. See oleks tühi lootus.
Tänan teid, et olete olemas ja annate endast märku. See mõjub alati julgustavalt ja annab head lisaenergiat, mida selles katsumuses kunagi liiga palju pole.
Tänan ka kõiki teid, kes lisaks sõnalisele toetusele on otsustanud koos minuga reaalsesse lahingusse minna, et juba paari kuu pärast viia roheline mõtteviis tasakaalustavaks jõuks järgmise parlamendi koosseisu.
Tänan kõiki vabatahtlikke, kes te oma oskuste ja teadmistega parema tuleviku nimel pingutate.
Suur aitäh teile, kes te olete vaprad ja toetate rohelisi meie riigikogu nimekirjas kandidaatidena. Tean, et mõnele tuli see otsus kergelt, kuid mitmed teist pidid eneses teatud tõkked ületama, enne kui veendumus sammu vajalikkusest kindlust leidis. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Sada linnale kuuluvat maja saavad katusele päikesepaneelid

Linnahooneid kahe aasta jooksul keskkonnasõbralikku elektrit tootma pannes hoiab linn 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot.

Kevadel paigaldasid töömehed Tallinna energiaagentuuri Paldiski mnt hoone katusele päikesepaneelid ja panid tööle päikeseenergial töötava elektrijaama. See oli suurema ettevõtmise esimene samm, sest linn on otsustanud panna kahe järgneva aasta jooksul päikeseelektrijaamad veel ligikaudu saja linnale kuuluva maja katusele.

Energiaagentuuri juhataja Pille Arjakase andmeil hoiab linn sel moel 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot. Päikesepaneelid ja kogu muu tehnika koos paigaldamisega läheb linnale maksma 3 miljonit eurot. Selle raha peaksid päikeseelektrijaamad tasa teenima kümne aastaga.

Siiski pole selle projektiga paigaldatavad päikesepaneelid esimesed, mis hakkavad linnale kuuluvat hoonet elektrienergiaga varustama. Esimene selline hoone on eelmisel aastal valminud Õpetajate kodu Uuslinna tänavas.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn püüab päikest – kolme miljoni euroga

Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgenva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis, et taastuvenergia lahenduste maksimeerimine linna munitsipaalhoonetes on üheks meetmeks, kuidas saavutada nii kohalikke kui riiklikke kliimaeesmärke. „Erinevad rahvusvahelised raportid on viidanud, et Eesti on kliimameetmete rakendamisel kehva tööd teinud, seda peamiselt jätkuva põlevkivi suuremahulise kaevandamise tõttu. Mida varem läheme üle puhtale energiale, seda väiksemaid kulutusi tulevikus kanname,“ ütles Izmailova.

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20%-ni aastaks 2020 ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Abilinnapea sõnul on lisaks sisulisele tegevusele CO2 heitmete vähendamisel oluline, et avalik sektor oleks suunanäitaja. „Taastuvenergia osas ringleb müüt, justkui ei oleks see meie kliimas mõistlik lahendus. Tänase tehnoloogia puhul see argument enam ei päde. Mida rohkem on toimivaid ja tulusaid lahendusi, seda enam julgetakse ja soovitakse taastuvenergia võimalusi ära kasutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste üldkogu avas valimiste hooaja Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimus samaaegselt Presidendi poolt valimiste välja kuulutamisega 1. detsembril 2018 Õpetajate Majas.

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimus 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Samas majas tegutses ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 1918. aastal, seega igati väärikas koht, kuhu tulevase riigijuhtimise küsimuste arutamiseks liikmeid kokku kutsuda. Sealsamas tähistatakse vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm, mis on erakonna tööplaan järgmiseks kümnendiks. Uus põhikiri, mille alusel on piirkondade moodustamine ning seal ka hääletuste korraldamine märksa lihtsam. Erakonna erinevatele kogudele tekkis juurde otsustusvabadust. Üldprogramm kinnitab erakonna pühendumust meie riigi keskkonna ja rahva kaitsel. Lisaks põhidokumentide vastuvõtmisele valiti ka uus juhatus.

Uude juhatusse osutusid valituks Johanna Maria Tõugu, Kai Künnis-Beres, Fideelia-Signe Roots, Ulvi Koop, Helina Tilk, Marko Kaasik, Timur Sagitov, Kaspar Kurve, Steve Truumets, Joonas Laks, Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn ja Züleyxa Izmailova. Roheliste juhatuses on alates tänasest 6 naist ja 7 meest.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more