Euroopa Roheliste Volikogu Linnapoliitikute töötuba 5. detsembril 2020.a.

Online/Varssavi/Brüssel

Osalejad: Adrian Tanner; Alexander Repnik, Emma Nohren, Gerhard Jordan, Gabor Hanak, Helozia, Igor Jursic, Jan Steurs, Justine Pantelejeva, Kreshnek, Maret Merisaar, Vado Pavser, Oras Tynkkynen, Rodolfo Coma, Sara Koef, Jopho Mehedlishvi, Ville Elonheimo, Vitalie Mannuta, Greg Csaszar (EGP), Joline Suikerbuijk (EGP), Rheanna Johnston (EGP), Gebke van Gaal, Gabor Hanak (LMP), Interprefy. Moderaator: Mihal Berg.,  

Panelistid: Carla Denyer Bristolist. Otso Kivekäs Helsingist, ja Ondrey Mirovsky Prahast .

Mihal Berg: “Palun kõigil osalejatel Chat’i riba aktiivselt kasutada ja tutvustada häid saavutusi oma kodulinnas. Bristol oli esimenel linn, kus allkirjastati linna kliimadeklaratsioon ja hiljem järgisid seda paljud teised linnad. Carla Denyeroli Bristolis selle protsesi algataja ja eestvedaja. Kuidas teil on läinud?”

Carla Denyer: “Kliimategevuskava 200 indikaatori jälgimine on keeruline.”

Otso Kivekäs: “Külmal aastaajal on vaja hooneid kütta. Linna all on keskkütte veetorustik ja katlamajades kasutatakse nii gaasi kui kivisütt. 2 kivisöel töötavat katlamaja oleme siiski sulgenud ja ainult gaasil töötava katlamaja rajamine ei taha kuidagi ellu rakenduda. Huvilistele on Helsingi uus kliimategevuskava inglise keelsena kättesaadav lingil: https://www.hel.fi/static/liitteet/kaupunkiymparisto/julkaisut/HNH-2035/Carbon_neutral_Helsinki_Action_Plan_1503019_EN.pdf ” 

Ville Elonheimo, Soome: “Helsingi jälgib oma kliimakäitumist 147 tegevuse ja indikaatori kaudu: https://ilmastovahti.hel.fi (kahjuks ainult soome keelne koduleht) Hiilineutraali Helsinki 2035 – toimenpieohjelman seurantapalvelu. Helsingi järgmises eelarves on eesmärgiks seatud, et 85% uutest rajatavatest korteritest peavad asuma kesklinnas või vähemalt 300 m kaugusel lähimast bussiliinist.”

Ondrey Mirovsky: “Vaja oleks, et ka keskvalitsuse poliitikud tunneks Kliima Tegevuskava vastu huvi.”

Mihal Berg: “Mis oli esimene samm, mida valituks osutudes tegite süsiniku jalajälje vähendamiseks?”

Carla Denyer: “Koostasime aruande “Muutused algavad nüüd”, kuhu koondasime teiste linnade häid eeskujusid. Rõhk on päikesepaneelidel ja linnale kuuluvate sotsiaalkortermajade soojustamisel. Bristoli Green Councillors’ “Change Starts Now” aruanne avaldati 8 nädalat peale kliimadeklaratsiooni vastu võtmist. https://bristolgreenparty.orguk/librarry/ChangeStartsNow.pdf  Huvilised leiavad veel mõned rohevolinike aruanded lehelt https://bristolonecity.com/com/environment/the-environment-board/ Bristoli Keskkonnaametil on oma Ühelinnaplaan (One City Plan), kus edendatakse säästva arengu põhimõtteid tihedas koostöös majanduse, elamuhalduse, tervishoiu ning heaolu, hariduse ja transpordivaldkondadega. 2020.a. märtsis avaldas keskkonnamet ka Ühelinna kliimastrateegia (One City Climate Strategy).”

Jan Steurs Belgiast Koekelbergist (Brüsseli omavalitsuspiirkonnast): “Brüsseli roheliste linnavolinike põhiline peavalu on transport. Võin rõõmuga ette kanda, et linnas hakkab kehtima uus piirkiirus 30 km/tunnis. Oleme töötanud ka uue automaksustamise põhimõttega, kus aluseks on selle kasutamise intensiivsus, mitte auto omamine ise. Ja viimasena, kuid mitte vähem olulisena, mainin suuri investeeringuid rattateede rajamisse.”

Otso Kivekäs: “Ka Soomes püüti linnade liikluse piirkiiruseks kehtestada 30 km/h, kuid vanemad parteid hääletasid selle ettepaneku maha. Samas Helsinkis ja Tamperes (mis on suuruselt teine linn Soomes) on see teema kenasti vedu võtmas.”

Alexander Repnik Marseilles, Prantsusmaa: …

Heloizia: Oerras, Portugal: “Meil on peateemadeks roheline liikuvus ja munitsipaalhaiglad.”

Adrian Tanner, Šveits, Ostermundigen (18 000 elanikuga linn Berni lähistel): “Septembris hääletati minu motsiooni poolt, et iga edaspidist otsust kaalume kliimamõju seisukohalt. Aastaks 2028 soovime konkreetse meetmena saada Linnade Energiamajanduse Kuldmärki (Energy City Gold Label)  https://www.local-energy.swiss/programme/energiestadt-gold.html#/). Algatuse vastu hääletasid ainult parema tiiiva populistid. Andmepõhine poliitika pole Ida-Euroopas veel nii populaarne nagu Läänes, tundub mulle.  Shveitsis on ka  konservatiivid kinni auto kasutamises. Keskkonnateemadel on aktiivsed sotsiaaldemokraadid, kuidas mujal nende koostöö rohelistega sujub?”

Ondrey Mirovsky: “Tšehhis protestivad sotsiaaldemokraadid Praha rohealade laiendamise vastu. “100 aastat tagasi ju tänavate ääres puid ei olnud, miks siis nüüd neid istutada?”

Otso Kivekäs: “Soomes osadele sotsiaaldemokraatidele autod ikka väga meeldivad. Eriti meeldivad need aga konservatiividele. Tahtsin lisada, et aitame ka eramajaomanikel energiatõhusust edendada, kuid linnalt saadud raha investeerimine peab siis tooma 30% kokkuhoidu küttekuludes.”

Richard Wouters: “Amsterdami linna roheliikumine algas loosungiga “Ärge mõrvake meie lapsi” ja oli seotud debattidega, kas eelistada autoliiklust või puhast õhku ja linnarohelust?”

Gerhard Jordan (Viini 13. linnaosa volinik): “Sotsiaaldemokraatidest: 2010. aastast alates  on Viinis Puna-Roheline koalitsioon. Roheline aselinnapea vastutas kliimateemade eest ja mitmed edumeelsed regulatsioonid ehituse ning elamute energiatõhususe valdkonnas on juba jõustunud. Mõned uued kvarta mib Citizens’ Assembly/Jury – juhuslikult valitud linnakodanike seltskond saab paar korda aastas kokku ja arutab linna arenguga seotud küsimusi. Järgmine koosolek on 2 nädala pärast. Linnapea oli pikka aega CO2 piiramise teemade vastu kuid lõpuks otsustas end näidata hoopis ise idee autorina. Aastaks 2030 on seatud eesmärgiks CO2 emissioonid nulli viia.”

Mihal  Berg: “Clive Lewis ja Carla Denyer on käima lükanud mitmeid algatusi (motsioone) et linna tasandil Uue Rohelise Leppe raames midagi ette võetaks.”

Carla Denyer: “Algatusi saab teha 1-2 korda aastas, Leiboristid arutlevad kaasa ja ei soovi vastasseisu väljendada.”

Otso Kivekäs: “Helsingis on vaskpoolsed rohelistega pigem ühel meelel. Ka rootsikeelsete partei on keskkonnateadlik ja pikkade loodushoiutraditsioonidega.”

Ondrey Mirovsky: “Tshehhis on konservatiivid asunud olemasolevate tööstusettevõtete kaitsele, et uus rohelepe nende huvisid ei kahjustaks ja hääletavad roheliste ettepanekute vastu. Liitlastest saab nimetada pigem keskkonnakaitsega tegelevaid kodanikuühendusi ja ka aastaid tagasi loodud Piraadipartei riismeid.”

Emma Nohren Lysekil’i aselinnapea (14 500 elanikuga väikelinn Rootsi läänerannikul) suutis peatada Preemi naftarafineerimise tehase laiendamise, millega oleks CO2 emissioon aastas suurenenud miljoni tonni võrra. See oli võimalik tänu heale koostööle riigivalitsuse rohelistega ja Pariisi Kliimaleppega võetud kohustustele tuginedes.

Maret Merisaar (Tallinna keskkonnakomisjoni liige, Eesimaa Rohelised): “Tallinna linn (kus on eesotsas rohelisi põhimõtteid toetav keskpartei) on uhke tasuta ühistranspordi eduka toimimise üle. Linnal on kliimaagentuur, mis on suuna võtnud päikesepaneelide propageerimisele. Järgmisel aastal saab (Lasnamäel) endise suure tühermaa asemele uus korrastatud roheala koos sportimisvõimalusega. Korteriühistud soojustavad elumaju pangalaenudega, linna hooneid soojustatakse ka euroopa toetustega. Visalt edeneb rohelise aselinnapea algatatud pestitsiidivaba linna tegevuskava, edukamalt jätkuvad linnaiandus ja lasteaedade mahetoiduprogramm. Üldiselt meil Sotsiaaldemokraadid toetavad keskkonnahoiu teemasid, ainult kui Keskerakond tutvustas õhtuses TV uudistesaates uusi biogaasibusse, siis sotsiaaldemokraadid tegid taustal nägusid ja vilistasid kõvasti.”

Ondrey Mirovsky: “Prahas püütakse ühistransporti hoida usaldusväärsena ja mugavana. Probleem on rongiühendustega, mis sõidaks läbi linna, diiselbussid peaksid olema kasutusest väljas 20 aasta pärast.”

Carla Denyer: “Inglismaal on linnade ühistransport halvasti korraldatud.”

Otso Kivekäs: “Helsingis on suurenenud trammi kasutamine, trammiliinide rajamine on 10 korda odavam, kui metroo ehitamine. Hinnati tasuta ühistranspordi mõju ja leiti, et sellega inimesi autokasutusest loobuma pane.”

Carla Denyer: “Bristolis on praegu kuum aruteluteema uue lennujaama rajamine.”

Märkmeid tegi Maret Merisaar

Marko Kaasiku kommentaar:

Nõustun täiesti Bristoli mõttega: “Oleme töötanud ka uue automaksustamise põhimõttega, kus aluseks on selle kasutamise intensiivsus, mitte auto omamine ise.” Milline võiks olla maksustamise algoritm, mis arvestab kasutamise intensiivsust, mis on parameetrid ja kuidas neid mõõdetakse? Automaks on Euroopas normaalsus, aga mul on olnud koguaeg tõrge selle vastu lähtuvalt asjaolust, et seisev auto ei saasta. Konstantne maks auto omamise pealt avaldab psühholoogilist survet autot võimalikult intensiivselt kasutada, et maksukulu “tasa teenida”.  Vastuoluline, kontraproduktiivne meede sellisena.

Tallinna edulugu mõnedes valdkondades on medali üks ja sealjuures tuhmim pool. Kõlvarti linnavalitsuse mõõdutundetu autostumise soosimise poliitika (Reidi tee – kõige karjuvam näide) sööb kõik selle edu ära. Erinevalt Helsingist on Tallinna tasuta ühistranspordist küll kasu, sest siinpool lahte on nii elatustase üldiselt madalam, kui ka ebavõrdsus suurem. Aga teiselt poolt see on nüüd niisugune klassikuuluvuse põlistamise poliitika (jõukamatele auto, vaestele tramm ja buss), selmet rikaste ja vaeste lõhet vähendada.

Maret Merisaar, Roheliste volikogu liige, Tallinna Keskkonnakomisjon
Marko Kaasik, Roheliste juhatuse liige, välissuhtlus

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: