Kohalik küsib, Roheline vastab

Sellel lehel näed kronoloogilises järjekorras Roheliste erakonnale ja selle liikmetele esitatud küsimusi ja nendele antud vastuseid. Kui läheb väga kirjuks, siis võib-olla edaspidi proovime ka kuidagi liigendada, aga senikauaks head lugemist!

 

VASTATUD:

18.09.2017

Tere, Mart!

…. mõne küsimuse alla peaks terve traktaadi kirjutama:) Kirjutasin vastuse otse küsimuste vahele. Ükski pakutud asjadest programmis pole juhuslik  – kõigi taga on arutlused, info, maailmavaade, ideed jne.

 

1. Lubate oma programmis palju teha – mis juhul seda ka teete? Kas programm on koostatud eeldades, et Eestimaa Rohelised saavad Tallinna linnavolikugus enamuse?

Programm on koostatud nii, et seda on võimalik tõesti teistele selgitada ja loomulikult ka täita. Me ei tee illusioone, et me saavutame neil valimistel enamuse. Kuid meie ideedega on nii, et piisava surve tingimustes (milleks on ka esindatus Tallinna volikogus ja teiste hirm hääli kaotada) või ka edeneva arusaamise mõjul muutuvad need üldarusaadavateks või nö uueks peavooluks.

Neid mõtteid hakkavad kordama ka teised – alguses sõnades, hiljem ka väikeste sammudega reaalsuses. Nii on läinud see tasuta ühistranspordi jpm asjadega.

2. Mis mõte on teie poolt pakutaval linna laialdasel katmisel aedade ja põldudega? Kuna linnamaa on piiratud ja erinevatel põhjustel kallim maa kui linnast väljas asuv maa, kas ei ole tõhusam põllundus jätta linnast välja?

Kõik, mis nõuab suurt põllupinda, jääb endiselt väljaspoole linna. Küll on aga vägagi võimalik lühendada tarneahelaid ning pakkuda inimestele vaheldusrikast tegevust vähest pinda nõudvate või siis sooja (energiat) nõudvate taimede kasvatamisel. See on oluline linnainimese loodusega sideme tekitamisel/taastamisel, maainimese mõistmisel, lastel ja noortel loodusläheduse ja -armastuse kasvatamisel ning nutimaailma kõrval tervislikuma hobitegevuse võimaluse loomisel. Huvi väikese maalapi järele, kus kasvõi supirohelist kasvatada on tekkinud just uuel põlvkonnal, kelle seas on levinud ka veganlus. Selle programmipunkti alla käiks ka lasteaedade ja koolide juurde või neile kasutamiseks aialappide rajamine, kus saaks läbi viia loodusõpetuse alast õppetegevust ja õuesõpet. Nii saab võtta kasutusse ajutiselt selge kasutusotstarbeta või ümberplaneeritavaid krunte. Maailmas on see väga selge ja tugev trend. Linnas on tegelikult piisavalt ressursi – näiteks jääksoojus – mida saab kasutada. Ning vajadus immutada vihmavett, jahutada suvel suuri pindu (katused), isoleerida talvel neid samu katusepindu jne jne. Linnaaiad teevad elamise sõbralikumaks, pehmemaks, liigirikkamaks – ja inimesed rahulikumaks. Usud või mitte – liigirikkus ja rohelus on inimese tervise jaoks äärmiselt oluline. Mõnelegi rohenäpule pakub see hooajalist ja samas rahuldustpakkuvat lisasissetulekut. Vähetähtis pole ka üha laialdasem tootmise automatiseerimine ka taimsete saaduste kasvatamisel, mis muudavad selle töö iseloomu. Seega on põhjuseks energiatõhusus, uus lähenemine linnaplaneerimisele ja vajadus linnakeskkonda ümbermõtestada.

3. Miks mitte anda elumajada vahel asuv linnale kuuluv üldkasutav maa linnalt nendele elumajadele? Sel juhul saaks näiteks magalates iga ühistu otsustada, mida maaga peale hakkavad – kas teevad mega-öko juurviljaaia või parkimiskohad.

Nii nagu linnaplaneerimine eeldab planeerimist, nii on ka üldkasutatav maa üldkasutatav:), ehk siis kõigi linnaelanike ühine vara. Igat sellist soovi tuleb eraldi kaaluda – initsatiivi tuleb soosida ja samas tuleb arvestada ka seda, kuidas see mõjutab teisi linnaosa elanikke ja piirkonna olukorda üldiselt. Näiteks on Mustamägi kunagi inseneride poolt planeeritud just selliselt, et asfalteeritud alad vahelduks muruväljakute ehk imbaladega, et vältide sademetest (vihmad, lumesulamisvesi) tingitud uputusi. Autostamisest tingituna on imbalasid järjepanu asfalteeritud parkimisplatsideks. Seega kui anda vabadus teha majadevahelisele üldkasutatavale alale, senisele muruväljakule, järjekordne parkla, siis võib see lõppeda vihmajärgsete suurte lompidega ja uputusega maja keldris. Maa on meie elu alus ja sellesse tuleb lugupidamisega ja targasti suhtuda ka linnas..

4. Jalgrattad on lahedad, ja ka minu peamine liiklusvahend, kuid kas olete piisavalt arvestanud meie kliima ning päevavalguse tundidega? Tallinnast ei saa kunagi Amsterdam või Kopenhaagen. Ilmselt ei ole kõige mõistlikum saata talviti pimedas massides lapsi koolidesse.

Kliimamuutused võivad olla ettearvamatute tagajärgedega… See on väga kiiduväärt, et eelistate ratast! Ratta kasutamine liikumiseks tasub vaeva, sest hoiab tegelikult kokku nii aega kui raha, mida autoga tööle ja koju sõitjad kulutavad jõusaalidele, et oma päevane kehaline koormus kätte saada. Ka seda ei tohiks unustada. Ega meie eesmärk polegi kõik vägisi iga ilmaga ratta selga ajada, vaid teha rattaga tööle, kooli ja koju liikumine võimalikuks ja nii mugavaks ja ohutuks kui see võimalik on. Ja kui pole võimalik, siis teine meie suund on panustada ühistransporti ja muuta see maksimaalselt kasutaja ja keskkonnasõbralikuks.

5. Olete te kindlad, et trammid vähendavad müra?

Oleneb, millega võrrelda. Tuleb leida mõistlik kompromiss veovõime ja müra vahel kuni ei oska müra otsustavalt vähendada. Keskkonnasaastet (õhureostust) ja tipptundidel autoderivis seismisest tulenevat närvikulu vähendab trammidega liiklemine kindlasti.

6. Pargi&Reisi ei tundu väga populaarne programm. Kas ei oleks mõistlikum see lõpetada, mitte seda laiendada? Tuleb välja, et inimestele meeldib oma autoga sõita, mitte võõrastega külmas trollis.

Trollide arv paratamatult liikluses väheneb ja neid hakkavad asendama hübriid- ja elektribussid ning trammid, mõnedel liinidel rongid. Kõik nimetatud transpordivahendid veavad palju inimesi, need on täna juba valdavalt uued, puhtad, soojad ja mugavad ning ka ilusad. Kesklinnas autoliikluse vähendamine on paratamatu ja seda on juba teinud või sinna on teel paljud Euroopa ja Skandinaavia linnad. Pargi ja reisi kulud on väga väikesed. Ilmselgelt on selles programmis olulisi detaile, seal hulgas ka selgitustööst puudu – nende väljaselgitamisega peab lihtsalt rohkem tegelema. Selleks on isegi teatud tehnikad olemas. Meie asi on teha nii, et ühistransport oleks hea, kiire ja toimiv ja soodne liikumisviis. Ühistransport peab kindlasti paremini arvestama ka inimeste konkreetseid liiklemise vajadusi, ka vajadust liigelda peale keskööd. Seegi, et ühistransport annab reisijale vaba aja mõtlemiseks, lugemiseks, internetis tegutsemiseks või ka unustatud kodutööde lõpetamiseks (koolilapsed), pole vähetähtis. Autorooli taga see võimalus puudub. Seega on ühistranspordil mitmeid häid külgi, mis isikliku autoga distantse läbides puuduvad.

7. Rahvaalgatus ja otsene demokraatia on head asjad – kuid, mis moraalne õigus on inimestel teiste inimeste eest otsuseid teha? Kas see, et neid on rohkem?

Shveitsi otsedemokraatia kohta öeldav iseloomustab sealset kokkulepetel ja läbirääkimistel põhinevat ühiskonnakorda väga hästi – keegi pole päris lõpuni rahul, aga kõik saavad nende otsustega elada. Inimesed tunnevad, et nendega räägitakse ja neid arvestatakse, riik ei võõrandu oma rahvast. Rahvaalgatus ja otsene demokraatia eeldab ka seda, et rahvast varustatakse eelnevalt otsustamiseks vajaliku informatsiooniga. Tegemist pole mitte teiste eest tehtud otsustega, vaid koos, arutluste tulemusena ja kompromissidena tehtud otsustega.

8. Kas parim viis korruptsiooni vältida ei oleks vähendada linnaametnike mõjuvõimu? On ju kõik erakonnad alates aegade algusest olnud korruptsiooni vastu ning väitnud, et just nemad ei ole korrumpeeriunud.

Tuleb taastada normaalne rollijaotus – volikogu on volikogu ja ametnikud on volikogu otsuste täitjad. Muideks – neis Shveitsi omavalitsustes, kus otsedemokraatlikule hääletusele pannakse omavalitsuse eelarve, on 30% vähem tulude varjamist ja 10% suuremad sissetulekud. Küsimus on arusaamises, et inimese otsusest ja otsustusprotsessi läbipaistvusest-põhjendatusest on otsene kasu kõigile.

9. Olete ikka kindlad, et Tallinna TV ei tuleks kinni panna? Tahate teha selle kaasaegseks ja noori kaasavaks kanaliks, kuid millised noored vaatavad telerit? Kas parem poleks see raha kokku hoida ja Snapchat konto teha?

Tõsi on, et noored vaatavad vähe telerit, kuid meil on palju ka neid, kes telekanaleid vaatavad. Kuid pole väga tähtis, mis nime alt sisu toodetakse – peaasi, et see oleks sisu, seda toodetakse kvaliteetselt ja osatakse erinevaid kanaleid kasutades õigete sihtgruppideni toimetada. See on sama mis ajalehtedega – asi ei pea tingimata paberil ilmuma, kuid kui pole sisu, siis pole ka meediat. Vähemalt mitte mõtleva inimese jaoks. Toimetus on siin vältimatu.

10. Soovite teha linnaametnike töö tõhusaks ning vähendada nende arvu. Mis konkreetsed mehhanismid kehtestate, et vältida a) et iga amet kulutab täpselt oma eelarve ära, et järgmine aasta natuke rohkem küsida ja b) iga ametnik väidab, et teeb täpselt nii palju kui jõuab, kuid kõike ikka ei jõua, et edaspidi vähem tööd teha?

Tahame jõuda järk-järgult otsedemokraatliku eelarvehääletuseni, kaasata nii palju volikogus esindatud jõude kui vähegi võimalik. Need on küllalt efektiivsed raiskamisvastased võtted, sest pakuvad tugevamat kontrolli kui ükski teine tee.

11. Väidate, et abiõpetajate palk ei vasta nende töö väärtuslikkusele ja vastutusrikkusele. Millele põhinedes? Kas on mingi täpne palk, mis vastaks nende töö väärtuslikkusele ja vastutusrikkusele?

Pole olemas täpset palga ja töö väärtuse suhte hindamise tabelit ning ilmselt ei saa seda ka kunagi olema. See on alati enam või vähem laiema ühiskondliku kokkuleppe küsimus, mida hinnatakse. On arusaamine, mis on abiõpetaja funktsioon ja miks seda vaja on. Ja on selge, et normaalse pikkuse ja intensiivsusega tööpäev peab tagama vähemalt äraelamise. Kui leitakse mõni teine tee abiõpetajat vajavate laste ühiskonnas aktiivsena hoidmiseks ja nende järeleaitamiseks, siis saab selle rolli ümber hinnata.

12. Tahate võimaldada lastele kodulähedase lasteaia- ja koolikoha, kuid kas probleem pole, et lapsevanemad ei taha tingimata oma lapsed lähedasse kooli saata, vaid heasse, hoolimata selle asukohast. Mis lahenduse sellele pakute?

Siin tuleb liikuda Soome mudeli poole, kus kõiki koole ja lasteaedu püütakse heaks arendada. Ma arvan, et eestlastele sobib Soome mudeli laiem kasutus hästi. Võimaldamine ei tähenda ka sundi. Kooli ülesanne ei ole üksnes teadmiste andmine, vaid ka turvalise ja sõbraliku keskkonna pakkumine ja inimlike väärtuste kasvatamine. Selles osa on nn mitte-eliitkoolid tihti edukamad. Sealt tulevad tervemate närvidega lapsed, kes saavad kooli minna jala või rattaga (iseseisvalt), kes ei kemple teemal, kelle issil on uhkem auto jne.

13. Kui hoolite loomade heaolust, siis miks soovite Tallinna loomaaeda laiendada, mitte seda sulgeda? Tallinna ei ole elevantidele, lõvidele, kaelkirjakutele jpt hea elukoht. Äärmisel juhul piirata loomi vaid kohalikele liikidele. Või ei?

Tallinna loomaaed kuulub kindlasti nende loomaaedade hulka, kus oluline on liikide säilitamine ja teadustöö. enamus neist loomadest on sündinud loomaaedades üle maailma ja nende loodusesse tagasiviimine pole paljude liikide puhul enam võimalik. Küll on aga tänu loomaaias tehtavale tööle suudetud Hiiumaal taastada Euroopa naaritsa elujõuline asurkond. Pole vähetähtis – ehk on isegi peamine ka looduse elurikkuse tutvustamine linnakeskkonnas kasvavale inimesele, nii lastele ku nende vanematele. Selleks, et inimene/laps väärtustals loodust ja teisi eluvorme peale enda peab ta neid eluvorme tundma ja nende tegutsemist nägema. Loomaaias näeb kui palju huvitavat on looduses ja kui kahju oleks kui see inimese tegevuse tulemusena kaoks. Loomade käitumisega tutvudes hakkame rohkem mõistma looduskaitse ja liikide mitmekesisuse säilitamise tähtsust just inimesele endale. Muud paremat võimalust kui loomaaed selleks ei ole. Küll on aga võimalik loomade elutingimusi loomaaias parandada, mida tasapisi ka tehakse (hetkel ehitatakse jääkarudele uut elamist), kuid teha oleks veel paljugi.

Tervitades

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees, Tallinna kesklinna kandidaat nr. 1374

Kai Künnis-Beres, hüdrobioloog ja ökoloog, Tallinna kesklinna kandidaat nr. 1390

20.09.2017

Lugupeetud saadikukandidaat Aleksander Laane

Olete KOV valimisel Tallinna Kesklinna kandideerijate nimekirja esinumber. Selleks, et saaksime teha kaalutletud valiku, palume Teid saata vastused meie järgmistele küsimustele:

1.Kuidas hindate Reidi tee projekti vajalikkust?

2.Mida Reidi tee puhul positiivset ja negatiivset esile tõstate?

3.Missuguse hinnangu annate Reidi pojekti kohtusse kaebamise faktile?

Lugupidamisega

grupi valijate nimel

Väino Rajangu

 

Lp Väino Rajangu

Eestimaa Rohelised ja ka mina oleme endiselt endisel seisukohal – Reidi teest peab ümberplaneerimisega saama Reidi tänav. Samal seisukohal on linnaplaneerimise hariduse saanud inimesed, arhitektid, kunagine linnaplaneerimisameti juht Martti Preem, liiklusspetsialistid, keskkonnakaitsjad ja tuhanded linnaelanikud.

Reidi tee puhul selle praegusel kujul pole midagi positiivset esile tõsta, sest isegi projekti seletuskiri ütleb, et see ei täida tegelikult deklareeritud eesmärke. Küll on aga praegusel linnavalitsuse jõuga läbisurutaval projektil hulk puudusi. Alustaks sellest, et Reidi tee on planeeritud nõukogude-aegsetest arusaamadest lähtudes pehmelt öeldes liiga suureks ja keskkonda sobimatuks. Kogu arenenud maailmas püütakse sedalaadi “lahendusi” ümber teha või likvideerida. Nagu iga kaasaegne linnaplaneerija Teile ütleks – pole maailmas ühtki linna, mis oleks oma liiklusprobleemid lahendanud betoonivalamisega ja asfaldilaotamisega.  Teiseks hõivab Reidi tee praegu veel vaba kaldapealse. Kolmandaks ei lahenda see liiklusprobleeme. Neljandaks pole sinna isegi mitte sisse planeeritud trammikoridori Viimsi suunal, mis peab seal olema. Viiendaks hävitab tee praktiliselt kogu haljastuse ja avaliku ruumi ning tekitab sellest maanteekoridori. Põhjuseid võib tuua veel hulgi. Aga lõpuks jääb üks küsimus – miks teha kallilt, raiskavalt ja moraalselt vananenud projekti järgi üht autokeskset monstrumit kui on olemas mõistlik, inimkeskne, kaasaegne, keskkonnaga arvestav ja odavam projekt? Kuna ratsionaalset vastust sellele pole, siis haiseb see asi tagatoa lubaduste ja meelehea järgi.

Roheline Liikumine andis projekti kohtusse justnimelt kõige eelnevalt kirjapandu tõttu ja ka seetõttu, et loodus ei saa vastutustundetuid linnajuhte ise kohtusse kaevata. Rohelised toetavad Liikumise initsatiivi just seepärast, et Tallinna juhtkond pole suvatsenud täiesti asjakohaseid nõuandeid kuulata ega asjatundjate ja kodanike ettepanekutega arvestada.

Rohelised toetavad merelinna kaitseks koondunud kodanikke, Asumiseltside Liidu seisukohta selles küsimuses ja Russalka pargi säilitamist!

Vt ka reiditee.ee – siin on hulk materjali, sh plaanid, intervjuud jne!

Tervitades

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees, Tallinna kesklinna kandidaat nr. 1374

 

%d bloggers like this: