Uudised - Eestimaa Rohelised

Oskar-Aleksander Lesment: Minu unistuste Eesti

23.02.201923.02.2019 Joonas Laks 0 Comments iseseisvus, Juured, Oskar-Aleksander Lesment, tulevik, vabadus

Olgu siinsed mõtted ankurdatud tõdemusse, et täna ja siin seda kirjutamas, elan mina kellegi Unistuste Eestis.

Minu unistuste Eestit eristab praegusest alateadlik hüpe lühinägeliku kasumi saamisest stoilisesse väärikusse. Vankumatu rahu, mis tuleneb sisemisest teadmisest ja teadlikkusest, oma juurte tunnetamisest ja nende austamisest. Usun, et selline meelestatus annab kindlameelse, prohvetliku ja vankumatu julguse vaadata tulevikku, vormides olevikku sellele vastavaks. Unistan, et ka saja aasta pärast suudetakse unistada tuleviku Eestist tänades oma esivanemaid unistamist soosiva oleviku eest.

Unistuste Eestis on Eesti kodanikel ühtsed juured, mis ulatuvad aastatuhandete hämarusse ja millest võrsub stoiline ja põhiväärtustes vankumatu identiteet. Unistuste kodanikel valitseb hinges ja olemuses rahu, kuhu saab raskuste tekkides pöörduda selleks, et emotsioone ja ärevust maandada. See oleks ühtlasi siinsete inimeste moraali ja kõlbeliste normide läte. See rahu kannaks igikestvuse pitserit. Elanikud oleksid kindlad, et rohkem aega tagasi, kui nad ette kujutada oskaksid, elasid nende esivanemad, kes tundsid samasugust rahu. See oleks põlvkondade sidusus ja eestluse säilimine jäbi aegade. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Eestimaa Rohelised RK2019

KAI KÜNNIS-BERES: Looduskeskkond jääb tsivilisatsioonile alla

22.02.201922.02.2019 Joonas Laks 0 Comments Emajõgi, Kai Künnis Beres, mesilased, Ökoloogia, rail Baltic, Vesi, Vooremaa

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Üha enam näen ma bioloogi-ökoloogi ja veeteadlasena kuidas looduskeskond tsivilisatsioonile alla jääb. Eriti ilmekalt avaldub see Tallinnas, kus elan. Aga keskkonnast mittehoolivaid plaane ja arendusi, nagu hiiglaslik 15-aastase puidutarne garanteeritusega ja heitvett Emajõkke suunava tselluloositehase riiklik eriplaneering Tartumaale ja Rail Baltic, tuleb viimasel ajal ridamisi. See näitab selgelt, et riigikogus puudub looduskeskkonna, puhta vee ja toidu, tervislike elutingimuste eest seisev jõud.

Tegelikult puudub ka teadmine ja ohutaju, milliste tulemusteni võib viia looduskeskkonda hoolimatu ja hävitav suhtumine. Meie veekogud on talunud aastakümneid inimtegevusest tulenevat koormust ning nende ökosüsteemide taluvuspiir on juba künnist ületamas. Veel veidi ja järvede põhjast kaob hapnik, surevad põhjaloomad, siis kalad. Metsatööstuse masinapargi võimsuse hüppeline kasv, harvesteride kasutuselevõtt, on järsult suurendanud ulatuslikke lageraideid, mida Vooremaalgi arvukalt kohata võib. Tõeline peremees oma metsaga nii ei teeks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Eestimaa Rohelised RK2019

Andres Jaadla: Mis meid vaeseks teeb?

22.02.201922.02.2019 Joonas Laks 0 Comments Andres Jaadla, Elektrihind, energiavaesus, keskkond, Küttehind, Lääne-Virumaa, linnakeskkond, Rakvere, tuleohutus

Mullu kallines elekter ja tõusid üürihinnad. Kaugkütte hind rühib samuti ülespoole, mõnel pool Eestis tabas tarbijaid aasta alguses lausa 30% küttehinna tõus – ühel hetkel peame nentima, et pärast eluasemekulude tasumist ulub rahakotis tuul, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised esinumber Lääne- Virumaal Andres Jaadla.

Vaesusest kõneldakse aina rohkem. Pöörase kiirusega kasvavad hinnad, mis trügivad ühte ritta maailma esimetropolidega, sunnivad igalt poolt kärpima, ainult et energiavaesusest pole Eestis eriti palju räägitud. Ometi on tõsi see, et liigagi tihti peab Eesti pere elektri- või küttearve tasumiseks kõhu kõrvalt näpistama. Energiavaesus on nimelt majapidamise olukord, kus ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. Eestis energiavaesuse defineerimisel on oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine, aga ka muude energiateenuste aspekt on oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ja IT-ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, mille puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile. Kõige hullemal juhul võib energiavaesus aga maksta koguni elu, nii nagu juhtus ühes maaperes, kus elektrimüüja lülitas tasumata arve tõttu voolu välja, pere hakkas kasutama küünlaid – kui saatusliku põlenguni, kus said surma ema ja kaks väikest last.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

RK2019 Uudised

Märt Põder: E-valimised algavad üle-homme. Vaatame üle faktid.

19.02.201919.02.2019 Joonas Laks 0 Comments E-valimised, Märt Põder, Piraadipartei

Praegune e-hääletuse tarkvara sisaldab juba elemente algusest lõpuni
kontrollitavusest ja küsimus on:

* Kas praegune arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest on piisav, st kas individuaalne kontrollitavus 30 minutit (see otsustatakse iga valimise
jaoks eraldi) pärast hääle andmist on piisav, et tagada valijale kontroll selle üle, et tema hääl läks lugemisele ilma rikkumata või muutmata. Klassikaline arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest eeldab, et valija saab hääle olemasolu pütis kontrollida kuni hetkeni, mil see läheb lugemisele, st meie puhul kuni sedelvalimiste lõpuni. Sel juhul peaks aga näitama kasutajale kindlasti mitte reaalset häält, vaid mingit kontrollsummat — see teeks kontrolli kasutajale segasemaks, kuigi tagaks paremini hääle salajasust. Aga võib väita, et on praegune süsteem on piisav, kui hääled on räsilinkimise abil järjestikku asetatud nii, et vahepealt ühtegi muuta ei saa.
* Eesti süsteemis on puudu klassikalise otsast lõpuni kontrollitavuse esimene samm, st kontroll, et minu arvutis koostatud krüptogramm sisaldab häält minu soovitud kandidaadi poolt. Sisuliselt tähendab see,
et ma võiks anda oma arvutist häält n-ö kuivalt ja ilma ära saatmata, et veenduda, et krüptomehhanism on korrektne.
* Praeguse süsteemi suur probleem on, et üldine kontrollitavus on kättesaadav ainult sertifitseeritud audiitorile, kuigi klassikaline süsteem võimaldaks kontrolli teostada kõigil soovijatel, nt sõltumatutel
teadlaste gruppidel, häkkeritel jmt.
* Praeguse süsteemi hiigelsuur probleem on selle peitmine eesti keele barjääri taha, rahvusvahelise avalikkuse puudulik kaasamine ja hilised ning venivad tähtajad ja korralduse informaalsus. See vähendab automaatselt selle usaldusväärsust.
* Riigikogu on kogu aeg arvanud, et on juba OSCE soovistused täitnud ja selles rämedalt eksinud. [..]

Loe edasi ja leia soovitused klikates artikli pealkirjal.

Uudised

Rohelised võitsid EKREt väitluses ÜRO rändeleppega liitumise üle

18.02.201918.02.2019 Joonas Laks 0 Comments Aleksander Laane, EKRE, Pariisi Kliimalepe, Rändelepe

Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas ÜRO rändeleppega liitumine oli põhjendatud.

Kohtunikepaneeli arvates võitis väitluse Eestimaa Rohelised. Rohelistel õnnestus väitluse lõpuks näidata, kuidas nende toodud kasud nagu rände algpõhjuste vastu võitlemine tuginevad ränderaamistiku sisule ja üldpõhimõtetele. Samal ajal ei suutnud EKRE tõestada, kuidas massiimmigratsioon ja sellest tulenevalt põlisrahvuse vähemusse jäämine on rändelepe reaalsed tagajärjed.

EKRE toodud argumendi massiimmigratsiooni kohta suutsid Rohelised lõppsõnas ümber lükata läbi selle, et lepe just tegelebki tänaste rändeprobleemide vähendamisega läbi selle algpõhjuste leevendamise ning illegaalse rände takistamisega. Teises argumendis ei suutnud EKRE kahjuks tõestada kuidas punkt 33 tingib sõnavabaduse piiramise. Samas Rohelised sellele argumendile ei vastanud, nii et osaliselt jäi see siiski püsima. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Ringmajandus RK2019

Politiseerunud jäätmemajandus ja läbikukkunud jäätmeseadus

17.02.201917.02.2019 Joonas Laks 0 Comments Euroopa Liit, jäätmekäitlus, jäätmeseadus, ringmajandus, Züleyxa Izmailova

Jäätmevaldkonna peamine probleem on selle politiseeritus ja huvidele allutatus, kuid jäätmemajandus peaks olema mitte poliitiline võitlustanner, vaid keskkonnaküsimus.

Paljud on ilmselt praeguseks mõistnud, et miski Eesti jäätmekäitluses on päris tõsiselt kiivas. Viimasel ajal on avalikus ruumis tiirelnud jutud võimalikust ELi hiigeltrahvist ja ringlussevõtu eesmärkide mittetäitmisest. Tagatipuks eilne teadaanne, et pärast pikka Riigikogus küpsemist otsustati uue jäätmeseaduse menetlemisest loobuda. Kes asjade käiguga rohkem kursis oli, sellele ei tulnud uudis üllatusena. Keskkonnaministeerium ja keskkonnakomisjon tekitasid eelnõus kahe peale kokku sellise segaduse, et lõpuks ei saanud enam keegi aru, mis seadusemuudatusega tegu ja kellele seda vaja on. Keskkonnakomisjoni esimees Vakra süüdistab ministeeriumi, Kiisler vastu jällegi Riigikogu, tootjad-pakendiorganisatsioonid ja teised osapooled kõiki poliitikuid jne.

Kuid milline institutsioon tegelikult enesereflektsiooniga tegelema peaks? Kelle tegemata töö kehv ringlussevõtu tulemus on? Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu, omavalitsuste või hoopis keskkonnainspektsiooni? Siia koer ongi maetud. Eestis on jäätmemajandust juba pikalt vaevanud liigne politiseeritus: valdkonda ei kujundata mitte lähtudes keskkonnast ja jäätmekäitluse parimatest praktikatest, vaid lühiajalistest poliitilistest huvidest. Kui aga seadusloomes ei ole aluseks mitte pikaajalised eesmärgid ja üldised kokku lepitud põhimõtted, vaid poliitilised tõmbetuuled, on tulemuseks segadus ja vastutuse hajumine. Selle kõrval näeme järjest enam mikrofoni haaramas majanduslikke huve, seda näiteks pakendite kogumise puhul. Praegune avalike konteinerite süsteem ei pane turul tegutsevaid ettevõtteid (mida praktikas on kolm) ei kogumispunkide võrgutikku laiendama ega pakendijäätmeid reaalselt ringlusse võtma, vaid kasumit suurendama. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Eestimaa Rohelised

Pressiteade: Rohelised Jaaganti spekulatsioonidest

15.02.201915.02.2019 Joonas Laks 0 Comments Jaagant, Rainer Vakra, Züleyxa Izmailova

Roheliste ametlik vastus Postimehes avaldatud spekulatsioonile seoses Vakra võimaliku lõputöö plagiaadiga.

Eile ilmus Postimehe Jaaganti Valimisradaris spekulatsioon võimalusest, et info Vakra lõputöö plagiaadi kohta on jõudnud Eesti Ekspressi toimetusele erakonnalt Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse parteilt.

Siinkohal soovin kinnitada, et Rohelisteni jõudis info sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme, keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra võimalikust pettusest alles Eesti Ekspessis avaldatud loost.

Eestimaa Rohelised pole antud info lekitamise taga ja Rohelised on erakond, kes madalate poliitmängudega ei tegele. Meie eesmärk on olla esimene puhas riik, mille eeldusteks on nii puhas keskkond kui ka puhas südametunnistus.

Olgu üheselt öeldud, et keskkonnavaldkonna õõnestamine on kahjulik kogu Eesti keskkonnaliikumisele ja pole kuidagi Eestimaa Roheliste huvides.

Tallinn

SUUR ÜLEVAADE – kuidas Rohelised Tallinna muudavad

11.02.201911.02.2019 Joonas Laks 0 Comments Rohelised, Tallinn

Koalitsioon Keskerakonnaga on kestnud praeguseks aasta – siin on ülevaade senistest saavutustest, mille üle ise kõige uhkemad oleme:

– Reidi tee
– Kaasamine, koostöö ja läbipaistvus
– Tallinna Energiaagentuur ja päikesepaneelide projekt
– Tallinna Botaanikaaed
– Tallinna viimine pestitsiidivabade linnade kaardile
– Mahetoit ja toiduteadlikkus laste haridusasutustes
– Linnaaiandus
– Välisprojektid
– Õismäe raba terviseradade rekonstrueerimine
– Merivälja muul
– Igapäevane rohestamine

“Üks meie siinne tegevus, mille oleme ristinud „igapäevaseks rohestamiseks“, seisneb abilinnapeade, ametnike, linnaosavanemate, koostööpartnerite, volikoguliikmete ja kõikide teiste otsustajate mõjutamises ja nende keskkonnaalaste teadmiste suurendamises. Hoiame silma peal, et projektides, uutes algatustes ja igapäevatöös oleks sees inim- ja keskkonnamõõde, et otsustusprotsessid oleksid võimalikult läbipaistvad ja kaasavad ning et arvestataks erinevate ühiskonnagruppide huvidega.” [..]

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

RK2019 Uudised Valimised

Roheliste esinumber: megaprojektid pole Eestile sobilikud

8.02.20198.02.2019 Joonas Laks 0 Comments ettevõtlus, Hannes Puu, Järva- ja Viljandimaa, taastuvenergia

Eestimaa Roheliste esinumber Järva- ja Viljandimaal Hannes Puu ehmatas, kui luges hiiglasliku puidurafineerimistehase rajamise idee alguspäevil, et selle ühe võimaliku asukohana kaalutakse Viljandimaad. Roheliste ettekujutuses peaks Eesti olema ühtlaselt kaetud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Taastuvenergiaseadmete müügiga leiba teeniv Puu on riigikogu valimistel uustulnuk, kuid kuulub roheliste erakonna ridadesse sestsaadik, kui see nullindate keskel oma praegusel kujul tegevust alustas. Nüüd, mil töö ei nõua enam nii palju aega, kavatseb ta rohelise maailmavaate edendamise heaks varasemast rohkem panustada. Ka pärast valimisi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

RK2019 Valimised

Avalik kiri Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopile Urmas Viilmale

8.02.20198.02.2019 Joonas Laks 0 Comments Aleksander Laane, Paavst Fransiscus, peapiiskop, Urmas Viilmaa, Usk, valimiskompass

Ma kirjutan Teile, soovimata teha etteheiteid või tekitada vastasseisu. Mina, kes ma ei kuulu ühtegi kogudusse ja juurdlen oma usuküsimuste üle ise, olen lihtsalt veidi nõutu. Miks? Sest minule tundub, et protestantlike kirikute juhid Eestis on pehmelt öeldes tähelepanuta jätnud tänapäeva olulisima küsimuse – keskkonnahoiu. Anglikaani mõtleja Frederick Quinn on öelnud, et patt on nii jumalast ärapööramise soov kui ka jumala loodu süstemaatiline hävitamine. Mõlemad rikuvad harmooniat ja viivad ökoloogilise kriisini. Kreeka sõna hamartia, mis tähendab pattu ja eksitust, tähendab ka märkide tähelepanuta jätmist. Just seda – märkide tähelepanuta jätmist – heidab Quinn kirikule ette. Prof emeritus Larry Rasmussen kirjutab, et reformatsioon vajab kiiresti, edasilükkamatult öko-reformatsiooni. Ma loodan, et ei pea teile hakkama tutvustama paavst Franciscuse entsüklika “Ole kiidetud/Laudato si/Hoolest meie ühise kodu eest” sisu. Aga lihtsalt meenutuseks, et see räägib kohe alguses sellest, kuidas Maa kisendab meie poole kogu selle kahju tõttu, mida oleme teinud ja heidab ette Maa rüüstamist. Ja keskkonnahoiust käib jutt lõpuni välja. Aga miks me ei kuule Eesti kiriku häält, kui jutuks tulevad keskkonnaküsimused? Te ei maini neid probleeme poole sõnagagi oma poliitikasoovitustes erakondadele, mille eelmisel aastal laiali saatsite. Millist märki te ootama olete jäänud? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

RK2019 Uudised Valimised

Jüri Ginter: ajakirjandus takistab arengut

4.02.201922.02.2019 Joonas Laks 1 Comment Ajakirjanikud, Debatt, Jüri Ginter, Poliitikud

Ajakirjanikud küsivad pidevalt riigikokku kandideerivatelt inimestelt ja erakondadelt, mida nood riigikogus tegema hakkavad. Mõne aja pärast analüüsivad ajakirjanikud, kas poliitikute lubadused on ellu viidud, ja kui just täpselt nii läinud ei ole, siis olevat poliitikud rahvast ja ajakirjanikke petnud ja poliitikutena läbi kukkunud.

Tegelikult on läbi kukkunud poliitikud need, kes punkt-punktilt oma programmi ellu viivad. Heal juhul on tulemuseks kasv, kuid areng eeldab tegevusi, mida keegi ei oska ette näha. Seda on võimalik saavutada üksnes huvide, teadmiste, oskuste ja kogemuste koostöös. Selliseks koostööks on olemas vastavad meetodid ning need annavad üllatavaid tulemusi. Eeldus on aga see, et ei klammerduta oma esialgsete ettepanekute külge, mida oma senise teadmise ja kogemuse alusel avalikult välja on pakutud, ja rõõmustatakse, kui see arutelu käigus teiseneb. Sellise tegevuse tulemusel ei saa olla konkreetset autorit. Seega ei saa väita, et üks võitis ja teine kaotas.

Ajakirjanike peale surutud diskussioon arengut ei toeta, kuna osalejad klammerduvad üha kõvemini oma positsioonide külge, õigustatakse ennast ja süüdistatakse kõiki teisi. Erand on klassikaline dispuut, kus vahetatakse rollid ja hakatakse kaitsma vastase ja ründama oma algseid seisukohti. Ajakirjandus aga seda võimalust ei paku.

RK2019 Valimised

Zoja Mellov: Väikekoolide kaitseks!

3.02.20197.02.2019 Joonas Laks 0 Comments Suured traditsioonid, Väikekoolid, Zoja Mellov

Haridus- ja teadusministri sahtlis seisab plaan, mille eesmärk on survestada kohalikke omavalitsusi sulgema alla 200 õpilasega maakoole. Kas lasete riigikokku saades ministeeriumil plaaniga edasi minna või võtate midagi ette? Kui võtate, siis mida?

Puhas õhk, looduslik keskkond, oma kodu ja koduõu, on hindamatu väärtusega meile kõigile, eriti aga meie lastele. Sellepärast teevad noored perede üha rohkem teadlikke valikuid maale kodu loomiseks. Kodust astub laps oma esimesed sammud ka haridusteele. Kahjuks saab maal elamisele suureks takistuseks kodu kaugus koolist ja lasteaiast.Väikekoolide juures on palju positiivseid omadusi, õpetajal on rohkem aega ja võimalusi õpilastele individuaalselt läheneda, sõbralikud suhted õpetajatega loovad õppimiseks mõnusama ja vabama keskkonna. Väikesed koolid on vajalikud ka nendele lastele, kellele ei sobi õppimine suures kollektiivis. Praegu sõidavad sellised lapsed linnast maale kooli. Kui väikesed koolid aga suletakse või muudetakse paar väikest kooli liitmise abil suurteks, suureneb kindlasti koolistressi ja depressiooni all kannatavate laste hulk. Kool ei ole pelgalt koht, kus toimuvad õppetunnid, kool on ka kogukonna süda, kus käib ka täiskasvanute klubiline tegevus. Meil on väga häid, suurte traditsioonidega väikekoole.

Riigipoolne surve kaotada väikekoolid tuleb lõpetada, sest noored pered lahkuvad maalt ja võib-olla ka Eestist, kui neile ei sobi elamine linnas. Suurte muutuste ja uuenduslike reformide keerises tuleks leida optimaalne lahendus väikekoolide allesjäämiseks.

Uudised

Tartu rahu aastapäeva kõne Tartus, Marko Kaasik, 2.02.2019

2.02.2019 Joonas Laks 0 Comments aastapäev, Eestimaa Rohelised, MARKO KAASIK, Tartu, Tartu rahu

“Hiljuti möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest ja täna möödub 99 aastat selle lõpplahendusest. Aga Lääne-Euroopas tehti samal ajal otsuseid, mille kaugemad tagajärjed olid rasked ja millest on meil just nüüd palju õppida. Selle juurde tulen hiljem tagasi.
Tulin siia kindla sõnumiga: Eestimaa Rohelised ei nõustu mingite järeleandmistega agressiivsetele totalitaarriikidele! Me ei poolda mingit piirilepet Venemaaga seni, kuni seal ei ole toimunud otsustavaid muutusi demokraatia ja õigusriigi suunas. Kui tulevikus on, kellega ilma muskleid näitamata läbi rääkida, siis arutame. Seniks lähtume Tartu Rahust. Need seisukohad on fikseeritud meie valimisprogrammis.
Vladimir Putinil Venemaa diktaatorina jääb võimalusi järjest vähemaks. Nafta hind on kõrgustest alla tulnud, sõjakulud Süürias üha kasvavad. On tulnud teha suuri sotsiaalkulude kärpeid, mis viisid presidendi toetuse langusesse. Ukraina eemaldub Venemaa mõjusfäärist üha enam: Ukraina õigeusu kiriku iseseisvumine on sealse rahva jaoks suurem teetähis, kui meie siin mitut usku Maarjamaal ette kujutada oskame.
Teiselt poolt NATO, mida me oleme ikka pidanud vastukaaluks Venemaale, ei ole enam see, mis 20. sajandil. Peame tõele näkku vaatama: see organisatsioon on kriisis! NATO võimsaim riik USA käitub ettearvamatult, võimul on mitteusaldusväärne president – see on riigis süveneva sotsiaalse kaose paratamatu tagajärg. Türgi, üks tavarelvastuselt võimsamaid NATO riike on selgelt langenud autoritaarsusse – ka see on alarmeeriv olukord organisatsioonile, mis peaks kaitsma demokraatlikke väärtusi.
Jah, välispoliitiline olukord on määramatum, kui kunagi varem Eesti uue iseseisvuse ajal. Aga määramatus ei ole üheselt halb – selles võib peituda uusi võimalusi. Aasta lõpus lahvatanud tüli ÜRO ränderaamistiku ümber oli märgilise tähtsusega: esimest korda taasiseseisvunud Eestis vastandusid põhiliste poliitiliste parteide seisukohad välispoliitika sõlmküsimuses. Eesti sisene avalik diskussioon ja sisulised välispoliitilised otsused on nüüd ja edaspidi paratamatud, sest meie seniste suurte liitlaste vahel ei ole enam ühtsust. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

RK2019

Rohelised suhtuvad videomängutööstusesse ja e-sporti eluterve uudishimuga.

24.01.201923.01.2019 Joonas Laks 0 Comments e-sport, Level1, Oskar-Aleksander Lesment, Raul Steinberg

Eestimaa Rohelised poole pöördus Andri portaalist http://www.level1.ee

Lähenevate valimiste valguses sooviksin uurida, milline on Roheliste suhtumine järjest populaarsemaks muutuvasse e-sporti ning nüüdseks ülemaaimselt filmi ja muusikatööstuse kogukäibest möödunud mängutööstusesse?

Vastused koostas erakonna volikogu koos Raul Steinbergi ja Oskar-Aleksander Lesmentiga (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita kandidaadiga nr 374).

Rohelised suhtuvad videomängutööstusesse ja e-sporti eluterve uudishimuga.

Mängutööstuse võidukäiku ei saa vaadata kuidagi eraldiseisvalt interneti omast, mille roll meie elus aina kasvab. Arvutimängud on uus kultuuriline ilming, mida tarbib järjest rohkem inimesi. Ainuke murekoht meile, on inimeste vähesem viibimine looduses. Soosime selliseid netiväliseid tegevusi, mis samasugust koostöönaudingut pakuvad – see on meile tähtis. Ka parimad e-sportlased peavad hoolitsema oma füüsilise vormi eest, et püsida tipus virtuaalreaalsuses. Oleks tore, kui mängutööstus toodaks näiteks liitreaalsusmänge, mis tooksid inimesed nelja seina vahelt välja ning viiks neid rohkem loodusesse. Sellel võiks olla ka õpetlik ja hariv külg. Samuti, leiame, et internet ja sealhulgas mängud ja mängutööstus on ennast võrdlemisi hästi ise korras ja puhtana hoidnud ning seetõttu ei vaja oma arengus kunstlikke sekkumisi. Peamine, et inimesed tegutseksid ise vastutustundega. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

RK2019

Reet Härmat: Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist

22.01.201922.01.2019 Joonas Laks 1 Comment Anu Saagim, Eesti Metsa Abiks, Kate Levine, Pixie Geldof, Reet Härmat, Tartu tselluloositehas, Züleyxa Izmailova

Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist – nii on kirjas Roheliste programmis. Kodanikuühiskond on tugev ja aktiivne, seistes enda huvide ja õiguste eest. Ma olen Eesti riigi kodanik ja hoolin kohast, kus ma elan ning püüan igati olla kindel, et seda maad ja kaaskodanikke koheldaks õiglaselt. Olen küpses keskeas gümnaasiumiharidusega naine. Olen ka kaastundlik ja empaatiavõimeline. Proovin märgata muutusi meie ümber. Olen tegelikult juba kandideerinud Roheliste nimekirjas kohalikel valimistel 2017 oktoobris. Nädal enne valimisi, panin oma valimisnumbriga pildi Facebooki üles ja kutsusin sõpru hääletama, kandideerisin Lasnamäel ja sain 46 häält.
Rohelised kogusid Tallinnas 4622 häält, seda olematu eelarvega. Nagu ka tol korral, nii ka sel aastal ei olnud plaanis kandideerida, aga jällegi Roheliste vapper esinaine Zuzu Izmailova suutis mind veenda ja Roheliste programmi lugedes nõustusin iga punktiga. Otsus sai tehtud ja rääkisin Roheliste programmist ka oma heale sõbrannale Anu Saagimile. Kes kohtudes Zuzuga samuti nakatus “rohelisest pisikust”. On väga levinud ütlus, et poliitikasse lähevad ainult lollid. Ma küsiks siis vastu, kas on normaalne, et laseme oma riiki juhtida lollidel ja hääletame valimistel järjekindlalt lollide poolt?
Muidugi on väga võimekaid ja oma tööd südamest tegevaid poliitikuid, aga kahjuks näen ka palju vastupidist suhtumist. Liiga palju vassimist ja “rahakallistajaid” kohtab seal. Siis tuleb ju midagi muuta, meil Anuga juba ei tule puudu julgusest olla esil ja seista Roheliste ideede eest. Kui muutusteks on vaja “rändtsirkust”, siis tuleb seda teha, et läbi selle etenduse Eestimaa Rohelised nähtavamaks muuta. Kui loodus võidab, võidame meie kõik. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Uudised

Rohelised jahindusest

21.01.201922.01.2019 Joonas Laks 0 Comments "Eesti Jahimees", Aleksei Lotman, Jahindus, kogukonnad, loodushoid, Mattias Turovski, Ökoloogia, Riigikaitse

Ajakirja “Eesti Jahimees” peatoimetaja Jaanus Vaiksoo esitas Rohelistele mõned küsimused. Kui üldine arusaam võib olla, et Roheliste põhimõtete hulgas pole kohta jahindusele, siis on selline suhtumine pigem eksitav. Allpool põgus ülevaade antud teemal. Eestimaa Rohelised Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kandidaadi Aleksei Lotmani ja Haabersti, Põhja-Tallinna, Kristiine kandidaadi Mattias Turovski koostasid vastused.

1) Milline peaks olema jahinduse kui looduskaitse osa tänapäeva ühiskonnas?

Mattias Turovski: “Loodushoiu kontekstis on jahindusel kindlalt toetav roll. Jahindus on üks instrument ökosüsteemide elurikkuse ja ökoloogilise tasakaalu hoidmiseks ja tagamiseks. Seejuures on ülioluline, et jahindus lähtuks ökoloogilisest teabest ning oleks esmalt kooskõlastatud loodushoiubioloogia prioriteetidega. Selle kaudu on jahindusel ka reguleeriv roll vajaduse korral nt põllu- või metsamajanduse kaitse või heaolu tagamise osas. See tähendab, et kui näiteks kasvav metskitsede või põtrade populatsioon hakkab ähvardama kuuse istikuid, huntide populatsioon teeb häda lambakasvatajatele vms, tuleb situatsiooni esmalt analüüsida ökoloogilisest seisukohast ning vajadusel rakendada jahindusmeetmeid ökoloogilise tasakaalu taassaavutamiseks. Jahindus ei ole iseseisev tegevusvaldkond vaid kindlalt Eesti looduse ökoloogilise heaolu tagamise üks tööriistadest. Seega peame oluliseks esmalt teadmispõhise ja sõltumatu jahinduse edendamist.” […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

RK2019 Valimised

Rohelised esitasid suurima naiste arvuga nimekirja

18.01.201918.01.2019 Joonas Laks 0 Comments Riigikogu 2019, Züleyxa Izmailova

Eile, 17.01.2019 esitas Erakond Eestimaa Rohelised Vabariigi Valimiskomisjonile täisnimekirja ehk 125 kandidaadi avaldused. Nimekirjast leiab 58 naist ja 67 meest, mis teeb naiste osakaaluks nimekirjas 46%.

Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Eesti poliitikas tasakaalu loomisel on meil kõigil ühiselt oluline roll – nii neil, kes kandideerivad, neil, kes nimekirjasid koostavad, aga kõige enam neil, kes 3. märtsil (ja ka juba varem) oma esindaja valivad. Kelle meelest võiks Eesti poliitikas rohkem naisi olla, valib Rohelisi.”

Kandidaatide pika nimekirja ja ka ringkondliku jaotuse leiab aadressilt: https://rohelised.ee/kandidaadid/

Rail Baltic

Roheliste resolutsioon toetab Rail Balticu praegu planeeritava trassi muutmist

3.01.20193.01.2019 Joonas Laks 1 Comment Aleksander Laane, Joonas Laks, Kaspar Kurve, rahvahääletus, Rahvaküsitlus, rail Baltic

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis juba 16. detsembril 2017 vastu resolutsiooni, kus pööratakse tähelepanu praeguse projekti sisulistele ja koralduslikele probleemidele.
Rail Balticu suhtes ei ole Erakond Eestimaa Rohelised oma seisukohta muutnud – Rail Balticu trass peaks kulgema valdavalt olemasolevas raudteekoridoris ning olema Eesti loodusele ja seega ka rahvale võimalikult säästvalt ehitatud.
Paremad ühendused Euroopaga on teretulnud, aga nende eest ei peaks Eesti maksumaksjat röövima ega keskkonda hävitama.
Leiame, et praegune Rail Balticu rajamine ei toimu kooskõlas Aarhusi konventsiooniga. Dokumentide ja analüüside salastamine tuleb lõpetada.
Nii kallist ja keskkonnale kahjulikku projekti ei tohi rajada põhimõttel „teeme valmis ja siis paistab, mis välja tuli“. EY (endise nimega Ernst & Young) tasuvusanalüüsi projekti meeskonnast sõltumatu auditeerimine on valitsuse minimaalne hoolsuskohustus.
EY koostatud tasuvusanalüüs läheb täiesti mööda raudtee rajamise keskkonnamõju arvestamise küsimusest, sisaldab vigu ja valearvestusi vähemalt 4 miljardi euro ulatuses ja ei vasta teaduslikele kriteeriumitele, millele kõigele ka MTÜ Avalikult Rail Balticust on korduvalt tähelepanu juhtinud.
Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, kes on kindlalt seisnud Rail Balticu projekti üle vaatamise vajaduse eest algusest peale ning juba enne 2015 valimisi deklareeris esimehe tasemel toetust Tartu trassi kaalumisele, mis COWI 2007 aasta analüüsi põhjal ONGI sotsiaalmajanduslikult kõige tasuvam. […]

Leia täiendavad viited klikates artikli pealkirjal.

Eestimaa Rohelised Juhatus Volikogu

Roheliste esinaine andis teada oma kavatsusest esitada erakonna juhatusele ettepanek seada teda 2019 Riigikogu valimistel peaministrikandidaadiks

2.01.20192.01.2019 Joonas Laks 1 Comment #võtametulevikutagasi, Peaminister, puhaskeskkond, puhasriik, Riigikogu 2019, Timur Sagitov, valimised, Züleyxa Izmailova

Head sõbrad, liitlased ja toetajad, kes mind rohelise aktivistina hea sõnaga tervitanud olete ja pöialt hoiate!
Aitäh, iga sooja sõna ja südamliku tervituse eest, mille läkitanud olete. Ma ei jõua kõigile isiklikult vastata, kuid kinnitan, et olen teie heatahte soovid tänutundega vastu võtnud.
Tee mida mööda olen kõndima hakanud, pole minu ega lähedaste jaoks lihtne väljakutse. Kuid kui keegi küsib, ei kahtle ma hetkegi, et olen õigel teel. Sest me ei saa käed rüpes oodata, et keegi teine hakkaks meie laste elamisväärse tuleviku nimel tegutsema. See oleks tühi lootus.
Tänan teid, et olete olemas ja annate endast märku. See mõjub alati julgustavalt ja annab head lisaenergiat, mida selles katsumuses kunagi liiga palju pole.
Tänan ka kõiki teid, kes lisaks sõnalisele toetusele on otsustanud koos minuga reaalsesse lahingusse minna, et juba paari kuu pärast viia roheline mõtteviis tasakaalustavaks jõuks järgmise parlamendi koosseisu.
Tänan kõiki vabatahtlikke, kes te oma oskuste ja teadmistega parema tuleviku nimel pingutate.
Suur aitäh teile, kes te olete vaprad ja toetate rohelisi meie riigikogu nimekirjas kandidaatidena. Tean, et mõnele tuli see otsus kergelt, kuid mitmed teist pidid eneses teatud tõkked ületama, enne kui veendumus sammu vajalikkusest kindlust leidis. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Tallinn

Tallinna Rohelised linnavalitsusele: Ettepanek aaastavahetuse ilutulestiku asjus

22.12.201822.12.2018 Joonas Laks 2 kommentaari Aastavahetus, Fideelia-Signe Roots, Ilutulestik, Loomakaitse, Loomapidamine, Rohelised

Lemmikloomaomanikud, keskkonnast hoolijad, väikelaste vanemad jpt on pikka aega silmitsi seisnud massilise pürotehnika (kuri)tarvitamisega aastavahetuse paiku, mis hirmutab nii lemmikloomi kui ka metsloomi ja -linde. Paugutamine ei piirdu ainult vana-aasta õhtuga – kuna ilutulestiku müük algab väga varakult, saab igaüks osta pürotehnikat, mille tulemusel tekib palju planeerimata müra ajavahemikus novembrist jaanuarini. Loomadele, aga ka väikelastele ja nende vanematele tähendab see kolme kuud lakkamatut stressi.

Ilutulestiku puhul häirivad põhiliselt paugud, mitte niivõrd valgusefektid. On teada, et paljud koerad võtavad paugutamist rünnakuna ja tunnevad end ohustatuna. Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest paanikas koerad põgenevad kodust. Kuna koeral on inimesest palju teravam kuulmine, võib paugutamine tekitada talle isegi füüsilist valu. Heal juhul satuvad eksinud koerad varjupaika, halvimal juhul jäävad auto alla, külmuvad surnuks või hukkuvad kokkupõrkes metsloomade või pahatahtlike inimestega.

Linnaruumis elab lisaks lemmikloomadele ka metsloomi ja –linde. Hollandis viidi läbi uurimus, kus ilutulestiku ajal jälgiti radaritega lindude käitumist. Selgus, et tuhanded linnud tõusid peale keskööd, st uusaastaööl lendu ja maandusid alles 45 minuti pärast, seega järeldati, et linnud kogesid tugevat häiringut.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Pressiteated

Roheliste vastulause Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti ühendamise eelnõu kohta

18.12.201818.12.2018 Joonas Laks 0 Comments Joonas Laks, Kai Künnis Beres, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Olev-Andres Tinn, Riigikogu

Täna, 18.12.2018 on teisel lugemisel seaduseelnõu 710, mille eesmärk on viia Keskkonnainspektsioon Keskkonnaameti alla. Erakond Eestimaa Rohelised ei ole nõus Keskkonnaministeeriumi poolt Riigikokku kiirustades saadetud ja äärmiselt puudulikult läbitöötatud seaduseelnõuga ühendada Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI) ja Keskonnaamet (edaspidi KeA).
Erakonna volikogu aseesimees ja kogukonnajuht Kai Künnis-Beres: “KKI ülesandeks on seni olnud looduskeskkonna ja – varade kasutamise üle järelvalve tagamine, menetledes selleks nii keskkonnaalaseid väärtegusid. 2011. aastast alates aga ka kuritegusid. Oleme veendunud, et uus liitasutus pigem halvendab kui parandab nimetatud oluliste ülesannete täitmist.”

Rohelised on veendunud, et ükskõik mis vormis antud kontrollorgani sõltumatuse vähendamine on väär. KKI on töötanud aastaid ressursinappuses, mida on olnud näha väljastpoolt kui pidada silmas suutmatust ebaseaduslikke raieid peatada ja mille üle on kurtnud ka inspektsiooni töötajad ise. Selle tulemusena on kannatanud ennekõike elusloodus ja meie elukeskkond. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

← Previous