Züleyxa Izmailova: Eestit vaevab kasvuhaigus, mis teisigi Ida-Euroopa riike

Eestit vaevab sama kasvuhaigus, mis paljusid teisigi Ida-Euroopa riike. 75st rohelisest eurosaadikust on vaid 6 pärit peale 2004. aastat ELiga liitunud riikidest. Eurobaromeetri küsitlus näitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused on väga olulisel kohal vaid põhja- ja lääneeurooplastele. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valijate mured on pigem argisemad. Lisaks kipuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ka fossiilkütustest rohkem sõltuma. Eestis on põlevkivitööstus teinud aastaid tugevat lobitööd, et veenda avalikkust taastuvenergia kalliduses ja selles, et põlevkivielekter on jätkuvalt vajalik. Samas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm öelnud, et Eesti ühiskonnas ja poliitilises kultuuris valitseb dissonants, kus inimeste arusaam meie riigi keskkonnaseisundist on märksa positiivsem kui reaalsete andmete põhjal seda hinnata võiks. Suurem osa inimesi saab infot keskkonnaseisundi kohta meediast, kus mainekujundus ja asjakohane info on sageli osavalt kokku segatud. [..]

Postimehe ajakirjanik Meinhard Pulk küsis meie erakonna esinaise käest: “Mis on Eesti roheparteide ebaedu põhjuseks?” Kliki pealkirjal, et lugeda Züleyxa Izmailova vastuseid muutmata kujul.

Read more

Andrei Gudim: Kahtlane ja valelik tuumajaamapromo

Selle aasta kevadest on Eesti ajakirjanduses kadestamisväärse järjekindlusega ilmunud lugusid, milles räägitakse tuumaenergia arendamisest Eestis. Need lood tekitavad üha sügavamat muljet, et kõik on nagu ära otsustatud, protsess on käivitunud, asi on paratamatu, raha on eraldatud ja kell juba tiksub.

Ühest küljest meenuvad kohe eelmise buumiaja jutud ja arutelud. See on ka arusaadav – kui raha on üleliia ja plaanid suured, siis hakataksegi arutama investeeringute üle, mis lubaks raha edaspidigi teenida ning arutatakse ka strateegilisi investeeringuid. Teisest küljest on kõigisse 10 aasta jooksul (mis on meie aja mõõdupuu järgi terve epohh) räägitud juttudesse hakanud põimuma ökoloogiline narratiiv. Nüüd on tuumajaamadest kõnelejad (nii valdkonnas töötavad inimesed kui need, kellele see mistahes põhjusel meeldib) kuulutanud ennast vaat et planeedi päästjateks ja kõigi nende põhiliitlaseks, kes fossiilkütuse-majanduse taastuvenergia vastu vahetada tahavad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üleskutse Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele ja riigile.

Eesti mahe- ja väiketootja kasvatatud toidu eelistamist tuleks pidada sotsiaalselt sama vastutustundlikuks kui 2+2 reegli järgimist viirusest hoidumisel. Palume teil koos meiega seista Eesti toidujulgeoleku ja meie mahe- ja väiketootjate ellujäämise eest.

Eesti ühiskond on koos ülejäänud maailmaga sisenemas tõenäoliselt enneolematusse majanduskriisi. Pessimistlikumad nimetavad algavat sajandi finantskriisiks, mille käigus ühiskonna toimimise alused ümber vaadatakse, inimeste elukorraldus ja geograafiline paiknemine muutub. Vähesed prognoosivad, et peale maailma seismapanekut tõmmatakse majanduse masinavärk vanaviisi käima. Arvestades taustal kestvat kliimakriisi ja elurikkuse kadu on järjest olulisem muutuste tõmbetuultes teadlikult toetada omasid ja neid, kes toidutootmisel kõige vähem ökosüsteemi kahjustavad. Nii sünnib toimiv immuunsüsteem, mis meid globaalsel viiruste levikul ning majanduskriisis aitab.

Kriisis on kõige haavatavamad Eesti mahe- ja väiketootjad, kes toidu kasvatajatena on tänaseks senistest turustuskanalitest kaotanud kuni 80%. Tootjate endi hinnangul on täna küsimärgi all, kas ja kuidas kujunenud olukorras üldse ellu jäädakse. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üraskikahjusid kokku lüües esitatagu arve Eesti Energiale

Kuidas üldse saab uskuda organisatsiooni, mis alustab enese keskkonnasõbralikkuse kiitmist lausvalega? Oma 22. mail avaldatud vastulause esimeses lõigus väidab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, et liit pole kehtivate metsaraiumise piirangute kaotamist nõudnud, kuigi tegelikult on nende soov mustvalgel kirjas MAK 2030 visioonis.

Nüüd on ka teised metsaärikate lobiorganisatsioonid Erametsakeskus ja Erametsaliit lisanud ebaeetilisele piirangute kaotamise palvetele üleskutse metsaomanikele oma metsi intensiivsemalt majandada. Sest väidetakse lausa, et 1,8 miljonit tihumeetrit puitu jääb lihtsalt kõdunema ning rahvamajanduse päästmise loosungi all tuleks see üles korjata ning tuli otsa panna.

Graanul Investi omanik Raul Kirjanen viitab Äripäevas ka Euroopa Liidu vigasele statistikale puidutööstuse jäätmete osas – meil olevat tegelikult kõik kombes ja ringmajanduse tähe all pressitakse kõik jäägid graanuliteks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Oma põllumeest ei tohi kiusata!

Tegelikult ei tohiks muidugi ka teisi põllumehi kiusata, kes meie planeeti austusega suhtuvad, metsi ei raada ja maad ei mürgita. Praegune jaht eestimaisete maasikate kasvatajatele on selgelt terve mõistuse vastane ja häbiväärne. Täna ähvardab valitsus maasikakasvatajaid, homme siis juba kapsa- ja kartulikasvatajaid! Eesti põllumees tegutseb niigi kehvemates majanduslikes tingimustes, sest ükski valitsus pole suutnud toetusi EL keskmiseni viia. See võiks ometi vähemalt valitsusele selge olla, et sellistes tingimustes ei saa palju suurema palga maksmist põllumehelt nõuda. Nagu ka mitte seda, et põllumees lõputult logistikut mängib ja töötajaid tunnikaupa tööle kaupleb. Igal pool Euroopas tullakse hooajatööle ka teistest riikidest ja midagi pole sellest katki läinud. Et kuidas varem koristatud saadi? Ilmselt olid maasikapõllud väiksemad ja rahvast maal rohkem. Aga me tahaks ju, et kodumaist kraami poes ja turgudel oleks rohkem – ning mõistliku hinnaga. Miks siis sellele takistusi teha? Retsept olukorra mõistlikuks lahendamiseks on olemas. Juba veebruari lõpust ootab Riigikogus arutamist Roheliste esitatud ettepanek, et mahetoidule kehtestataks väiksem käibemaks – 9 % praeguse 20 % asemel. Lisaks soovime, et nii EL kui Eesti toetused oleks suunatud mahemajandusele ülemineku toetamisele, tehnoloogia vahetusele (sh robotiseerimisele), toodangu töötlus- ja säilitamisvõimaluste loomisele. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Liigirikkus on majandusliku heaolu ja tervise võti

ÜRO toiduorganisatsioon on öelnud, et inimkonnal on jäänud korjata veel vaid 60 saaki. Sellest ennustusest on tänaseks möödas juba mõned aastad. Kuid agrokemikaalidel püsiv põllumajandus laastab endistviisi meie ökosüsteemide liigirikkust ja hävitab muldade viljakust. On selge, et intensiivpõllumajandus on halb loodusele ning ohtlik ka inimeste endi tervisele.

Põllumajanduses kasutatavad mürgid, sh pestitsiidid on inimese hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid, mida meid ümbritsevas keskkonnas on aina rohkem – sh õhus ja toidus, aga nüüd paraku ka pea kõikjal vees. Hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kahjulik mõju võib ilmneda juba üliväikestes koguste juures, põhjustades mitmeid tervisehäireid: vähki, viljatust, laste ja täiskasvanute rasvumist, diabeeti, käitumishäireid, kilpnäärme talitluse häireid jm. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega lootele, lastele ja teismelistele. Uuringud on näidanud, et neid ohtlikke aineid võib leida iga inimese verest ja isegi rinnapiimast. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Press Release – Farm to Fork and Biodiversity strategies: strong ambition but a long road ahead

On Wednesday 20 May 2020, after months of delays, postponements and pushbacks from industrial agriculture lobbies, the European Commission finally presented two landmark strategies for the European Green Deal: the Farm to Fork Strategy and the Biodiversity Strategy. The Farm to Fork Strategy aims at making the food production system in Europe sustainable from end to end. The Biodiversity Strategy aims at countering biodiversity loss, one of the biggest threats faced by humanity.

While these two strategies are a compass pointing in the right direction, the road is still long to achieve a European Green Deal for a sustainable, carbon-neutral and climate-neutral Europe. It is encouraging to see that the Commission is moving forward with the presentation of these strategies, including the strong targets, particularly in the face of calls to continue postponing these important measures. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Joonas Laks: ERJK näol on tegu poliitiliselt kallutatud seltskonnaga

Praegusel kujul ERJK näol on tegu siiski poliitiliselt üsna kallutatud seltskonnaga, sest kõiki, kelle üle järelevalvet teostatakse, ei ole koheldud võrdselt.

Eestimaa Rohelised pole kordagi saanud komisjoni istungitel osaleda kuigi meie üle teostatakse järelvalvet täpselt samadel alustel, mis teistegi erakondade üle. Oleme korduvalt ja korduvalt palunud komisjonilt istungitel osalemise võimalust, mida komisjoni töökord ka lubaks, kuid saanud alati eitava vastuse viitega samale töökorrale. On selge, et valdavalt Riigikogu erakondade esindajatest koosnevale komisjonile valmistaks meie esindaja selgitusi või kommentaare andma kutsumine ebamugavusi ning ilmselt lihtsam on teha tagantselja otsuseid.
Kõige markantsem on selle juures asjaolu, et Rohelised ei kuluta hetkel mitte ühtegi eurot maksumaksja raha ja on olnud pigem netomaksjad, kus viimastel valimistel tasusime 62 500€ suuruse kautsjoni Rahandusministeeriumi kontole seda tagasi saamata. Erakonnad, kes meie üle järelevalvet teostavad, kasseerivad aga iga-aastaselt 5,4 miljonit eurot riigikassast puhtalt kätte.
See, et erakonnad on tänu ERJK-le pidanud oma teguviise hiljem kahetsema, ei ole minu hinnangul kampaaniaid kuidagi puhtamaks muutnud ja skeemid on muutunud keerulisemaks kui lihtsalt kilekotiga raha tassimine. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Millist probleemi peaks kodanikupalk lahendama?

Alustuseks võiks küsida, mis asi täpsemalt kriis on? See mõiste on hägune ja interpreteerimise küsimus. Kas Covid-19 põhjustatu on kriis? Jah, kahtlemata. Kas see, et Eestis elab suhtelises vaesuses ligi neljandik meie kodanikest on kriis? Kus sa sellega, see on ju hoopis paratamatus. Kas see, et Eesti pensionäride vaesusrisk on terve Euroopa Liidu kõrgeim on kriis? See on samuti paratamatus, nii lihtsalt on! See, et teistes riikides olukord parem on, pole mingi näitaja, sest Eesti puhul peame sellega leppima, see on normaalne. Kas depressiooni, läbipõlemise ning stressi all kannatavate inimeste aina suurenev hulk, antidepressantide üha kasvav kasutamine on kriis? Ei, loomulikult mitte, see ongi uus normaalsus, midagi katki (peale inimeste endi) ju pole. Meil on kõik OK, meil ei ole probleemi ja kui pole probleemi, siis pole ju ka midagi lahendada. Milleks siis üldse kodanikupalgast rääkida? Või siiski? Mina olen veendunud, et kolm eelnevalt toodud näidet on kriisid ja suured probleemid, mida tänane sotsiaalkaitsesüsteem lahendada ei suuda. Kodanikupalk pole imevits, mis kõik need probleemid võluväel ära kaotaks, aga kodanikupalgal on mängida suur roll, et neid leevendada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Küsimus on arhieesmärgis

Kuldar Leisi pakutud ideel koalitsioonilepingu valmimise tähtaeg “hea tavaga” edasi lükata on kindlasti arutamist väärt. Igaks juhuks tasub vast meelde tuletada, et koalitsioonileping pole miski, mille tegemist põhiseadus või lihtsalt mingi seadus nõuaks. Selle teistmoodi tegemiseks – või ka mittetegemiseks – piisab asjaosaliste tahtest.

Sellel ideel on oma positiivne ja ka negatiivne külg ning õnnestumise eeldused. Alustades viimasest – eeldustest edu saavutada – peab tõdema, et oluline on aru saada, milline on lisaks Eesti kestmisele tähtsuselt järgmine arhieesmärk. Kas me näeme, et eelmine või praegune koalitsioon oleks mistahes koos valitsetud ajahetkel suutnud midagi taolist sõnastada? Vastus on üsna selge – ei. Ja sellise ühiskonda liitva arhieesmärgi äratundmine ja sõnastamine pole ka 100 päevaga teostatav, kui arusaamist ja tahtmist selleks pole – nagu praeguselt pildilt ka näeme. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Inga Raitar: Rail Baltic kui hea ja kurja tundmise puu vili 

Juba spekuleeritakse, et Rail Baltic saab praeguse valitsuse kirstunaelaks. Aga see pole kindlasti Rail Baltic, vaid reaalsus. Kõigil võimumägede tippu roninutel hakkab ligi hiilima ümberringi toimuvat kriisialgust vaadates kõhe tunne – kohe hakkavad rahajõed kuivama. Siis hakataksegi omavahel tõmblema – igaüks kisub tekki enda poole aga ühise voodi kitsaks jäämine pistab juba kaugele.

Kremlimeelsed kraavid
Fakt on, et mõlemad praegu valitsuses olevad suurparteid on olnud avalikult Rail Balticu uustrassi vastu, kuni võimule jõudsid. Jüri Ratas ütles oma esimeses raadiointervjuus peaministrina, et kavatseb kohe lasta Rail Balticu materjalid oma lauale tuua. Paar päeva peale „materjalidega tutvumist“ muutus senine RB vastane retoorika diametraalselt. Nüüd sildistab tema erakonnakaaslane Taavi Aas RB vastaseid masinapurustajateks ehk ludiitideks. Miks nii absurdne silt? On ju teada, et keegi pole mitte raudtee kui sellise, vaid just praegu rajatava teise rööpmelaisuega ja majanduslikult absoluutselt mittepõhjendatud uustrassi vastu. Sest sildistada neid refromiparteilaste moel Kremlimeelseteks on ju Keskerakonna jaoks ämbrisse astumine. On suht skisofreeniline süüdistada RBlaristutrassi vastaseid selles, milles ise oled nii pikalt süüdistatav olnud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Ka Eesti peab soomlaste eeskujul kodanikupalga pilootprogrammiga alustama

Ehkki kodanikupalga eksperiment lõppes Soomes juba pea kaks aastat tagasi avaldati eelmisel nädalal põhjalik analüüs pilootprogrammi kohta ning tulemused olid meile, Rohelistele, kes juba aastaid kodanikupalga vajalikkusest rääkinud, väga rõõmustavad. Inimeste heaolu ja üldine õnnetunne suurenes, vähenesid stress ning vaimse tervise probleemid. Rohelised on seisukohal, et ka Eestis peaks kiiremas korras kodanikupalga pilootprogrammi käivitatama.
Mida see kaks aastat väldanud eksperiment meile lõpuks näitas? Juba esimesel aastal suurenes katses osalenute õnnetunne ning üldine majanduslik kindlus tuntavalt. Teisel aastal suurenes ka inimeste hulk, kes taaskord tööturule sisenesid. Uuringus osalejate kinnitusel oli neil rohkem aega pere, hobide ning enesetäiendamisega tegeleda, samal ajal langesid stress kui ka vaimse tervise probleemid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Komisjon ei toeta ilutulestiku rangemat regulatsiooni (ettekanne lisatud)

05.05.2020 toimunud Riigikogu majanduskomisjoni istungil arutati Erakond Eestimaa Rohelised 2028 kodaniku allkirjaga petitsiooni “Ilutulestik ilma ohvriteta”.

Esimeseks üllatuseks oli see, et Riigikogu juhatus määras menetlejaks Majanduskomisjoni, kuigi petitsiooni mõte on kaitsta tervist ja julgeolekut ning vähendada saastet. Majanduskomisjon sisuliselt petitsiooni ei toetanud ja suunas petitsiooni edasi Majandusministeeriumisse. Kohal olnud ministeeriumi esindaja sõnul võtab seaduse muudatuse tegemine tavaliselt aega kaks aastat. Suunates eelnõu Majandusministeeriumisse palus komisjoni esimees Sven Sester mitte kiirustada… edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Read more

Rohelised taunivad EKRE taganemist Rail Balticu projekti kriitikast

Eestimaa Rohelised heidavad Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ette taganemist enda valimisprogrammist, millega oldi selgelt vastu Rail Balticu uue trassi rajamisele. Roheliste hinnangul oleks olemasoleva raudteevõrgustiku rekonstrueerimine ja vesinikrongide soetamine Euroopa rohelise kokkuleppe vahenditest praktiline ning nutikas rahapaigutus majanduslanguse mõjude pehmendamiseks.

Olemasoleva taristu kasutamise ideed sisaldas ka EKRE mullune parlamendivalimiste programm: “Lõpetame Rail Balticu projekti ja loome kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga, kasutades maksimaalselt juba olemasolevat raudteetaristut.” Edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal…

Read more

Rohkem ruumi ratturitele!

Eestimaa Roheliste Tallinna juhatus soovib, et linnavalitsus annaks piirangute leevendamisega varasemast suurema osa tänavaruumist jalgratturitele, keda ilmade soojenedes tänavatel aina enam sõitmas on.

Juba eriolukorra kehtestamisel oli tänavatel näha rohkem jalgratastega liikujaid.
Autodest tühjad tänavad andsid inimestele hea ettekujutuse, milline potentsiaal meie linnal keskkonnasõbralikuks saamisel päriselt on.

Nüüd oleks vaja märgistada laiematel magistraalidel ühe sõiduraja laiused jalgrattateed, et pärast eriolukorra lõppu ratturite massid Tallinnasse turvalisemalt ära mahuksid ja ei tekiks liiklusohtlikke olukordi jalakäijatega. Sõiduautode liiklus taastub tasapisi ja tänavasüsteemi umbe jooksmist suvel ei pea kartma. Kui väga tarvis võib sügisel olukorda hinnates rattarajad taas sõiduautodele loovutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Roheliste 7 kriisimeedet

Koroonakriis tabas valitsust ootamatult nagu kevade saabumine, aga sellest väljumise vajadus ei tohiks neile enam üllatus olla. Kliimakriis ei ole aga ammu enam üllatus mitte kellelegi. Siiski on mõned heakskiidetud kriisimeetmed karjuvas vastuolus kestva kliimakriisi lahendamise eesmärgiga. Valitsus ei tohiks ohverdada planeedi tervist iganenud majandusmudelitele ja madalatele ideoloogilistele instinktidele, sest kaalul on inimeste heaolu ja meie laste tulevik.

Rohelised soovitavad valitsusele 7 tulevikku vaatavat tegevust, millega asendada diisliaktsiisilangetus, põlevkiviõli rafineerimistehase toetus, taimemürkide lubade automaatne pikendamine ja maadvõttev lageraiehullus! Nendeks sammudeks saab kindlasti kasutada ka Euroopa Rohelise Kokkuleppe vahendeid, kuid iga meede on ka iseseisvalt finantseerimiseks mõistlik ja vajalik.

Leiad meetmed klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova | Kriisi õppetund: kartul oma aiast, elekter naabri käest

Üks asi, mida praegune kriis meile ühiskonnana õpetada võib – või õigemini öeldes meelde tuletab –, on asjaolu, et oma põhivajaduste katmiseks vajamineva toidu ja energia tagamine peab olema kindlustatud.

Kunstlikult suureks paisutatud majandusmull on kerge purunema, kui korrutajad tehtest järjest kustutatakse. Plärtsatuse kahjud võivad ulatuda üsna kaugele, sest liiga kergekäeliselt oleme loobunud isemajandamise võimalusest ja asendanud selle tööga, mis majandusolude muutudes enam ei toida. Taas muutub üha ilmsemaks, et kontoritöö ja Hiinas toodetud kaupadega spekuleerimise kõrval on oluline omada oskust oma kätega midagi ära teha. Olgu selleks siis õmblemine, puutöö või taimekasvatus.

Usun, et nii mõnigi on praeguses olukorras õnnelik, et pole maha müünud päranduseks saadud talu või aiamaaga suvilat, sest ees ootab suvi, mil saab enesele vajaminevat toidukraami õhina ja hoolega kasvatada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Raskel ajal 5,2 miljoni euro riigikassast erakondadele jagamine tuleks lõpetada

Juba eelmise aasta novembris otsustas erakonna juhatus Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni tungival soovitusel pöörata tähelepanu endiste liikmete tasumata võlgadele, sest vastutustundetut käitumist, kus põhikirjalisest liikmemaksu tasumise kohustusest mööda hiiliti, oli niivõrd palju, et see pärssis meie igapäevast tegevust.

“Kuna meie organisatsioon ei saa riigieelarvest raha, on liikmemaksu laekumine oluliseks abiks, et paremini eesmärkide nimel tegutseda. Erakonna kohus on kaitsta oma liikmete ja toetajate huvisid ning organisatsooni jätkusuutlikkuse tagamine on selle eelduseks. Inimesed, kes on kergekäeliselt liikmemaksu tasumata jätnud ja lahkunud, kahjustavad sellega kõigi teiste liikmete huvisid ning ilmavaate levitamise võimekust,” ütles Roheliste peasekretär Joonas Laks. “Umbes poole aasta jooksul oleme saatnud endistele liikmetele meeldetuletusi ja paljud on võlgnevuse juba ka tasunud, kuid nende osas, kes korduvatele meeldetuletustele vaatamata pole reageerinud, pöördusime spetsialistide poole.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rasmus Lahtvee: Abipolitseiniku seaduse muudatustest eriolukorras

Seoses Eestis kehtiva eriolukorraga on täna Riigikogu laual seadusemuudatuste pakett, milles ettepanekud ka abipolitseinike valdkonna paremaks korraldamiseks. Juba on kõlanud ka murelikke hääli justkui antaks abipolitseinikele nüüd liiga suured õigused või lubataks liiga väheste teadmiste ja oskustega vabatahtlikud tänavale. Kinnitan teile, et nii see kindlasti ei ole!

Kõik meie elu ja tervise säilimise heaks vabatahtlikult panustavad abipolitseinikud on täna ja ka edaspidi kindlasti kontrollitud taustaga, põhjalikult koolitatud ja pädevad oma ülesandeid politseilise juhtimise ning järelevalve all täitma enne, kui nad tänavale lubatakse. Selleks, et vabatahtlike kaasamine oleks ka kriisiajal efektiivne, paindlik ja meie tegelikele vajadustele vastav, ongi täna Riigikogus käsitletavad muudatused vajalikud. Muudatused ise on oma olemuselt pigem tehnilist, kui sisulist laadi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Daniel Scholten: Taastuvenergia strateegilised kaalutlused

Euroopa Liidu ajend puhtale energiale üleminekuks on mitte üksnes ökoloogiline, vaid ka geopoliitiline. Daniel Scholten analüüsib võimalikke keerdkäike, mis Euroopat teel maailma juhtivaks taastuvenergia tootjaks ees võivad oodata. Kuigi hiljuti Euroopa Komisjoni uueks presidendiks valitud Ursula von der Leyen-i Roheline Kokkulepe on ilmselt samm õiges suunas, on sidusa ning piisava poliitilise toetusega plaani loomine, et minna üle kestlikule ja koordineeritud energiajulgeolekule, EL-i jaoks hädavajalik.

Euroopa Liit tunnistab taastuvenergia tähtsust ja on asunud aktiivselt selle geopoliitiliste eeliste poole püüdlema. Taastuvenergia on Euroopa Komisjoni seisukohast poliitiline prioriteet mitte üksnes kliimamuutuste ja saaste temaatikas, vaid selge siht ka energiajulgeolekus, tööstusliku jõuõlana ning ülemaailmse stabiilsuse küsimustes.

Taastuvenergia kujutab endast aga ka mitmekülgseid strateegilisi väljakutseid. Liidusiseselt tähendab see täiesti uut energeetikapoliitikat, mis võib liikmesriikide vahel uusi ebakõlasid luua. Milline peaks välja nägema tuleviku Euroopa integreeritud energiasüsteem ning kuidas peaksid selles jagunema kulud ja tasuvus? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eutanaasia rahvaalgatus jõuab Riigikokku. 1900 allkirjastajat ja uus tähtaeg!

Rahvaalgatuse e-keskkonnas kogub hääli Roheliste eutanaasiapetitsioon. Postimehe korraldatud küsitluses 80% vastanutest on eutanaasia seadustamise poolt.

Algatasime rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni, millega teeme riigikogule ettepanek seadustada Eestis eutanaasia. Eile kogus algatus vajalikud 1000 allkirja kokku, aga toetajaid lisandub pidevalt. Kas saame 2000 allkirja kokku sõltub sinust!

Soovime et riigikogu ja valitsus töötaksid välja seadused, mis lubavad inimestel otsustada oma elu lõpu üle nii, et see ei oleks piinarikas.
Roheliste volikogus toetuse saanud seisukohad ootavad kaaskodanike toetusallkirju. Leiame, et oma elu üle võib eelkõige otsustada inimene ise. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »