Peep Mardiste prügi “rehepapist”: Eesti suhtumine on kuritegelik ja lubamatu

Keskkonnaministeerium teatas äsja avameelselt, et Eesti otsustas esitada Euroopa Liidule loomingulist jäätmestatistikat, et aega võita ja trahvimaksmist edasi lükata. Ühelt poolt tuleb ministeeriumi kiita, et trikki osava sõnavahuga ei varjatud ja andmete väänamisest avatud kaartidega räägiti.
prügi
Paljud mäletavad Eesti poolt Euroopa Liidule makstud 34 miljoni euro suurust suhkrutrahvi. Oli kiire Euroliiduga liitumise aeg, ametnikud olid koormatud ja keegi küll ennustas proleemi, aga loodeti kuidagi pääseda. Täna teemaks olev jäätmetrahvi oht oli paraku ammu näha ja see oli riigi ja Tallinna linnavalitsuse koostöös välditav.

2000ndatel oli Eesti jäätmekäitluses põhimõtteiste valikute ees. Suurelt osalt Euroopa Liidu rahaga suleti kohalikke prügilaid ja plaaniti suuri regionaalprügilaid. Eesti Roheline Liikumine ja teised keskkonnaühendused kutsusid juba siis üles prügi kõrvaldamise asemel panema põhirõhku jäätmete sorteerimisele ja taaskasutusele, aga kasumliku prügilaäri huvid võitsid.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: Lõpu- või sisseastumiseksamid?

Käivitunud on aktiivne arutelu selle üle, kas põhikooli lõpueksamid tuleks kaotada või on need vaja alles jätta. Kahjuks ei anta aru, et lahenduse pakkumisel tuleb arvestada õpilase motiveerimise ja õpetaja rolliga.

Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?

Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Sotsiaalministeeriumi mäng pensionäride ja haigetega

Paljud Eesti inimesed on üha suureneva hämminguga jälginud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas toimuvat, kus tüüri juures on noor Keskerakonna poliittehnoloog Tanel Kiik. Üle päeva ilmuvad uudised, et miski sotsiaalvaldkonnas käriseb või leebemal juhul lihtsalt ei edene. Erinevaid teemasid on muidugi rohkem, kuid seoses eelarvekavaga räägiks täna lühidalt ära kolm olulist teemat, mis viimasel ajal on ebameeldivalt esiplaanil: pensionikriis, perearstikriis ja apteegikriis. Soovimatusest tubakakahjusid vähendada olen pikemalt kirjutanud varemgi.

Ministeeriumi ametnikud püüavad ilmselt probleeme oma töölaualt eemale menetleda, nagu õiguskantsler Ülle Madise oma ettekandes Riigikogule märkis ja noor minister nähtavasti ei suuda tajuda isiklikku vastutust murekohtade lahendamisel. Digiregistratuuri käivitumise juures olemise eest võiks saada siiski 0,2 plusspunkti ja maailma vähideklaratsiooni allkirjastamise eest järjekorras 117. riigina terve punkti – reformikad ei teinud sedagi.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: kas Ida-Ukraina autonoomia on kapitulatsioon?

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kiitis heaks nõndanimetatud Steinmeieri mudeli: korraldada okupeeritud Donetski ja Luganski piirkonnas kohalikud valimised ja juhul kui välisvaatlejad valimised ausateks tunnistavad, anda piirkonnale autonoomia. Vladimir Putin on jõudnud juba selle otsuse üle heameelt väljendada, millest omakorda saab mustvalge maailmapildi alusel teha järelduse, et mudel on Ukrainale kahjulik, vaat et allaandmine.

Oma otsust kommenteerides avaldas Zelenskõi imestust selle üle, et inimesed lahendavad ikka veel tülisid üksteist tappes. Seda mõtteavaldust on kerge pidada poliitiliseks naiivsuseks, aga imestamiselt tegudele minnes on mingi võimalus saavutada läbimurre. Tõsi on, et inimeste tapmist ei saa lõpetada, tehes terrorirežiimile järeleandmisi, mida viimane tõlgendab nõrkusena ja vastab veel suurema vägivallaga. Teise maailmasõja vallapäästmise valus kogemus on kinnistanud mõtte riikide territoriaalsest terviklikkusest kui ühest rahu tagatisest, kuid selle kõrval arvestatakse rahvusvahelistes suhetes liiga vähe rahvaste ja üldisemalt end mingi territooriumiga seostavate inimrühmade enesemääramisega.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Austria Rohelised teevad suure tagasituleku

Austria roheliste parteile „Die Grünen” prognoositakse pühapäeval toimuvatel üldvalimistel ajalooliseks parimaks 14 protsenti. See tähistaks 10% kasvu võrreldes 2017. aastal toimunud eelmiste valimistega.

Tulemuste selgudes sõnas Die Grüneni liider Werner Kogler:

„See on meie pühapäev tuleviku nimel (Sunday for future). Me tahame neile noortele üle maailma, kes protesteerivad, silma vaadata ja öelda, et me teeme nende tuleviku heaks kõik, mis võimalik. Me oleme pühendunud ülemaailmsele kliimaliikumisele ja see on meie tänase võidu põhjus. See on meie olulisim põhimõte, millest lähtume ka koalitsioonikõnelustes.

Euroopa Roheliste Partei kaasesimehed Reinhard Bütikofer ja Monica Frassoni ütlesid:

„Õnnitleme Austria rohelisi selle muljetavaldava poliitilise comeback’i puhul, millega saavutati rohkem kui kolmekordne tulemus võrreldes eelmiste valimistega 2017. aastal. Nad on läbi viinud kampaania rangemate keskkonnastandardite, soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse õigluse nimel ning sealjuures võidelnud korruptsiooni ja räpaste poliitiliste trikkide vastu. Need tulemused on värskeimaid kogu Euroopas levinud Roheliste võitude jadas, mis tõestavad, et inimesed mõistavad, et ainus garantii tõhusamale rohelisele poliitikale on hääletada Roheliste poolt”

Read more

Izmailova nõuab rahvusringhäälingult selgitusi

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova nõuab Rahvusringhääligu juhatuselt ja nõukogult selgitusi ETV+ saates “Oma tõde” 29.09 kõlanud fossiiltööstuse propagandale.

Züleyxa Izmailova: “Miljonid inimesed üle kogu maailma kogunevad meeleavaldustele, et viia valitsusteni teadlaste sõnumit eskaleeruvast kliimakriisist ja nõuavad kiiret üleminekut süsinikuneutraalsele majandusele. On lubamatu, et samal ajal tegeleb Eesti Rahvusringhääling fossiiltööstuse propagandaga. Teaduskaugete meelsusajakirjanike, kes aitavad meie laste tulevikku pöördumatult kahjustada, koht pole maksumaksja rahastatavas telekanalis.”

Pühapäeval ETV+ eetris olnud saates “Oma tõde” eksitati televaatajaid saatejuhtide Jelena Poverina ja Jelena Hanga juhtimisel Eesti majandust pärssivate ja elukeskkonna kahjustamisele kaasaaitavate seisukohtade levitamisega ning hirmutati inimesi tulede kustumisega põlevkivi kaevanamise lõpetamise tagajärjel.

Read more

Rohelised: lapsevanemad, ühinege laste kliimastreigiga Toompeal ja mujal!

Rohelised kutsuvad lapsevanemaid liituma täna oma lastega ja koos tuleviku nimel streikima!

Pärast eelmisel reedel toimunud hämmastavat, nelja miljoni inimese suurust avalööki on globaalne kliimastreik saanud hoo sisse. Täna on suur finaal. Valitsused, investorid, globaalne meedia tunnevad survet ja on sunnitud oma prioriteete ümber mõtlema.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Lapsevanemad, täna kell 12:00 koguneme Tallinnas Riigikogu ees, Tartus Raekoja platsil, Rakvere keskväljakul ja Pärnus Iseseisvuse väljakul ja nõuame oma laste tuleviku tagasi!”

Täna lõpeb nädalane #digistreik ja #kliimastreik kolib tagasi tänavatele!

Eestimaa Rohelised juhatuse liige Joonas Laks: “Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Kuressaare ja Kärdla nõuavad täna valitsuselt kiiremat süsinikneutraalsuse suunas tegutsemist! Nii noored kui vanad on ühel meelel, et põlevkivi põletamine ja metsade lagedaks raiumine peab lõppema!”

#rohelised #võtametulevikutagasi #fff

Read more

Reedel streikima! Täna kell 12:00 Tallinnas, Tartus, Rakveres ja mujal!

Noored kutsuvad kõiki oma tuleviku eest seisma!

Allpool Fridays For Future eestvedaja Kristin Siili üleskutse:

KUTSUME TEID KLIIMASTREIGILE JUBA REEDEL!

Kõik on oodatud ning kõiki on vaja. Tee plakat ja ühine meiegaTallinnas Riigikogu ees, Tartus Raekoja platsil, Rakvere keskväljakul või Pärnu Iseseisvuse väljakul kell 12:00!

Kliki pealkirjale, et leida lingid streikidele!

Read more

Peep Mardiste: Praegu on hea hetk muuta põllumajandus keskkonnasõbralikuks

Eestis on vee kättesaadavusega lood hästi. Meil on mereline kliima, Atlandilt tuleb pidevalt niisket õhku, mis siinkandis alla sajab. Tänu tasasele maale, vegetatsioonile ja paljudele märgaladele jääb taevast tulev vesi kenasti loodusse püsima ega voola kohe merre tagasi.

Riigi Ilmateenistuse andmetel on meil sademete pikaajaline keskmine 672 mm aastas. Proovige ette kujutada 67 cm paksust veekihti kogu Eestit katmas – see on summaarne sademete kogus, mis siin alla sajab!

Meie globaalses kontekstis hea varustatus mageveega ei tähenda siiski, et Eestis veega proleeme ei oleks. Veekvaliteeti halvendab peamiselt inimtegevus tootmisest ja majapidamisest või põllumaandusmaastikest veekogudesse jõudvate reostuse läbi. Joogivee kvaliteedile avaldavad mõju ka looduslikud tegurid, näiteks suur radooni sisaldus Harjumaa ja Lääne-Virumaa põhjavees.[1]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised toetavad toidu käibemaksu alandamist

Eestimaa Rohelised toetavad jaekaupluste ettepanekut vähendada toidukaupade käibemaksu, kuid lisavad, et riiklikult tohiks soodustada vaid neid tooteid, mis ei mürgita inimorganismi ja keskkonda.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “On tervitatav, et jaekauplejad haarasid peaministrit sõnast ja tõstatasid käibemaksu erisuste temaatika. Oleme kindlasti selle poolt, et keskkonnasõbralik toodang jõuaks suurema hulga inimesteni, kes tervisele ja loodusele turvalisema toote praegu kallima hinna tõttu kahjuks ostmata jätavad. Käibemaksu soodustuse peaksid lisaks mahedalt toodetud toiduainetele saama ka ökoloogiliselt toodetud esmatarbekaubad nagu hügieenisidemed ja mähkmed. Lihatoodete ja pestitsiididega kasvatatud toorainele ei tohiks kliimameetmetest lähtuvalt soodustusi teha.”

Volikogu esimees Aleksander Laane: “Käibeamaksu soodustus tervisele kasulikele toiduainetele ja ohututele kaupadele aitaks vähendada ka riigi ravikulutusi. Eesti kulutab otse ja kaude 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas selleks, et ravida inimese hormoonsüsteemi häirivate ainete tõttu tekkinud kasvajaid ja muid raskeid haigusi. Soovitame valitsusel lähtuda Roheliste programmis toodud lahendusest, kus käibemaksu alandatakse vaid mahetoodangule. See annab topelthea tulemuse Eesti inimeste rahakotis ja tervises ning soodustab maheettevõtlust, millel on ka suur ekspordipotentsiaal.”

Read more

Züleyxa Izmailova: Erakond on vahend, mitte eesmärk omaette.

Delfi ajakirjanik Karoliina Vasli uuris ERJK ettekirjutuse valguses meie rahalise seisu kohta.

Millest üldse selline hiiglaslik miinus on tekkinud ja kuidas see nii lühikese ajaga (mullu oktoober võrreldes tänavuse esimese poolaasta lõpuga) nii palju kasvas?
Kas ja kuidas loodate võlad likvideerida? Tegu on väga suurte summadega, siin ju vaid liikmemaksust ei piisaks.
ERJK kasutab suisa väljendit pankrot. On see teie meelest ka üks võimalik variant või olete veendunud, et partei suudab ikkagi jätkata?
Aastaid on rohelised avaldanud lootust, et toetus ikkagi tõuseb. Praegu näitavad arvamusuuringud siiski, et toetus on üpris väike, olles kahe protsendi kanti. Mis plaanid on praegu, et toetust tõsta? Järgmiste valimisteni on muidugi palju aega, ent kuidas tahate end selle vahepeal pildil hoida?
Aprillis sai palju tähelepanu roheliste üldkogu, kuna siis oli juttu, et ehk võiks erakond jätkata kahe juhiga, pürgis ju toona etteotsa ka Evelin Ilves. Siis jätkati siiski sama juhatusega. Oli ka juttu, et erakond võib kahe juhi valimiseks vajalikud põhikirjamuudatused kiita heaks septembris. Nüüd on september käes – kas see mõte on endiselt jõus, kaalutakse neid muudatusi?

Loe täismahus vastuseid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Uitmõtteid Euroopa Komisjoni portfellidest

Euroopa Komisjoni volinike vastutusvaldkonnad on nüüd siis teada. Kadri Simson saigi energia valdkonna. Tähtis portfell, saadud osaliselt ilmselt lohutusena selle eest, et Eesti ei saanud enam asepresidendi kohta ja preemiana selle eest, et esitati naine. Kuna Simson ei oma asepresidendi tiitlit, siis saab ta Berlyamontis kontori korrus allpool Kallase ja Ansipiga võrreldes. Saabki kiiremini liftiga üles ja alla!

Eesti Energia lobistid rõõmustavad, sest saavad keskmisest lihtsama juurdepääsu, et ehk püüda saastavale põlevkivile Euroopast erandeid välja kaubelda. Samas on õnneks taas energiavolinik, kes mõistab ühe Euroopa kauge ja küllalt isoleeritud nurga näitel heade ühenduste olulisust. Eelmine energiavolinik siitkandist oli aastail 2004-2010 lätlane Piebalgs, kellega mul oli millalgi au tema kontoris suhelda. Eestil oleks võinud palju halvemini minna, sest von der Leyen lõi muuhulgas mõned sellised portfellid, mis kõlavad rohkem nagu kooli lõpukirjandi teemad: ’Euroopa elustiili kaitsmine,’ ‘demokraatia ja demograafia’ või ‘väärtused ja läbipaistvus.’

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: kas Tartu prioriteet on kirikud?

Linnavalitsus esitas volikogule Tartu teise lisaeelarve eelnõu, milles on suurendatud linna toetust kirikute remondiks 100 000 euro võrra ja vähendatud hariduse investeeringuid 67 000 euro võrra. Kas tõesti on kõik kirikud puupüsti rahvast täis? Kas on arvestatud, et koolid ja lasteaiad peavad töötama lubatust suurema laste arvuga klassis või rühmas ja ka kahes vahetuses ning et endiselt on raske leida lasteaiakoha pärast lapse pooleteise aasta vanuseks saamist? Enamagi: Helliku lasteaia hoone tõmmati saja tõmmitsaga kokku, et see laiali ei vajuks, kuna remontimiseks raha ei jätku. Palju probleeme on ka teiste lasteaedade, koolide ja huvikoolidega.

Loe lähemalt Tartu Postimehest.: https://tartu.postimees.ee/6771107/juri-ginter-kas-tartu-prioriteet-on-kirikud

Read more

Aleksander Laane: Kaasaegse inimese mõõdupuu on roheline

Aleksander Laane kirjutab vastuses Kaul Nurme arvamusloole “Roheliste eduvõimalusi takistab punasus”, et sellest leiab üsna tuttavlikke eelarvamusi ja visalt levitatavaid müüte, millel Eestimaa Rohelistega mingit pistmist pole.

Nüüdseks aegunud parem-vasak skaala võeti kasutusse Prantsuse revolutsiooni ajal aastal 1789. Siis mõeldi vasakpoolsete all isikuvabaduste ja vaba ettevõtluse pooldajaid (tänapäeva mõistes liberaale) ja parempoolsete all aadliprivileegide hoidjaid (konservatiive).

19. sajandi lõpupoole lisandus politikasse sotsiaalne mõõde ja siis hakati vasakule paigutama töölisliikumisi, millest kasvasid välja kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Juba sellega sai parem-vasak skaala hägustatud, sest kommunistide ülipiirav suhtumine isikuvabadustesse sarnaneb äärmuskonservatiivide omaga – selles küsimuses said skaala otsad kokku.

Õieti on juba sellest ajast Lääne poliitikas kaks põhimõõdet: üks on suhtumine omandiküsimusse (eraomand ja igaühele oma versus ühiskondlik omand ja ümberjagamine) ja teine isikuvabaduste soosimise või piiramise mõõde.

Ühele skaalale paigutajad loevad vasakpoolseteks ümberjagamist ja sallivust pooldavaid poliitikuid ja parempoolseks vastupidiseid, kuid see käsitlus kubiseb vastuoludest.

Loe edasi klikates arikli pealkirjal.

Read more

Rohelised nõuavad erakondade finantstulemuste avalikustamist

Eestimaa Rohelised esitasid Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonile (ERJK) teabenõude, milles nõuavad kõikide erakondade 2019. aasta esimese poolaasta finantstulemite avaldamist, sest mingil põhjusel pole need andmed avalikud.

Rohelised on seisukohal, et ERJK pole täitnud võrdse kohtlemise printsiipi, kui avaldas 03.09.2019 vaid riigi rahastuseta Erakond Eestimaa Rohelised esimese poolaasta tulemi, kuid jättis avaldamata kõigi riigilt toetust saavate erakondade vastavad tulemid ja leiavad, et samad andmed peaksid avalikustatudi olema ka riigi toetustest elatuvate erakondade kohta.

Züleyxa Izmailova: ”Liisa Oviiri (SDE) edastatud märgukiri, milles ta ERJK esinaisena annab mõista, et Eestimaa Rohelised peaksid oma mõnekümnetuhandese netovara puudujäägi tõttu tegevuse lõpetama, pole tõsiseltvõetav. Leian, et selline ettepanek on ka silmakirjalik, sest on ju teada, et riigi rahakotil elatuvate erakondade võlad on võrreldes rohelistega kümneid kordi suuremad ja ei näita sugugi vähenemise märke. Näiteks sotside peasekretäri sõnul oli nende eelarve miinus märtsi seisuga enam kui pool miljonit eurot (536 000 eurot). Rohelised ei saa riigitoetust ning meil pole midagi varjata. Arvan, et on täiesti põhjendatud, et kõikide erakondade finantsandmed oleksid avalikud.”

Aleksander Laane: “Kuna komisjonis on ainult Riigikogus esindatud erakonnad, siis pole raske taibata, kust tuul puhub. Teisi erakondi häirib isegi see, et me olemas oleme. Neile ei meeldi, et me kaitseme metsa, võitleme glüfosaadi ja muude mürkide vastu meie toidus, vees ja õhus. Veel enam teeb neile meelehärmi, et Rohelistel on taas õigus – Eesti majanduse põlevkivisõltuvuse jätkuv toitmine on otsetee vaesusesse. Ja küllap tunnevad Riigikogu erakonnad isegi, et on oma aja ära elanud ja mõttetuks kambaks muutunud – neil pole tänapäevaseid lahendusi – erinevalt Rohelistest – pakkuda.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Koondamiste asemel tuleks Valitsusel kaaluda tarast loobumist

Rohelised on seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Helmede vahel lahvatanud skandaal on kahetsusväärne egode kokkupõrge, mis kuidagi Eesti elu edasi ei aita. Piiritara ehitamisest loobumine lahendaks probleemi.

Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Kui Vaheri tegevuse osas on kahtlusi, siis peab asja ametlikult lahendama, mitte emotsionaalselt lahmides isetegevust tegema. See mis praegu toimub on lihtlabane kukepoks. Palju tüli, vähe villa.”

Aleksander Laane, Eestimaa Rohelised volikogu esimees: “EKRE oma labase hüsteeritsemisega ei saa aru, mida vastutus oma riigi ja rahva eest tegelikult tähendab.”Siseministri plaan luua endale täiesti eraldiseisev üksus ning samal ajal mängida mõttega sama suur summa kokku hoida PPA eelarvest on muidugi huvitav kokkusattumus, aga miks koondamiste asemel ei pidurdata sotside algatatud idapiiri tarastamise plaani, mis nüüdseks neelab riigieelarvest juba 320 miljonit eurot, jääb täiesti arusaamatuks. Selle rahaga saaks ka erakorralise pensionitõusu kasvõi kohe ära teha. Ametnikud jäävad alles ja igale pensionärile 100 eurot kätte.”

Read more

Aleksander Laane: Riigikogu peaks sooritama harakiri

Kui Rohelised kutsusid 2007. aastal kokku riigikogu erakorralise istungi, et kütuse- ja energiamajanduse strateegia välja töötada, tegid teised erakonnad selle teema üle vaid nalja. Mingit sisulist arutelu ei toimunud – saadikud läksid kiiresti päevitama ja õlut jooma. Niipalju siis ettenägemisvõimest ja riigimehelikkusest.

Muuhulgas hoiatasid Rohelised, et põlevkivienergeetika lõpp saabub kiiremini kui arvatakse ja et töötuks jäävate inimeste küsimusega tuleb kiiresti tegelema asuda. Tänase seisuga on erakorralisest istungist möödunud … peaaegu 12 aastat. Selle aja jooksul pole ükski praegu Riigikogus istuv erakond teinud mitte midagi, kuigi kõik võimalused selleks olid olemas. Te pole valitsemisega hakkama saanud – teil on aeg sooritada seppuku tsermoonia ja harakiri! Vähemalt poliitiline muidugi – lahkuda enne, kui teid tabab häbiväärne karistus.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kohting Rohelistega Säutsukohvikus. Tule Paidesse!

Säutsukohting toimub nii reedel kui laupäeval kell 14:00-15:30 Paide Vallimäel ala nr 16 taga – erakondade arutelualade keskel.

Säutsukohting kestab kokku poolteist tundi, millest kuni 60 minutit toimub kiirkohting küsimuste vastuste vormis, kus kokku sattunud valijal ja poliitikul on vastastikku küsimiseks aega täpselt 3 minutit.

Kiirkohtingule järgneb 30 min kestev vabas vormis toimetamata kommentaarium ehk arutelu nende osapoolte vahel, kellel kiirkohtingu ajal tekkis tõmme või põnev probleemipundar, mida soovite kindlasti lahti harutada.

Roheliste poolt on osalejatena ennast kirja pannud reedel Züleyxa Izmailova ja Marko Kaasik ning laupäeval Helina Tilk ja Aleksander Laane.

Read more

Marko Kaasik: Kas teaduslik tõde on valitsusele ebamugav?

Kui teaduse rahastamise lepe möödunud aasta lõpus presidendi juures alla kirjutati, pidid 2020. aasta eelarve võimalused asjaosalistele juba üldjoontes teada olema. Lepe näeb ette kolme aasta jooksul igal aastal 47 miljoni euro lisamist riigieelarvest teadusele. Käesoleva aasta riigieelarve maht on 11,31 miljardit eurot ja kasv võrreldes möödunud aastaga 7%. Aastas lisanduv summa moodustaksvaid 0,4% tänavusest riigieelarvest ja 6,3% tänavusest kasvust.Me ei tea veel täpselt tuleva aasta riigieelarve mahtu, kuidisegi kui kasv on tänavusest poole väiksem, on vaja leppe täitmiseks teadusele juurde anda umbes kaheksandik sellest. Seega ei ole vaja ühtki riigieelarve kulurida võrreldes selle aastaga kärpida, isegi nende kasvu aeglustumine ei ole märkimisväärne.

Kuhu siis jääb kasv?

Niisiis paistab, et valitsuse otsus lükata teaduse rahastamise tõus 1 protsendini SKT-st edasi määramatusse tulevikku ei tulene finantsilisest paratamatusest. Pragmaatiline arvestus ühe valimistsükli piires näib ütlevat, et palju kordi kallim pensionite tõstmine, alkoholi- ja kütuseaktsiisi langetamine annab hulga rohkem hääli, kui need mõned tuhanded inimesed, kes teadusega otseselt seotud on. Seevastu teaduse pikaajalist mõju ühiskonna arengule on Soome ja teiste kiiresti arenenud riikide näitel palju käsitletud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Linnavalitsus on osa Reidist lepingut rikkudes juba laiemaks ehitanud

On selgunud kurvastav tõsiasi, et linnavalitsus on teadlikult ja vettpidava põhjenduseta rikkunud Reidi tee kokkulepet ning teed juba laiemaks ehitanud.

Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane: “Nähtavasti on Reidi teed laiemaks ehitatud palju varem, kui linnavalitsuse tellitud uuring väidetavalt valmis. Töö on sedavõrd nõrk, et tegijadki möönavad vabandades ja vastutust veeretades, et nad pole algandmete õigsust kordagi kontrollinud. Täpselt nende samade algandmete väga nõrk kvaliteet ilmnes juba tunamulluste läbirääkimiste käigus.”

Uuring ei kajasta lahendusi, millega autostumisprobleeme kaasajal lahendatakse – näiteks ühistransport. Osa dokumendist on koguni kopeeritud kümnenditagustest materjalidest. Kas selleks, et mitte kasutada nende linnade kogemust, kus autostumise probleemi on osatud edukalt ohjata?

Tallinnlasi püütakse petta ka ummikutega hirmutamise läbi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Väide, et inimeste liikumisvõimaluste mitmekesistamine kasvatab ummikuid, on iseenesest absurd. Uuringust endastki selgub, et rääkida saab vaid ajutistest ootejärjekordadest ja sedagi vaid tipptunnil ja korraga vaid ühe suuna lühikesel lõigul. Samuti pole uuringus tehtud õhusaaste hajumisarvutust. Selle asemel on vaid spekulatiivsed, põhjendusteta eeldustega hinnangud õhuheitmete muutumise protsentide kohta kahe variandi võrdluses.

Read more