Algatus “Eesti ei ole tuumapolügoon” praegu Riigikogus

Riigikogu majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon käsitlevad täna ühisel avalikul istungil kollektiivseid pöördumisi. Meie ettepanek on lõpetada tuumaenergia-alase tegevuse rahastamine ja läbiviimine Eestis. Seda ettepanekut toetas digiallkirjadega 1384 inimest.

Piret Räni: “Inimkond pole leidnud lahendusi tuumajäätmete püsivaks ohutuks  ladestamiseks ega neutraliseerimiseks. Eestis turundatakse imelist masinat, mis teeb energiat vanade jaamade tuumajääkidest, aga sellist masinat pole tegelikult veel olemaski, mis tähendab, et rahvale on valetatud. Tuulikute materjalid on nende eluea lõpul enamjaolt ümber töödeldavad. Tuumajaama materjalid aga mitte ja need tuleb maha matta või muul moel utiliseerida. Tuumaenergeetika pole ringmajanduslik ettevõtmine ja seetõttu ei sobi tänase Eesti vajadustega.”

Olev-Andres Tinn, juhatuse liige: “Keskkonnahoiu aspektist lähtudes on selge, et tuumajaama ehitus on liiga aeglane, et kliimamuutuste vastase võitluse eesrinnas olla – energiaportfelli fossiilsetelt kütustel taastuvatele ümber profileerimine peab toimuma olemasolevate tehniliste lahenduste ja hajatootmise põhimõttel. See on positiivne, et lisaks keskkonnakomisjonile, kaasati istungile ka majanduskomisjon, sest siis on võimalik ka need argumendid üle vaadata, mis käsitlevad riigi rahakotti.”

Mõned meie küsimustest majanduskomisjonile: 

  1. Kas teate, millisest masinast on jutt, mida soovitakse Eestisse ehitama hakata?
  2. Kas ja kuidas on võimalik teha üldist otsust, et me tahame tuumaenergiat, kui see soov võib tähendada tervet rida erinevaid tehnoloogiaid ja et täna teadaolevad lahendused on vaid 3-4 korda vähem materjalimahukad kui tuulikud?
  3. Täna ei toeta Euroopa Liit erimeetmetega tuumaenergeetikat – kas on kavas eesti maksumaksja oma vahenditega rajada terve järelvalvesüsteem? Kui jah, siis kas see rajatakse vaid ühe 300 MW reaktori jaoks? Või on komisjoni liikmetel plaanis veel enamaid reaktoreid Eestisse lubada?
  4. Kui palju maksab Eesti riigile 100 000 aasta jagu tuumaohutuse süsteemi ülalpidamist? Ilmselt peab raha tulema tuumajaama ekspluatatsioonist. Milliseks kujuneb sellisel juhul megavati hind tarbijale? 
  5. Tõsise õnnetuse puhul aga on möödapääsmatu ca 100 km ohutusala. Kui peaks juhtuma veel üks õnnetus tuumajaamaga, kes maksab riigi poolt tehtud kulutused (ka. eriplaneering) kinni? 

Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine avalik istung algab kell 10 ning on virtuaalne ja jälgitav veebist. Erakonna algatuse toetajate seisukohti kaitsevad Valdur Lahtvee, Peep Mardiste, Olev-Andres Tinn. Arutelu rikastab Madis Vasser Eesti Rohelisest Liikumisest. “Eesti ei ole tuumapolügoon” rahvaalgatus kogus 1384 digitaalset allkirja ja on täies mahus leitav siit: https://erakond.ee/uudised/rohelised-algatavad-allkirjade-kogumise-tuumajaamade-rajamise-vastu/

Kui soovid erakonna kampaaniat rahaliselt toetada, siis saad seda teha makselingi kaudu:

Lisainfo:
Olev-Andres Tinn
olev.tinn@rohelised.ee
501 1053

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: