Neljapäev, jaanuar 23, 2020
Latest:

Eestimaa Rohelised

Eesti ainus tõeliselt keskkonnateadlik erakond

Eestimaa Rohelised
Teadus 

Mattias Turovski selgitab kuidas toituda õhust ja armastusest

Joonas Laks 0 Comments , , ,

Tegu on hiljuti levima hakanud Guardiani artikli eesti keelse selgitusega, mille pani kokku roheliste liige zoosemiootik Mattias Turovski.

Fermingu näol on tegemist uudse tehnoloogiaga, milles väga täpselt valitud ja juhitud bakterikultuurid toodavad vee hüdrolüüsil saadud vesiniku energiat kasutades sisuliselt väga lihtsast bioloogilisest ollusest väga spetsiifilise koostisega jahusid, pastasid ja muid vajalikke toidu algkomponente. Vastavate bakterikultuuride kasutamisel on nii võimalik toota erinevaid valke, rasvu ja süsivesikuid, panna neid kasvama erinevatele substraatidele, tootes nii keemiliselt ülispetsiifilisi aineid, millest omakorda on võimalik toota funktsionaalset toitu.

Võrreldes traditsioonilise toidutootmisega saab fermingu abil aga välja skriinida ebavajaliku transrasvhappe, kaseiini või mistahes potentsiaalselt ebavajaliku traditsioonilise toiduaine komponendi. Kui loomse saaduse tootmine loomade kehades on täna kümneid kordi energiaintensiivsem, kui fotosünteesi teel toodetud taimsed toidud, siis fermingu vesiniku-jõul toodetud aines lubab olla 10-korda energiasäästlikum, kui fotosüntees. Seda ka põhjusel, et bakterite toodangu saab ära tarbida kogu ulatuses, kus aga taimedest sööme me vaid nende vilju või teisi nende osi.

Leia originaalartikkel klikates artikli pealkirjal.

Read more
Rail Baltic Uudised 

Joonas Laks: Neli küsimust rahandusministrile

Joonas Laks 0 Comments , , , ,

Debattide ja avalike seisukohtade alusel võib öelda, et poliitikate osas oleme alati pigem vastandlikel seisukohtadel olnud, aga Rail Balticu suhtes on meie ja ka meie erakondade vahel valitsenud üksmeel.

Varsti saab kevadistest valimistest üks aasta ja senimaani pole midagi kuulda olnud Rail Balticu praeguse läbi Pärnu kulgeva projekti üle vaatamise kohta. Veel hullem – kahel viimasel korral kui on riigieelarvet koostatud, oleme pidanud selles nägema lauset „Rail Baltic projekti rahastus kasvab seoses suuremahuliste projekteerimistöödega ja viaduktide ehituse alustamisega.” Ka eelarvestrateegias 2020-2023 on lause “Jätkatakse Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamist,” mille täpsustuseks lisa 8 “Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2020.aastal ning sellele järgnevail aastatel.” Ka esmaspäevasel Riigikogu istungil saime korduvalt kuulda, et käesolevaks aastaks on ette nähtud 54,4 miljonit eurot. Kehtivas eelarvestrateegias on see summa aga 49 miljonit eurot ehk rahastus on taas suurenenud 5,4 miljonit ehk rohkem kui 11%. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Siseturvalisus Sotsiaalpoliitika 

Rasmus Lahtvee: Kaastunne või poliitiline loosung ehk mis siis tegelikult aitab liiklust turvalisemaks muuta?

Joonas Laks 0 Comments , ,

Uus aasta, uus algus ja uus liiklussurmade statistika, kuid seekord rullusaasta esimene kõiki Eesti elanikke šokeeriv liikluskuriteo juhtum lahti Saaremaal. Just ainult liikluskuriteoks saab seda pidada, sest kolme inimese surma põhjustanud autojuht tarvitas teadlikult alkohoolseid jooke ja istus teadlikult seejärel joobeseisundis autorooli. Sama autojuht ületas teadlikult lubatud piirkiirust ning sooritas teadlikult keelatud manöövri, mille tagajärjel põhjustaski kolme inimese surmaga lõppenud avarii. Antud juhul ei olnud mitte kuidagi tegemist ootamatu terviserikke või mõne muu mitteteadliku õnnetusega!
Rõhutan üle, et tunnen koos kõigi teiste vähesegi südametunnistusega inimestega kaasa selle teo tagajärjel surma saanud inimeste lähedastele, kuid lisaks tunnen kaasa ka kõigile poliitikutele. Poliitikutele tunnen kaasa, sest jätab üsna küünilise mulje, kui nii mõnigi poliitik asubsellise sündmuse järgsete emotsioonide toel esimese asjana küll üleskutsetele joobes juhtide karistuste karmistamiseks, küll valjuhäälselt ja endale justkui rinnale tagudes selgitama, kuidas just tema oli ainuke, kes juba varem karmimaid karistusi soovis. Just see oleks ju aidanud tänast olukorda äragi hoida, aga paljud pahad ametnikud koos mõnede teiste poliitikutega olid vastu ja ei lubanud vastavaid seadusemuudatusi läbi. Kas see aga on ikka adekvaatne tegelikkus? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Haridus 

Jüri Ginter: Ei ole veel hilja õige suund valida

Joonas Laks 0 Comments , , , ,

Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 projektis on üksikuid asjalikke ja konkreetseid ettepanekuid ning mitu algatust mingit valdkonda arendada. Probleem on aga selles, et üldine suund on vale ning kui me tegutseme vales suunas, siis me pigem kahjustame ning jääb vaid loota, et see arengukava jääb paberiks, mida keegi tõsiselt ei võta, nagu ka eelmised arengukavad (näiteks oli kunagi suund kutsekoolid munitsipaliseerida, nüüd tahetakse ka gümnaasiumid riigistada).

Kuigi korrutatakse õppijakesksust, siis unustatakse muutuseid ühiskonnas, mida on juba tunnetanud ka õpilased. Sel ajal, kui Eesti ja maailma õpilased loobuvad koolis õppimisest ja osalevad kliimastreigis, jutlustab arengukava projekt suurenemist kõigis valdkondades selmet rõhutada vajadust kvalitatiivsete muudatuste järele. Arengukavas on põhjalikult läbi mõeldud, kuidas paremini valmistada ette töötajaid, kuid on välja jäänud tööandjate ettevalmistamine. Selleks tuleks küsida töötajate esindusorganisatsioonide arvamust, milliste tööandjate juures nad soovivad töötada. Välja on jäänud ka emade ja isade, kodanike ja elu uuendajate ettevalmistamine. [..]

Loe edasi vajutades artikli pealkirjale.

Read more
Mets 

Züleyxa Izmailova: Kus on kliimakriminaali koht?

Joonas Laks 0 Comments , , ,

Jõulude eel lastega vanavanaisa juurde maale sõites kuulasin järgi intervjuud keskkonnaministeeriumi asekantsleri ja samaaegselt ka RMK nõukogu esimehe toolil istuva Marku Lambiga. Autoaknast paistvate lageraielankide taustal mõjub Lambi jutt nagu soola raputamine haavale.

Nagu tihti juhtub, jõuab Eesti inimestele mingi probleem paremini kohale, kui keegi välismaalane sellele tähelepanu osutab. Nii on ka Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juht lõpuks märganud lageraiete pärssivat mõju kohalike turismiettevõtete majandustegevusele. Brošüüridel reklaamitud paigad valmistavad kaugelt kohale sõitnutele pettumust. Ajab ju harja punaseks. Sest mida nad eest ei leia, on lubatud mets, mis ka igal pool mujal maailmas inimese ahnuse tõttu tule või harvesteride roaks langeb. Umbes nagu siis, kui sõidad Pariisi, et Jumalaema kirikut külastada ja näed, et hoone on tulekahju tõttu suletud. Kuid erinevalt kirikust ei saa metsa tagasi ehitada. Ja petetud klient ei tule enam kunagi tagasi.

Eelkäijate kombel lageraiet lubav kaabupoiste partei sai oma ministritooli ja koha RMK nõukogus ning vaatab vaikselt pealt, kuidas metsamaffia rahulikult edasi toimetab. [..]

Leia täismahus artikli link klikates artikli pealkirjal.

Read more
Eestimaa Rohelised Uudised 

Roheliste taskuhäälingu 2020 esimesed saated on nüüd järelkuulatavad

Joonas Laks 0 Comments , ,

Eelmisel aastal alguse saanud Rohelise Reede Raadio ehk R3 on suure hooga taas käima läinud ning esimesed saated on nüüd järelkuulatavad erakonna taskuhäälingus: https://soundcloud.com/rohelised

Tegelikkuse Tagamaad

Tegelikkuse Tagamaad tuleb taas! Seda aastakümmet alustavad Inga Raitar, Olev-Andres Tinn ning Joonas Laks uue aasta soovidega. Juba traditsiooniliseks saanud Rail Balticu teemale pühendatakse lõviosa saatest, sest vahepealsed arengud, kaasa arvatud esmaspäeval toimunud Riigikogu istung, annavad selleks palju materjali. Tähelepanu juhitakse Austraalias toimuvate metsatulekahjude üksikasjadele ning seostele ka meie endi metsades toimuvaga. Tuletatakse meelde, et mets ei ole puupõld ning meie endi metsad põlevad – küll graanulitena või silmakirjaliku “taastuvelektrijaama” kateldes. Kuidas saame teha nii, et lõpuks midagi tegelikkuses ka muutuma hakkaks?

Tervis Eetris

Söömine – ainus töö, mis toidab! Täna räägime väga praktilisetest ja igapäevastest asjadest. Toitumisterapeut Jaanika Tapver räägib, kuidas ühel või teisel juhul süüa nii, et tervis ikka tuleks, mitte ära ei läheks. Kas kartul ja liha sobivad kokku ja mis järjekorras? Kas roheline kraam on parem kui kartul? Mida teha lihaga? Millised on põhilised toitumisprobleemid, millega Jaanika kokku puutub? Kuuleme ka Jaanika põnevat põletikuvastast retsepti, mida tasub proovida! Intervjuu Jaanikaga ilmub ka Terviselehes – koos retseptidega! Jaanika Tapveri kontaktandmed leiad lehelt toitumisteraapiakeskus.ee/

Kuulamiseks kliki pealkirjal.

Read more
Blogid 

Peep Mardiste: Moodultuumajaamad ei päästa kliimat

Joonas Laks 0 Comments , , , ,

Grupp riskiinvestoreid mängib juba mõnda aega mõttega panna Eestisse püsti tuumajaam. “Kliimasõbralik,” “õnnetuskindel” ja “jäätmevaba” on sõnad, mis nende jutte kaunistavad. Maailma hääbuv tuumatööstus näeb väikestes reaktorites õlekõrt, mis nende äri elus hoiaks.

Vähem kui kümne aasta eest soovis Eesti Energia osaleda uue tuumajaama rajamisel Leetu. Visaginase tuumajaama idee jäigi mõtteks ja Leedu pole ammu enam tuumariik. Unistus oma aatomist pole aga surnud ja Fermi Energia nime all on entusiastid, kelle seas on ka toonane Eesti Energia juht Sandor Liive, vedamas mastaapset PR harjutust, et eestlasi tuumausku pöörata.

Inimeste hinnanguid tuumaenergia võimalikule kasutusele on Euroopa Sotsiaaluuringu 2017. aasta küsitlusandmete põhjal analüüsinud TÜ vanemteadur Kati Orru. Analüüs tõi esile, et 61% vastajatest ei näe tuumaenergial Eestil üldse kohta ja vaid 16% oleks päri väikese koguse tuumaenergiaga.

Inimesed mäletavad Fukushima ja Tšernobõli tuumakatastroofe, teavad probleemi tuumajäätmetega ja on põhjusega skeptilised. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Loodushoid 

Mikk Pärnits. Kaart pole maastik: see küla peab olema globaalne

Joonas Laks 0 Comments , , , ,

Isegi lendoravad või suuremad päriselukad ei suuda harvestere takistada, rääkimata pühasaludest. Metsafirmad ja kapitalism viivad täide tuhat aastat tagasi elanud taluniku unelmaid, ütleb Mikk Pärnits oma arvamusloos vastuseks Ott Heinapuu loole “Rituaalimaastikku kaitseb kõige paremini kogukond”.

Pühapaigad ei kätke endas mingit pühadust ja ei saa seega püsima jääda. Tegelikult välistab turumajandus ja kapitalism selle täielikult ning tugevama õigusega: lääne kultuuriruumis jääb ellu tugevam. Pühapaikadel puudub väärtus, sest kogukonnalgi puudub suurem väärtus. Pühapaiga ja kogukonna mudelid ei toimi enam ammu. Praktiliselt on tegu Windows 95 fännidega, kes tahavad seda OS’i kasutada ka tänapäeva W10 või Linuxi kõrvalt: ja seda riigi infrastruktuurisiseselt. Tegu on läbimõtlematu ja aegunud tegumoega, mille põhjused ei loo eestlastele head kuvandit. Analüüsigem isuga! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Eestimaa Rohelised 

Izmailova: arenenud ühiskond ei vaja karusloomafarme

Joonas Laks 0 Comments ,

Tallinnas laupäeval toimuval karusloomafarmide vastasel miitingul kõnega esineva roheliste liidri Züleyxa Izmailova sõnul ei ole arenenud ühiskondadel karusloomafarme vaja.

“Oleme karusloomafarmide vastu juba tükk aega võidelnud ning võitleme nii kaua, kuni karusloomafarmid on nii Eestis kui Euroopas keelatud,” ütles Izmailova BNS-ile. “Oleme ühiskonnana piisavalt arenenud ja inimestena empaatilised, et austada loomi kui tundlikke olendeid ja vältida neile ebavajalike kannatuste põhjustamist. Paraku ei ole see alati nii. Nii kodu-, mets- kui põllumajandusloomad vajavad tunduvalt tugevamat riiklikku kaitset.”

“Karusloomade pidamine majanduslikul eesmärgil tuleb lõpetada ning farmid sulgeda kõige rohkem nelja-aastase üleminekuajaga,” märkis Izmailova. “Kui Anu Saagim suutis loobuda karusnahast, suudab seda ka ülejäänud Eesti.

Üritust korraldava organisatsiooni Loomus kinnitusel kannatavad loomatööstustes miljonid loomad. Karusloomafarmides veedavad rebased ja mingid terve elu puurides ning neid tapetakse moe huvides julmal viisil.

Baltic News Service

Read more
Foto autor: Jörgen Norkroos
Uudised 

Izmailova ei lenda Saksamaa roheliste aastapäevapidustustele Berliini

Joonas Laks 0 Comments , , , ,

“Algselt planeerisin Saksamaa roheliste neljakümnenda ja Allianss 90 kolmekümnenda aastapäeva sündmustest osa võtta, aga Austraalia maastikupõlengute ja üleüldise süveneva kliimakriisi tõttu otsustasin reisist loobuda,” ütles Izmailova. “Minust oleks vastutustundetu sellisel ajal Berliini lennata.”

Izmailova edastas õnnitlused rohelistele kirjalikult, andes ühtlasi teada pidustustest loobumise põhjusest.

“Loomulikult nad mõistavad. Paljud inimesed kasutaksid lendamise eeliseid muu maailmaga suhtlemisel. Kahjuks pole lennundusettevõtted veel piisavalt pingutanud, et leevendada oma äritegevuse mõju keskkonnale,” täpsustas Izmailova. “Austraalia metsatulekahjud on vägagi mastaapsed ja ainult rumal võiks mõelda, et tema tegevus pole sellele kuidagi kaasa aidanud.”

Reedel tähistatavad Saksamaa rohelised enda neljakümnendat ja Bündnis 90 kolmekümnendat tegutsemisaastat. Berliini Motorwerkis kohaliku aja järgi kell 18 algavatest pidustustest võtavad osa ka Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ning endine välisminister ja asekantsler Joschka Fischer.

Read more
Välisilm 

Aleksander Laane: Eesti sobib Pax Cultura eestvedajaks

Joonas Laks 0 Comments , , ,

Nikolai Roerichi nimi on Eestis tuntud, kuid tema algatatud kultuuriväärtuste ja teadusasutuste kaitse rahvusvaheline pakt – Roerichi ja Rahu Lipu Pakt – on asjata liiga kauaks unustuse hõlma vajunud. Eesti võiks võtta üles selle tuletungla ja viia Rahu Lipu taas laia maailma.

““Ruttu, ruttu”- see oli esimene eestikeelne sõna, mille ära õppisime, sõites suures vanaaegses neljahobuserakendiga tõllas Gapsali poole. See sõit jäi meelde. Sest see oli esimene väljasõit meie mõisast “Izvara” ning viie aasta vanuselt jäävad kõik muljed eriti selgelt meelde.” Nii algab Roerichi essee “Eesti”. Hiljem, justnimelt Haapsalus, kujunesid välja Roerichi maailma terviklikkuse ja arenemise ideed väljendavad kunstilised kujundid.

Nikolai Roerichi (1874 – 1947) erakordses isikus olid ühendatud kunstnik ja kirjanik, arheoloog ja ajaloolane, uurija ja praktik. Aastail 1903–1904 külastasid Nikolai Roerich ja tema abikaasa Jelena Roerich iidseid Vene linnu. Pärast retke alustas Roerich aktiivset võitlust arhitektuurimälestiste ja teiste kunstiväärtuste hävitamise vastu, esines Venemaa Keiserlikus Arheoloogiaühingus ettekandega ajaloomälestiste halvast seisukorrast ja vajadusest võtta kiiresti meetmeid nende kaitseks. 1914. a, kui algas Esimene maailmasõda, pöördub Roerich Vene sõjaväe ülemjuhatuse, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa valitsuste poole ideega sõlmida rahvusvaheline kokkulepe kultuuriväärtuste kaitseks relvastatud konflikti korral. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Eestimaa Rohelised Euroopa Liit 

Roheliste juht Zuzu: keskkonnateadlike inimeste osakaal Eestis on veel tagasihoidlik

Joonas Laks 0 Comments , , ,

Kuigi Euroopas räägitakse üha rohkem, et keskkonna ja looduse kaitsmiseks on viimane aeg tõsisemaid samme astuda, tunnistab Eesti roheliste juht Züleyxa Izmailova ehk Zuzu, et eestlaste keskkonnateadlikkus on ikka veel kehvapoolne.

Kui meie rahvas oleks keskkonnateadlikum, siis poleks meil sellist valitsust nagu praegu, leiab Zuzu ning lisab, et kevadised riigikogu valimised näitasid, et keskkonnateadlike inimeste osakaal ühiskonnas on veel liiga tagasihoidlik ja kriitilise piiri ületamiseks peab teadlikum rahvas veel palju vaeva nägema, et ka teised saaksid teadlikke valikuid teha.

Eelmisel nädalal esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, ajakiri Time valis kliimaaktivisti Greta Thunbergi aasta inimeseks, paljudes Euroopa riikides olid rohelised erakonnad valimistel edukad jne. Kas võib öelda, et rohelises mõtlemises oli aasta 2019 Euroopa ja ehk ka kogu maailma jaoks murranguline? [..]

Loe vastust sellele ja paljudele teistele küsimustele klikates artikli pealkirjal.

Read more
Uudised 

Aleksander Laane | Riigikogu avagu kanepi ees silmad

Joonas Laks 0 Comments , , , ,

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus kanepi-küsimuses on näha ka palja silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hullem on teadmine, et riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungite ja hirmujuttudega.

Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole tõeks saanud reguleerimisvastaste jutustatud kolemuinasjutud. Kõige kurbnaljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – on tagumine aeg pea liiva alt välja võtta ja tunnistada: kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti poliitmuinasjuttudel. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Kliimahädaolukord - kliimategevused
Euroopa Rohelised 

Euroopa Parlament kuulutas välja kliima hädaolukorra

Joonas Laks 0 Comments , ,

EL peaks võtma ÜRO kliimakonverentsil kohustuse viia kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nullini, ütlevad parlamendiliikmed neljapäeval vastu võetud resolutsioonis.

Enne ÜRO COP25 kliimakonverentsi , mis toimub Madridis 2.-13. detsembril, kiitis parlament neljapäeval heaks resolutsiooni, millega kuulutatakse välja kliima- ja keskkonna hädaolukord Euroopas ja kogu maailmas. Parlamendiliikmed nõuavad, et kõik seadusandlikud ja eelarve ettepanekud oleks kooskõlas eesmärgiga piirata globaalne temperatuuri tõus allpool 1,5 °C.

Teises samal päeval vastu võetud resolutsioonis nõuab parlament, et EL esitaks ÜRO kliimamuutuste konventsioonile oma strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks ja seda võimalikult kiiresti. . Samuti kutsuvad parlamendiliikmed Euroopa Komisjoni uut presidenti Ursula von der Leyenit üles lisama Euroopa rohelisse kokkuleppesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 55 % võrra aastaks 2030. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Tallinn 

Kutsume üles Tallinna eraldama lisaraha ühistranspordikriisi lahendamiseks

Joonas Laks 0 Comments , , , ,

Erakond Eesimaa Rohelised Tallinna osakond teeb Tallinna Linnavolikogule ettepaneku linna ühistranspordikriisi lahendamiseks eraldada pealinna liiniveo tarbeks 4 miljonit eurot rohkem kui Tallinna Linnavalitsus on järgmise aasta eelarves ette näinud ning pakub sellega seoses välja piisavas mahus kärpeid muudes vähem vajalikes kuludes. Samuti kutsuvad rohelised muutma linna ühistranspordi juhtimist professionaalseks ja apoliitiliseks.

Rohelistele teeb muret, et linn ei suuda juba aastaid muuta seda, et üha enam inimesi kasutab liiklemiseks autot ning ühistranspordi kasutajate osakaal väheneb. Roheliste hinnangul on põhjuseks linna ühistranspordi ebaühtlane kvaliteet ning vajadustele mitte vastav liinivõrk.

„Inimesed kasutavad autot sellepärast, et nii on sageli kiirem ja mugavam. Kaasaegses linnas peaks kõige mugavamaks alternatiiviks vastupidi olema just ühistransport. Tallinnas aga tuleb sihtpunkti jõudmiseks sageli teha mitmeid ümberistumisi. Samuti on linn tunnistanud, et madalatest palkadest tingitud juhtide puuduse tõttu ei ole võimalik võtta kasutusele uusi keskkonnasõbralikke sõidukeid,“ ütles Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Tartu Uudised 

Poolthäälte enamusest

Joonas Laks 0 Comments , , ,

Kahjuks ollakse arvamusel, et ettepanek on kaalukas siis, kui seda pooldab palju inimesi. Tundub, et seda toetab ja võimendab ka meedia – mida rohkem vaatajaid ja klikke, seda parem. Aga miks need inimesed on aktiviseerunud? On vana tõde, et ühine vaenlane liidab. Lihtne on korraldada miitingut LBGT, uue kanala, tänava vms vastu. Inimesed aktiviseeruvad ka siis, kui mängus on nende erihuvid. Vajadusel mobiliseerivad nad demagoogia vm abil ka teisi. Seetõttu võivad jääda realiseerimata ettepanekud, mis annaksid häid tulemusi, kuid pole idee algataja erihuvid. Mul on pakkuda omalt poolt mitu näidet.

Tartu linna esimesel kaasava eelarve konkursil pakkusin välja kahe kooli vahelise spordiväljaku arendamise Annelinna südames, kuid kuna mul ei olnud sellega seoses otsest isiklikku huvi, siis see ettepanek piisavalt poolthääli ei saanud. Üldjuhul võidavad ikkagi ideed, mille taga on konkreetne huvigrupp. Õnneks on võitjate seas olnud ka koolide spordiväljakuid jms, kuid sel juhul on idee eest võidelnud vastav kool vm huvigrupp. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Eestimaa Rohelised Uudised 

Erakonnal on täna sünnipäev!

Joonas Laks 0 Comments , , ,

Erakond Eestimaa Rohelised asutati 25. novembril 2006 Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud asutamiskoosolekul kui Rohelise erakonna algatusgrupi töö tulemusena oli kokku saadud toonastes seadustes nõutud 1000 liiget. Erakond kanti registrisse 6. detsembril 2006.

Erakonna juht Züleyxa Izmailova: “Meie organisatsioonil on täna 13. sünnipäev – palju õnne sulle ja meile kõigile!

Tänan kõiki liikmeid ja toetajaid, kes on meiega olnud algusest peale, aga ka neid, kes on aja jooksul liitunud ja oma panuse organisatsiooni arendamisesse andnud!

Meie roll Eesti poliitikas pole jõudnud veel tasemele, millega võiks rahule jääda, aga me veel jõuame sinna! Koos erakonna aktiiviga oleme loomas strateegiat, et saaksime seadusloomes Riigikogu tasandilt kaasa rääkida ja seeläbi Eesti elu rohelisemaks kujundada.”

Selleks, et tähistada 13.-nda tegevusaasta täitumist ja mitte langeda musta masendusse praeguse poliitilise olukorra või lihtsalt ilma pärast, käib sünnipäevanädalal annetuskampaania, kus (25.11 – 01.12) annetanud toetajate vahel loosime välja kaks piletit mai lõpus toimuvale legendaarse montypythonlase John Cleese’i etendusele Tallinnas (väärtus 2×75€). Ka kõik liikmed on teretulnud osalema ning Facebooki kommentaaris teada andma, miks sina oma annetuse tegid.

Read more
Euroopa Rohelised Pressiteated 

Rohelised kogunevad Tamperes

Joonas Laks 0 Comments , , , , ,

 Eestimaa Rohelised on saatnud oma delegaadid Euroopa Roheliste nõukogu koosolekule, mis sellel aastal toimub Tamperes. Vastu võetakse mitmeid organisatsiooni töö dokumente kui ka poliitilise deklaratsioone.

Eestimaa Rohelised aseesimees ja nõukogu delegaat Marko Kaasik: “Töö käib selle nimel, et Kesk-Euroopa roheline laine jõuaks varsti ka Euroopa Liidu idaossa. Põhjused selleks on olemas – põhivoolu erakondade suutmatus tulla toime kliima- ja keskkonnaprobleemidega. Põlevkivitööstuse hävimine on juba reaalsus, metsa hävitamine ärihuvide pärast on inimesed äraveks teinud jne. Inimeste haaramine keskkonnaliikumistesse on see, millest meil puudu jääb, milles lääne kogemust on appi vaja.”

Eestimaa Rohelised juhatuse liige ja nõukogu delegaat Johanna-Maria Tõugu: “Möödunud edukas valimistelaine Euroopas on kinnitanud Roheliste võidukäiku. Eesti on üks nendest riikidest, mis iseloomustab Ida-Euroopa Roheliste olukorda. Meil on suurem areng veel ees ning kahtlemata vajab Ida-Euroopa selleks tihedat koostööd Lääne-Euroopaga, kus on piisavad teadmised ja oskused mitte lihtsalt inimeste kõnetamiseks, vaid ka kaasamiseks. Euroopale on oluline ühtsus, solidaarsus ning võrdsed võimalused – seetõttu saab järgmiste aastate põhiülesandeks tihedam suhtlus Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Leian, et ühtselt tugev Rohelise poliitika esindatus on see, mis tähenduslikke muutusi ellu saab viia. Elame maailmas, kus pea ükski suur probleem ei ole lahendatav ilma teisi riike kaasamata. Sellest ilmeb, et koos tegutses oleme mõjusamad. ”

Leia konverentsi otseülekande link klõpsates artikli pealkirjal.

Read more
Demokraatia 

Marko Kaasik: Franco vari Hispaania kohal

Joonas Laks 0 Comments , , , ,

Läinud aasta juunis Hispaanias võimule tulnud sotsialistid on valmistanud pettumuse, askeldades sisepoliitilise kriisi rahumeelse lahendamise asemel selle kallal, kas ja kuhu möödunud sajandil surnud diktaator Franco säilmed ümber matta. Või on tegemist teadliku püüdlusega kustutada rahva mälust häirivad paralleelid täna riigis toimuvaga?

14. oktoobril mõistis Hispaania kohus pikad vanglakaristused üheksale Kataloonia rahva poolt valitud juhile, keda süüdistati mässu õhutamises. Rahvusvahelises inforuumis pälvis see sündmus esialgu suhteliselt vähe tähelepanu, langedes ajaliselt kokku Türgi kallaletungiga Süüria kurdidele ja painavate läbirääkimistega Brexiti suluseisu murdmiseks. Kuid Kataloonia jaoks olnuks halvemat ajastust raske ette kujutada: järgmisel päeval möödus 79 aastat sellest, kui Francole allutatud marionettkohtu otsusel hukati Kataloonia iseseisvuslaste liider Lluis Companys. Temale pühendatud memoriaali juures Barcelonas tähistavad Kataloonia valitsuse liikmed seda kurba, kuid innustavat tähtpäeva igal aastal. Nüüd siis keset tänavarahutuste kaost, mille uus kohtuotsus esile kutsus. Andkem au Euroopa leppele, mis ei luba enam inimesi hukata, aga poliitiliselt motiveeritud vangistusedki ei vii rahule ja kriisireguleerimisele lähemale. [..]

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more
Euroopa Liit 

Peep Mardiste prügi “rehepapist”: Eesti suhtumine on kuritegelik ja lubamatu

Joonas Laks 0 Comments , , ,

Keskkonnaministeerium teatas äsja avameelselt, et Eesti otsustas esitada Euroopa Liidule loomingulist jäätmestatistikat, et aega võita ja trahvimaksmist edasi lükata. Ühelt poolt tuleb ministeeriumi kiita, et trikki osava sõnavahuga ei varjatud ja andmete väänamisest avatud kaartidega räägiti.
prügi
Paljud mäletavad Eesti poolt Euroopa Liidule makstud 34 miljoni euro suurust suhkrutrahvi. Oli kiire Euroliiduga liitumise aeg, ametnikud olid koormatud ja keegi küll ennustas proleemi, aga loodeti kuidagi pääseda. Täna teemaks olev jäätmetrahvi oht oli paraku ammu näha ja see oli riigi ja Tallinna linnavalitsuse koostöös välditav.

2000ndatel oli Eesti jäätmekäitluses põhimõtteiste valikute ees. Suurelt osalt Euroopa Liidu rahaga suleti kohalikke prügilaid ja plaaniti suuri regionaalprügilaid. Eesti Roheline Liikumine ja teised keskkonnaühendused kutsusid juba siis üles prügi kõrvaldamise asemel panema põhirõhku jäätmete sorteerimisele ja taaskasutusele, aga kasumliku prügilaäri huvid võitsid.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more