Pressiteade: Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei jätka Tallinna abilinnapeana

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova andis täna teada otsusest lahkuda abilinnapea kohalt, et pühenduda Roheliste erakonna edasiviimisele ning liikmeskonna kasvatamisele. Linnavalitsuse koosseis seega väheneb, kuid Eestimaa Roheliste ja Eesti Keskerakonna koalitsioonilepe jääb püsima.

Roheliste juhi Izmailova sõnul ei kao rohelised kuhugi ära, vaid hoiavad jätkuvalt Tallinna Linnavalitsuse tegevusel silma peal. „Roheliste eestvedamisel sai lühikese aja jooksul ära tehtud palju. 3 miljonit eurot investeeringuid päikeseparkide rajamiseks eesmärgiga vähendada CO2 emissioone, Tallinna liitumine pestitsiidivabade linnadega võrgustikuga puhtama ja ohutuma keskkonna tagamiseks ning eesrindlik otsus ühekordsetest plastnõudest loobumiseks avalikel üritustel on vaid mõned väga olulised ja laialdase positiivse mõjuga muudatused, mida pooleteise aastaga korda jõudsime saata“ kommenteeris Izmailova koostööd Tallinna Linnavalitsuses Keskerakonnaga.

Izmailova tõi oma otsuse põhjuseks, et ei ole kaugeltki rahul Roheliste tulemusega Riigikogu valimiselt ning kavatseb erakonnas olulisi muudatusi teha, et Rohelised edaspidi poliitikamaastikul suuremat jõudu omaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised esitasid ka kolmanda kandidaadi Euroopa Parlamendi valimistele

Laupäeval, 6. aprillil esitasid rohelised oma kandidaadid Euroopa Parlamendi 2019 valimisteks. Nimekirja kolmas kandidaat on Züleyxa Izmailova.

Roheliste kandidaadid Europarlamendi valimisteks on Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova. Rohelised soovivad näha tugevat Euroopa Liitu, mis panustaks rohelise majanduse arengusse ja kliimamuutustega võitlemisse. Rohelised erakonnad lähevad kõigis liikmesriikides valimistele identse valimisplatvormiga, mida on läbi viimase aasta koos sõnastatud.

Roheliste erakondade saadikud on Euroopa Parlamendis esindatud juba 1984. aastast ja rohelised on seitsme parlamendikoosseisuga kasvanud tugevaks euroopameelseks jõuks. Täna 51 saadikuga roheliste fraktsioon on Europarlamendi keskmike seas ja hääletustel sageli kaalukeeleks, kelle valikust sõltub teinegi kord seaduseelnõu saatus.

Valimiskomisjonis registreeritud Eestimaa Roheliste kandidaadid lähevad valimistele positiivse programmiga. Kampaanias hakatakse rõhuma teemadele, millega kolleegid Europarlamendis on juba aastaid tegelenud – üleminek ressursse säästvale rohelisele majandusele, kliimamuutuste vältimine, tervislik toit, inimõiguste kaitse, internetivabadus ja väärtuspõhine välispoliitika. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkogu toimub 27. aprillil MTÜ Mondo ruumides

Eile otsustas Erakond Eestimaa Rohelised juhatus, et 27. aprillil toimuv korraline üldkoosolek toimub Telliskivi Loomelinnakus asuva Mondo MTÜ ruumides.

Lisaks tavapärastele päevakorrapunktidele nagu 2018 majandusaasta aruande kinnitamine ja valitavate kogude valimine, on päevakorras ka erakonna esimehe valimised ning sellega seoses põhikirjamuudatuse ettepaneku arutamine. “Euroopa Roheliste erakondade perel on traditsioon valida erakonna juhi positsioonile kaks inimest korraga – üks mees ja üks naine,” avab ettepaneku sisu erakonna praegune juht Züleyxa Izmailova. “Meie põhikiri seda hetkel ei võimalda, kuid olles juhatuses seda teemat arutanud, oleme jõudnud järeldusele, et see võiks olla mõistlik nii erakonna enda kui ka ühiskonna arengu seisukohalt. Võrdõiguslikkus ei ole ühesuunaline tänav ja seda tasub meeles pidada,” täiendab Izmailova.

Erakonna aseesimees Kaspar Kurve: “Rohelistena oleme nii enda tegude kui sõnavõttudega inspireerinud väga paljusid inimesi keskkonnateemadel rohkem sõna võtma ning oma kodukoha eest seisma. Meie eesmärk on järgmise nelja aasta jooksul veelgi enam pakkuda lahendusi probleemidele, millega peame igapäevaselt juba praegu, aga ilmselt ka tulevikus silmitsi seisma. Rohelised on ainuke progressiivne jõud Euroopas, mis suudab pakkuda alternatiivi tõusvale populismile ja vastandumisele.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Naftaloigus surev luik, mitte tuulikud ja päikesepaneelid

Ehkki valitsused leppisid kolme aasta eest Pariisis kokku kliimamuutuste pidurdamise sammudes, ei hooli tegelik elu sellest eriti. Värsked uuringud näitavad, et probleemsete fossiilkütuste kasutamisse liiguvad siiani hiigelinvesteeringud. Energiafirmad töötavad aga sageli otseselt heakskiidetud otsustele vastu.
tuulikud-2
Globaalsete suurpankade laenutegevust kaardistav kodanikuühendus BankTrack avalikustas oma äsjases aruandes[1], kui ulatuslikult on Pariisi kliimaleppest möödunud kolme aasta jooksul endist viisi investeeritud fossiilkütuste kasutamisse. Laenuportfelle läbi töötades selgus, et 33 Ameerika, Euroopa ja Aasia juhtivat erapanka on selle ajaga laenanud klientidele kokku 1,9 triljonit dollarit suuresti nafta, kildagaasi või söe kasutamisega seotud projektideks. Selliste projektide rahastamine on viimastel aastatel tasapisi koguni suurenenud.

Ühelt poolt saavad pangad anda raha loomulikult ainult selleks, milleks soovijad krediiti paluvad. Samas on ka paljudel erapankadel ettevõtte ühiskondliku vastutuse (ingl. corporate social responsibility, CSR) skeemid, milles määratakse muu hulgas oma keskkonnaeesmärgid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestis avati esimene kanepikohvik “Kivi Kabe Präänik”

Erakonna Eestimaa Rohelised aastatepikkuse teavitustöö tulemusena otsustas justiitsminister pilootprojektina anda loa esimese kanepikohviku (coffee shop) avamiseks.
Testperioodi edukas läbimine annab rohelise tule teistele samalaadsetele asutustele üle Eesti.

Täna Telliskivi loomelinnakus avatud kanepikohvik alustas tegevust kunagise Kivi Paber Käärid ruumides, kanepikohviku nimeks sai Kivi Kabe Präänik. “Nimevalik oli iseenesest lihtne – nii oli võimalikult vähe ümber tegemist. Samuti iseloomustab hästi siin pakutavat – saab osta kanepit, mängida kabet ja näljastele pakume mitmeid erinevaid käsitööküpsetisi”, kommenteeris vastse kohviku omanik Urmo Huulik. Tõepoolest, baaris on eeskujulik valik kanepisorte ja värvilisi präänikuid, ruumi paigutatud kabelaudade taga on istet võtnud mitmed avamist uudistama tulnud ühiskonna- ja poliitikategelased.

Pilootprojekt ei oleks võimalik ilma justiitsminister Urmas Reinsalu julge otsuseta, kes ka kohviku oma kõnega pidulikult avas. Paraku ei õnnestu ministrilt täiendavat kommentaari saada, kuna too on kramplikult bongi külge klammerdunud ja klaasistunud pilgul süvenenud laavalambi mulksumisse. “Oleks ikka pidanud talle Sativat andma”, poetab lauakaaslane, õiguskantsler Ülle Madise. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves – Miks ma kandideerin?

Sest seni tehtu enam ei aita. Läbi elu terviseteemade sees olnuna tean, et teadlikkuse tõstmisel on piirid. Sealt edasi aitavad suuremal hulgal inimestel teha elus turvalisi valikuid regulatsioonid: standardid ja seadused. Ükskõik kui tüütud nad ei tundu, aga kindlustunne, et poes müüdav ei tapa tervist ning uus maja ei kuku poole aasta pärast kokku, ongi tagatud standarditega. Meie toidus sisalduvate lisaainete koostis ja kogused, keskkonnas, põllumajanduses ning tööstuses kasutatavad tehnoloogiad ja mürgid on täna Euroopa Parlamendi pädevus. Tahan selles kaasa rääkida. Näiteks see, et meil üldse on võimalik toidukaupade pakendilt lugeda, millest sisu koosneb, on samuti nn eurodirektiiv, mitte meie endi idee. Aga andmeid põllumajandusmürkide jääkide kohta me sealt ei leia.

Mulle on kandideerimine missioon. Edasiminek teemadega, mis on mulle päriselt olulised ja südames. Olgu see puhas ja kohalik toit, lisaained toidus ja mürgid tööstuses ning põllumajanduses. Kõige selle mõju meie tervisele ning elukvaliteedile. Liikumine ja elustiil. Puhas loodus ja elu võimalikkus (ääre)maal, väljaspool linnasid. Väike-ettevõtlus versus suurettevõtlus, keskkonda säästev versus intensiivne majandamine.

Olen paarikümne aasta jooksul pidevalt sõna võtnud. Rääkinud, kirjutanud, ise katsetanud ja õpitut teistega jagada püüdnud. Et tõuseks teadlikkus ja info jõuaks inimeseni. Et toit, elustiil ja haigused on omavahel seotud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves ja Peep Mardiste kandideerivad Euroopa Parlamenti

Täna, 27.03. algas kandidaatide esitamine Euroopa Parlamendi valimistele. Selle puhul kutsusid Eestimaa Rohelised ja Evelin Ilves ajakirjanikud rohelisele teele Evelini kodurestorani ROOG aadressil Pikk 57-1, Tallinna vanalinnas.

Esmaspäeval jõudis meediasse uudis, et Evelin Ilves kandideerib Eestimaa Roheliste nimekirjas Euroopa Parlamenti. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Me ei ole pärast äsjaseid Riigikogu valimisi püssi põõsasse visanud ja jätkame meile oluliste teemade esindamist, sest sellest sõltub nii meie rahva tervis kui ka kogu planeedi säilimine. Meil ei ole planeeti B! Kuni kõik poliitilised jõud on sellest aru saanud, jätkame meie oma tegevuse tõhustamisega. Teeme selle nimel tööd, et Eesti valijad ärkaksid ja meid üles leiaksid.”

“Rohelised astuvad vihakõne vastu ja eelistavad mõistuse ning südame häält,” ütles erakonna Euroopa Parlamendi valimiste kandidaat Evelin Ilves. “Eesti inimestel on võimalus teha ajalugu ja saata esimest korda meie poliitilises ajaloos Euroopa Parlamenti roheline kandidaat. Ekstremistide kõrval on rohelised Euroopas kõige kiiremini kasvav jõud. Euroopa tasandil ei lähe rohelistele antud hääl kaduma, vaid osutub pigem kaalukeeleks kahe suurima jõu – EPP ja Sotsialistide omavahelises võimuvõitluses.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Agu Kivimägi: e-valimiste turvalisusest

Peale valimisi on alati neid, kes kahtlevad e-valimiste tulemuses. Kahtlemise põhjuseks on peamiselt süsteemi töö kontrolli keerukus, mis tekitab usaldamatust. Etteheited tehakse protseduuride ja komponentide osas, mis on enam vähem hoomatavad, kuigi nendel ei pruugi olla olulist mõju turbele ja valimistulemusele, kirjutab küberturbeekspert ja roheliste liige Agu Kivimägi.

E-valimiste käigus liiguvad andmed mitme serveri vahel. Tagamaks, et andmeid pole muudetud on IT-s kasutusel standardsed meetodid: andmetest arvutatakse lähte- ja sihtserveris sõnumilühend (ing. hash) ja veendutakse, et mõlemas serveris arvutatu on identne.

2011. aastal kuvati sõnumilühend arvutite ekraanile ja kõik vaatlejad võisid kontrollida identsust. Järgmistel valimistel on andmed ja sõnumilühend allkirjastatud serveri poolt. Serveri allkiri kinnitab andmete päritolu ja korrektsust sarnaselt inimese antud digiallkirjaga.

Inimese allkiri ülekande protsessis turvalisust ei lisa. Allkiri on vajalik, et hiljem tuvastada vastutav isik või vastutuse üleminek kui andmed edastatakse üksusele, mille eest vastutab teine isik. 2007. aastal serveri allkirju ei olnud ja turvalisus oli tagatud usaldusega valimisi läbiviivate administraatorite vastu. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kiri Maaeluministeeriumile: taimekaitsevahendite kasutamist tuleb piirata

Rohelised kritiseerivad Maaeluministeeriumi taimekaitsevahendite kasutamise uut tegevuskava: „Kava ei kaitse inimesi ja keskkonda pestitsiidide poolt tekitatud kahju eest, vaid võimaldab veelgi rohkem reostada.“

Oma pöördumises Maaeluministeeriumile toovad Eestimaa Rohelised välja, et ehkki tegevuskava eesmärk on väidetavalt taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele vähendada, ei toeta kavas ette nähtud mõõdikud ja tegevused kuidagi selle eesmärgi täitmist.

Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova sõnul on tegevuskava koostamine positiivne ja selle sõnastatud eesmärk igati õilis, kuid dokumendis leidub põhimõtteline loogikaviga.

„Täna oleme olukorras, kus meie põhjavees on pestitsiidijääke oluliselt rohkem, kui ettenähtud piirnormid seda lubavad. Tegevuskavas peaksid olema väga konkreetsed meetmed, kuidas probleemi lahendada. Selle asemel loeme aga tegevuskavast, et ministeeriumi hinnangul on areng positiivne ka siis, kui piirnormi ületavate proovide osakaal TÕUSEB praeguselt 38,5 protsendilt 50 protsendile. Probleemi süvenemine on ikkagi taandareng, mitte areng,“ kommenteeris Izmailova.

Roheliste hinnangul peaksid tegevuskava mõõdikute kõrval olema ambitsioonikamad ka kavas ettenähtud tegevused, sest juba praegu on mürgiste pestitsiididega seotud tervisekulud Eestis u 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst aastas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eve Roots: „Sinine majandus“ on võimalus näha tervikut.

Sinise majanduse mõtteviis on kasvatada heaolu, suurendades majanduslikku, looduslikku ja sotsiaalset kapitali – tehes seda kõike ökosüsteemi kahjustamata.

Kuigi keskkonnasäästikke mudeleid ollakse harjunud seostama rohelise värviga, kasutab Gunter Pauli mõistet „sinine majandus“ – Maa paistab kosmosest vaadates sinine ja uus majandus hõlmab planeeti tervikuna.

Raamat „Sinine majandus 3.0“ räägib uue ärimudeli kujundamisest, mis rahuldab kõigi vajadusi, k.a. kõik liigid, kellega planeeti jagame. See majandusmudel viib looduse oma evolutsioonilisele rajale. Eesmärk on kohapeal kättesaadavate ressurssidega varustada elanikkond kõige vajalikuga, samal ajal saavutada keskkonna säilitamine, töökohtade loomine ja rahaline tulu.

Seda tehakse juba paljudes piirkondades üle maailma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti ühiskond on eutanaasia üle arutamiseks valmis

Eutanaasiast mõtleminegi pole lihtne, kuid küsimus nõuab arutamist varem või hiljem. Et aru saada, millest parasjagu jutt, tuleb vahet teha passiivse ja aktiivse eutanaasia/abistatud enesetapu vahel. Väga lihtsustatult tähendab passiivne eutanaasia seda, et patsiendi teadlikult ja selgelt väljendatud soovil (patsient ei tohi olla näiteks depressioonis); talumatu ja leevendamatu valu puhul ja meditsiiniliselt kinnituse saanud elulootuse puudumisel temale elu hoidvat abi arstide poolt enam ei anta. Aktiivne eutanaasia/abistatud enesetapp tähendab aga elu lõpetavate ja valutustavate ainete andmist (tavaliselt süstimist) või võimaldamist meedikute poolt – samuti patsiendi selgel, dokumenteeritud ja reeglitele vastaval soovil ja eelpool loetletud tingimustel.

ui passiivse eutanaasia õigus on suhteliselt laialt levinud, siis aktiivse eutanaasia ja abistatud enesetapu soov on enamikes riikides illegaalne. Kõige tuntum aktiivse eutanaasia maa on muidugi Šveits, kus abistatud enesetapp on legaalne aastast 1943. Seda küll hulga tingimuste täitmisel, sh et abistaja teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Vastasel juhul on see endiselt kriminaalkuritegu. Vähem on teada, et selle sajandi algusest on aktiivne eutanaasia patsiendi teadlikul soovil ja nõudmisel ning kindlatel tingimustel lubatud ka Belgias ja Hollandis. Mõlemas riigis on eraldi range kord ka laste eutanaasia jaoks. Veel on eutanaasia või abistatud enesetapp erinevate reeglitega lubatud Luxembourgis, mitmetes USA osariikides, Saksamaal, varsti ka Austraalia Virginia osariigis jm. Eestis on juba räägitud elustamiskeelust kui kõige kiiremini ja ehk ka lihtsamini seadusesse sisseviidavast muudatusest. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: ärge võtke meilt tulevikku!

Noorest rootslannast Greta Thunbergist on vähem kui aastaga saanud ülemaailmne lootuse, mõistuse hääle ja järjekindluse sümbol. Ühel 2018. aasta augustipäeval otsustas Thunberg, et alustab Rootsi parlamendihoone ees koolistreiki, nõudmaks Rootsi poliitikutelt kliimasoojenemise vastaste meetmete rakendamist. Ühe koolitüdruku „popipanemisest“ on saanud eksponentsiaalselt kasvav rahvusvaheline liikumine, millel on üks ja väga konkreetne sõnum poliitikutele: TEIE tegevusetus kliimasoojenemise osas võtab MEILT võimaluse tulevikuks.

Thunberg inspireerib ka Eesti noori tänavatele tulema. Nimelt on täna, 15. märtsil toimuvale kliimastreigile end Facebookis osalejana märkinud juba ligi 800 inimest. Protestijate suur arv tõestab, et osa Eesti ühiskonnast mõistab probleemi teravust.

Inimtegevuse mõju kliimale ei ole tegelikult teadusmaailmas teab mis uudne kontseptsioon, seda nähtust uuriti juba 19. sajandil. Teadlased on pikalt häirekella löönud ja selle heli on valjenemas: hoiatuste sõnakasutus muutub raport-raportilt jõulisemaks ja uusi hoiatusi tuleb järjest tihemini.

Elusolendite üks tugevamaid instinkte ja evolutsioonilisi kohastumusi on tagada enda järeltulijatele võimalikult head võimalused ellujäämiseks. On hämmastav, et seejuures oleme reostanud õhku, mulda ja vett, uhanud maa seest välja nii palju energiaks ja tarbeesemeteks muundatavat kraami ning hävitanud ära nii palju erinevaid ökosüsteemi tasakaaluks hädavajalikke liike, et suur osa Maast ähvardab muutuda järeltulevatele põlvele elamiskõlbmatuks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: vahet pole, milline koalitsioon tuleb, Keskerakond on juba kaotanud

Nüüdseks on juba pisut üle nädala möödunud 2019. aasta Riigikogu valimistest. Suurimaks kaotajaks on minu subjektiivsel hinnangul keskkond, aga selge on see, et keskkonnateemad eestlasi ei kõneta. See on küll raske, aga midagi pole teha- sellega tuleb leppida. Või võib-olla on õigem öelda, et Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse erakond ei suutnud valijaid kõnetada. No vaata, mis nurga alt tahad, vahet pole, üsna nüri värk ikkagi. Kahju polegi mul mitte niivõrd neist kahest erakonnast, vaid meie loodusest, mis on meie väikese Eesti suurim väärtus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.

Mind on juba tükk aega hämmastanud, kuidas täiesti marginaalsed maksusüsteemimuudatused nende valimiste põhiteemaks kerkisid. Ma tunnistan ausalt, et ehkki Reformierakond pole mulle kunagi maailmavaateliselt eriti sümpaatne olnud, siis olin varasemate valimiste kontekstis siiski aru saanud, miks neil siiani niivõrd hästi on läinud. Sellel korral ma seda aga absoluutselt ei taipa- Kaja Kallase juhitud Reformierakonnas polnud aastal 2019 mitte midagi, mis oleks vähegi intellektuaalselt huvitav või teiste ideedest kardinaalselt erinev olnud. Aga raha ja turundus teevad imesid, ma kipun ilmselt poolteadlikult ja naiivselt seda pahatihti unustama. Mind hirmutab, mida see kõik meie demokraatia ja ratsionaalsete valikute kohta ütleb, aga see on juba hoopis teine teema.

Ühesõnaga, eksisin ja üllatusin (negatiivselt) kui valimistulemused välja tulid. Kui enne 3. märtsi tundus, et Reformierakonnal pole šanssigi, siis järsku olid kõik trumbid nende käes. Mis aga juhtus viimase nädala jooksul, on nii sürrealistlik, et paneks Dali enda närviliselt vuntse siluma ja kukalt kratsima. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oli ilmselgelt kõige tõenäolisem ja lihtsam lahendus, Kaja Kallas ja Jüri Ratas võivad ju ETV debatis jätta mulje, et nende kahe erakonna poliitikas ja maailmavaates haigutab ületamatu kuristik, aga olgem ausad- nende erinevused on reaalsuses siiski minimaalsed.

Read more

Valimiskomisjoni ootab seaduserikkumise jätkamisel kohtutee

Erakond Eestimaa Rohelised on tuvastanud, et valimiskomisjon keeldub avaldamast valimistulemusi avaliku teabe seaduse nõuete kohaselt masinloetavate avaandmetena, kuid pakub selliseid andmeid siiski erikokkuleppe alusel meediaväljaannetele. Seetõttu on erakond otsustanud valimiskomisjoni rikkumise jätkamisel kohtusse anda.

“Kõigile pakkusid valimisõhtul huvi reaalajas masinloaetavad andmed valimistulemuste kohta, nii põnevil kodanikele kui analüütikutele, kes tahtsid näha andmeid kiiresti võrdluses varasemate aastatega või teha muid järeldusi valimiste käigu kohta,” ütles Erakonna Eestimaa Rohelised peasekretär Joonas Laks. “Nende andmete avalikkusega jagamise teeb kohustuslikuks avaliku teabe seadus, kuid valimisteenistus pakub neid üksnes erikokkuleppe alusel meediaväljaannetele aadressil https://rk2019.valimised.ee/press/. Kui tavaliselt õigustatakse avalike andmete jätmist sisekasutusse õigusse formaati viimise ja avalikuks tegemisega kaasnevate kuludega, siis valimiskomisjonil on vastav avaandmete kataloog ideaalkujul olemas ning selle riigi avaandmete portaali kaudu kõigile kättesaadavaks tegemine seisab ainult tahte taga. Arvestades, et nad on nõudnud kodanikuaktivismi korras üles pandud valimisandmete eemaldamist avaandmete portaalist, on nende käitumine sihipärane seaduserikkumine ning kodanikuühiskonnale näkku sülitamine. Juurdepääsupiiranguteta andmed peavad vastavalt seadusele olema kättesaadavad kõigile ja eriti kuritahtlik on valimisi puudutavate andmete salajas hoidmine.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised jätkavad võitlust vastutustundliku poliitika eest!

Tänan iga inimest, kes rohelistele enda hääle andis, meie nimekirjas kandideeris, enda teadmiste, aja, raha või oskustega meid toetas. Meie vabatahtlikest koosnev organisatsioon on vaid sild ühiskondlike otsustusprotsesside ning Eestimaa looduse, inimeste ja tuleviku vahel – just sinna ongi meie toetajate panus läinud.

Mul on ääretult kahju, et hoolimata kõikide heade inimeste tööst Riigikogu seekord rohelist täiendust ei saanud. Kahju, sest Riigikokku on hädasti vaja vastutustundlikku ja tulevikku vaatavat poliitilist jõudu, mis seisab kogu hingega puhta keskkonna, teaduspõhiste otsuste, puhta südametunnisega poliitikaloome ja kõikide Eesti asukate, nii loomade kui inimeste eest.

Võtmata vastu ühtki kahtlase päritoluga senti, andmata järgi üheski enda põhimõttes, oleme meie nende väärtuste eest seisnud, seda nii valimiste-eelsel kui –järgsel ajal. Ja teeme seda edaspidi. Mitte sellepärast, et väga tahaksime „poliitikaga“ tegeleda – uskuge mind, maailmas on palju muudki, millesse me meelsamini oma energiat panustaksime – vaid sellepärast, et alternatiiv oleks lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas raha, isiklikud ambitsioonid ja vastutustundetu poliitika suuresti meie ühist tulevikku määravad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Head kaasvõitlejad!

Umbes 6 tunni pärast on selged tänaste valimiste tulemused. Sõltumata
sellest, millised need meie jaoks on, läheme kindlalt edasi ja järgmine
suur ülesanne on juba mai lõpus: Euroopa Parlamendi valimised!

Oleme selgelt tõusuteel. Nendeks valimisteks esitasime umbes kolm korda pikema nimekirja, kui eelmisteks, ja osalesime mitu korda rohkemates debattides. Praktiliselt kindla peale annab see meile tugevama toetuse, kui 2015. aasta 0,9% häältest. Samas on üldine olukord keerulisem. Meie kõrval on keskkonna peatükis kattuva programmiga Elurikkuse Erakond, Vabaerakond on teinud vähemalt retoorikas pöörde jätkusuutliku arengu suunas ja ka senised suured, eelkõige sotsid, on läinud suuresti sama peale välja. See on aja märk: inimarengu sõltuvus elukeskkonnast on teravamalt päevakorral, kui kunagi varem.

See on meie võit, kui järgmine Riigikogu koosseis teeb korrektiive senises praktikas Põxiti ja püsimetsanduse suunas, aga selleks peab avalik surve tänaval ja meedias veelgi tugevnema. Tselluloositehase planeeringu tühistamine, teaduse rahastamise eelotsus ja Keskkonnainspektsiooni iseseisvuse säilimine valitsuse plaanide kiuste on need edulood, millele peab järgnema veel kümneid ja võibolla sadu üksikotsuseid, mis lõppkokkuvõttes viivad suurte muutusteni. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

VALIMISPÄEV KÄES! Züleyxa Izmailova kommentaar eilsele ETV-debatile

Eilse debati kommentaariks veel nii palju, et kahjuks, ei pidanud ei saatejuhid kui ka peaministrikandidaadid oluliseks rääkida lahendustest, millega ära hoida meie laste elukvaliteedi langus, mida praeguseks juba paratamatud kliimamuutused endaga kaasa toovad.

Saates püüdsin tutvustada mõtet, et üleminek süsinikuneutraalsele majandusele loobki uusi töökohti ja hoopis arendab majandust. Taastuvenergia Koja plaani kohaselt looks Eesti 100% taastuvenergiale üleminek keskeltläbi 14 000 töökohta (samas vähendaks CO2 heitmeid 15 miljonit tonni aastas)

Nüüd on Euroopa Komisjon käinud välja Puhta Planeedi visiooni, mis tähendaks süsinikuneutraalsust aastaks 2050 ja potensiaalselt 2,1 miljoni uue töökoha loomist Euroopas, millest ka Eesti võiks proovida osa saada. Samas, kui me riigina õigel ajal õigeid muudatusi ei tee, siis maksame tagajärgede eest, mitte ainult tervise ja eluklvaliteedi langusega, vaid otseselt ka rahaga. Näiteks on aastast 2010- 2016 ekstreemsete kliimaolude iga-aastased kahjud Euroopas vähemalt 12,8 MILJARDIT eurot ning aastal 2080 võib iga- aastane kahju ulatuda juba 190 MILJARDI euroni, mis võrdub Euroopa Liidu SKP 1,8%-lise vähenemisega.

Eile tundus, et poliitikutele on need suurusjärgud hoomamatud, et neisse tõsisemalt suhtuda. Isegi saatejuht ei paistnud uskuvat, et mahetööstusega võiks riik raha teenida. Üleminek intensiivsest suurtööstusest hajusale keskkonnasõbralikule mahetootmisele on samuti kliimameede, millega saab heitmeid vähendades parandada keskkonda ja inimeste tervist, sest oluline osa haigustest on põhjustatud just pestitsiididest, mida meie igapäevane toit sisaldab.

Juba ainuüksi inimeste tervise parandamine pestitsiidivaba toidu tarbimisega tähendab majanduslikku kasu, sest pestitsiididega kokkupuutest põhjustatud haiguste (vähkkasvajad, alzheimer, rasvumine, diabeet, fertiilsusprobleemid jt) hinnaks on Euroopas juba ligi 160 MILJARDIT eurot aastas. Eestis on hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kulu inimeste tervisele tagasihoidliku prognoosi kohaselt 320 MILJONIT eurot, ehk 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelise 9 varjundit

Hea Pärnumaa valija! Roheline on elu ja lootuse värv ning sellel on palju ilusaid toone. Ka Pärnumaal kandideerib Riigikogusse tervelt 9 inimest, keda ühendab armastus looduse vastu — kuid ka loovus.

Ma ise olen ajakirjanik, ent kirjutanud ka mõned raamatud. Meie nimekirjas on õpetajaid ja lastekirjanikke, luuletajaid ja prosaiste, metallikunstnikke ja antifašiste, loomakaitsjaid ja kanepi legaliseerimise pooldajaid, taimetoitluse poole püüdlejaid ning kolumniste, ennekõike aga lihtsalt südamega inimesi. Süda on tähtis, sest vaid mõistuspäraselt otsustav inimene on kalk. Ainult südamega näeb hästi, teadis Antoine de Saint-Exupéry.

Seda, mis on juhtunud meie metsaga, näeb ja kuuleb igaüks. Lagedast raiesmikust tõeliselt liigirikkaks vanaks metsaks kasvamine võtab aega mitmeid sajandeid. Kuid vahel tundub, et me küll kuuleme, kuid ei kuula! Kui Rohelised 1. märtsil Keskkonnaministeeriumi ukse taga kaitsealadel toimuva metsaraiumise vastu protesteerisid, ei tulnud minu meelest meie muret kuulama ükski ministeeriumi töötajaist.

Paneme metsaparisnike tegevusele palun nüüd üheskoos pidurit ja hoolime rohkem oma loodusest, loomadest ja inimestest, mis vahel võib tähendada seda, et me anname neile lihtsalt rohkem elamis- ja olemisrahu. Roheliste täpsema programmi leiad aadressilt rohelised.ee/valimisprogramm-2019/ ja ülevaate Pärnumaa kandidaatidest aadressilt rohelised.ee/kandidaadid/. Nimekirjas on Krister Kivi (467), Margit Adorf (468), Mikk Pärnits (469), Tiina Kilkson (470), Anu Paluoja (471), Sven Arulaid (472), Johannes Sarapuu (473), Krista Lehari (474) ja Tiia Kõnnusaar (475).

Palun tule pühapäeval valima, kui Sul valik juba tehtud pole. Mina usun, et Rohelistel on eeldusi saada üle valimiskünnise ja Sinu hääl võib olla otsustav! Kuid ka siis, kui Rohelised jäävad alla künnise, ei lähe Su hääl kaotsi. Toetusprotsent valimistel määrab igal juhul selle, kas ja millises ulatuses saavad Rohelised toetust riigieelarvest, et jätkata sõnakalt seismist Pärnumaa ja kogu Eesti keskkonna ja looduse eest!

Siiralt

Krister Kivi (www.467.ee)

Read more

PRESSITEADE: Rohelised taunivad valeväidetega valijate eksitamist

Erakond Eestimaa Rohelised taunib valija eksitamist valeväidetega valimissüsteemi kohta, palub seisukohta valimiste valvuritelt.

Taunime erakondade ja ajakirjandusväljaannete katseid mõjutada valimistulemust valimisteenistuse poolt korduvalt ümber lükatud vale faktiväite levitamisega, mille kohaselt künnise alla jääva nimekirja hääl läheb valimiste võitjatele. Iseäranis on vastuvõetamatu selle esitamine põhitõena valimissüsteemi kohta valijale meelespidamiseks, sest valijate laiaulatuslik eksitamine valimissüsteemi omaduste osas võib seada kahtluse alla valimiste usaldusväärsuse.

“Juhin tähelepanu, et mitte väikestele erakondadele antud hääled ei anna giganterakondadele mandaate juurde, vaid künnisest puudu jäänud hääled päästavad need pikalt riigikokku jäänud erakonnad mandaatide kaotusest,” selgitab Erakonna Eestimaa Rohelised esinaine Züleyxa Izmailova. “See on tegelik tõde, mida oma Riigikogu positsioone kaotada kartvad erakonnad ning nende kaasamõtlejad soovivad selle valeväite taha varjata ning parim viis selle valeväite ümberlükkamiseks on anda oma hääl valimistel just uutele tulijatele.”[..]

Loe konkreetseid nimesid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Zoja Mellov: minu märgusõna on hoolivus

Sügava vaimsusega perest võrsunud Zoja Mellov on üks neid Eestimaa inimesi, keda võib nimetada multitalendiks. Temale endale selline lähenemine kindlasti tagasihoidlikkusest ei meeldi. Paljud mäletavad Zoja Mellovit näitlejana, praegugi on ta seotud teatrikunstiga ja täpsemalt ühe teraapiaviisiga – draamateraapiaga. Zoja huvitub ka ühiskonnaelu probleemidest ning leiab, et neid saab kõige jõudsamalt lahendada läbi roheliste tõekspidamiste.

Vikipeediast võib leida, et tuleval aastal jõuate seitsmega algava juubelini. Kui vanalt ennast tegelikult tunnete?

Number 70 on vanuses tähelepanuväärne saavutus, kuigi pisut ehmatav – et kas tõesti juba järgmisel aastal…? Kuid number on number ja elatud aastad peegeldavad üsna pikka eluetappi, kui võrrelda aastaid inimese n-ö keskmise elueaga. Oma elutee viimasel veerandil elan tänases ja vaatan ka homsesse, suunan oma elu jooksul õpitu, kogetu, oskused ja jõud enam ehk enesest väljapoole ja rakendan nende inimeste tarvis, kes seda vajavad. Vanuse meenutamine tuleb ette rohkem sünnipäevadel, aga numbrit ihus ja hinges tunnistada polegi eriti vajalik, murelikuks see mind ei tee.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

TIIU ROOSMA: APPI, KEDA VALIDA?! VALI ROHELISED! MIKS?

Rohelisi saab valida vaid kord iga nelja aasta tagant. Täna ehk 27.02. kuni 18:00 on viimane päev, millal saab e-hääletada.

Sa pole veel otsustanud? Siin on hästi konkreetne jutt miks mina olen rohelisel poolel ja valin Rohelised. Sest julgelt ja kogu hingest puhta elukeskkonna, meie metsa, puhta toidu, Eestimaa ühtlase arengu ja keskkonnasäästliku teaduspõhise nutika majanduse eest seisev jõud jääb Riigikogus puudu. MITTE ÜKSKI erakond ei kanna edasi seda tänaseks nii olulist kõikehõlmavat vaatenurka, mis peaks olema tegelikult kõigi otsuste langetamise alus ja lähtepunkt. Enne igat otsust tuleks küsida: kas see otsus aitab meil jääda kestma füüsiliselt ja emotsionaalselt terve rahvana, päriselt, ka saja aasta pärast?

Kas sina ei arva nii? Mina kardan, et peale valimisi ununeb peatselt kõigi teiste erakondade keskkonnameelsus (kuigi on olnud näha väga südantliigutavaid valimiskampaania klippe, khm), nagu see on toimunud siiani. Rohelistel aga ongi ju see point, ega miski muu. Seega nad ei saa oma lubadust isegi suurima laiskuse puhul eirata 🙂 Ja laisad nad kindlasti pole, roheliste kandidaatide keskmine vanus lihtsalt jääb nn. tegijate vanusegruppi, kus pole veel mugavustsooni langetud, sekka tarmukad teadlased, spetsialistid ja professorid noori kogemuse ja teadmistega varustamas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjall.

Read more