Joonas Laks: Neli küsimust rahandusministrile

20.01.2020, Tallinn

Avalik kiri Rahandusministrile

Hea minister Helme!

Debattide ja avalike seisukohtade alusel võib öelda, et poliitikate osas oleme alati pigem vastandlikel seisukohtadel olnud, aga Rail Balticu suhtes on meie ja ka meie erakondade vahel valitsenud üksmeel.

Varsti saab kevadistest valimistest üks aasta ja senimaani pole midagi kuulda olnud Rail Balticu praeguse läbi Pärnu kulgeva projekti üle vaatamise kohta. Veel hullem – kahel viimasel korral kui on riigieelarvet koostatud, oleme pidanud selles nägema lauset „Rail Baltic projekti rahastus kasvab seoses suuremahuliste projekteerimistöödega ja viaduktide ehituse alustamisega.” Ka eelarvestrateegias 2020-2023 on lause “Jätkatakse Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamist,” mille täpsustuseks lisa 8 “Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2020.aastal ning sellele järgnevail aastatel.” Ka esmaspäevasel Riigikogu istungil saime korduvalt kuulda, et käesolevaks aastaks on ette nähtud 54,4 miljonit eurot. Kehtivas eelarvestrateegias on see summa aga 49 miljonit eurot ehk rahastus on taas suurenenud 5,4 miljonit ehk rohkem kui 11%.

Viide koalitsioonilepingus Rail Balticule on 14. peatüki lõpus, kus on kirjas: „Juhul kui Euroopa Liidu eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused,” mis tegelikult on juba järeleandmine 4% ulatuses (alati on juttu olnud 85%-st). Kurb on tõdeda, et peate 19%-i rahva raha raiskamist ikka veel ka järgnevatel aastatel põhjendatuks. Hiljuti saime teada Balti riigikontrollide ühisavaldusest, et tõenäosus projekti eelarve ja ajakava lõhki minemiseks on aina suurem. Juba praegu on ainuüksi Eestis esialgsest 450 miljonist eurost (COWI, 2007) saanud vahepeal 1,05 miljardit (AECOM, 2011), siis 1,345 miljardit (E&Y, 2017) ning riigieelarve kontrolli erikomisjoni 9.12.2019 istungil hindas Rail Baltic Estonia OÜ oma etteakandes kuludeks juba 1,662 miljardit. Aga ka see summa pole lõplik. Selle hulka pole arvutatud katkestatud maastike hinda ja looduskeskkonna hävingut nagu äsja tuletas jälle meelde ka ökoloog Mihkel Kangur. Ja kuigi avaliku elu tegelaste viies ühiskiri, kuhu ka mina alla kirjutasin Riigikogule ja vabariigi valitsusele enam küsimusi ei esitanud, siis mõnele siiski Teilt esimesel võimalusel vastust sooviks:

  • Kas finantseeringud Rail Balticu projektile suurenevad või vähenevad uues eelarvestrateegias?
  • Kas koalitsioonilepingus on projekti üle vaatamise tingimusena silmas peetud kogu projekti või vaid Eesti osa kaasrahastuse protsenti?
  • Millal on selge, kas kaasrahastus on kokku lepitud mahus tagatud või mitte? Kas Riigikontrollide ühistöö tulemusest piisab valitsusele, et asuda projekti üle vaatama või tuleb oodata aastani 2021, millal RB Rail AS finantsjuht Ignas Degutis on lubanud kõigi riikide Rail Balticu kulud ajakohastada?
  • Kas ka avalikkusel oleks võimalik tutvuda RB Rail AS ja Euroopa Komisjoni INEA vahel sõlmitud toetuslepingu 17. detsembril 2019 muudatustega ning rahastatavate tegevuste loetelu ja ulatusega? Kas Rahandusminister on nõus, et tegu ei ole ärisaladusega, mida peaks rahva eest varjama?

Uue Euroopa Liidu eelarve raamistiku ning selle osana perioodi 2021–2027 CEF määruse eelnõuläbirääkimised on jõudmas lõpusirgele. Veel ei ole hilja lõpetada aja, raha ja keskkonna raiskamine Pärnu trassile lisaraha küsimisega ja naasta esialgse plaani juurde ehitada kiire raudteeühendus Euroopaga läbi Tartu ja suunata rohkem ressursse riigisisese raudteetaristu arengusse ja turvalisuse tõstmisesse. Uus Euroopa roheline kava toetab rööbastransporti investeerimist väga tugevalt just inimtekkelise kliimamuutuste mõju vähendamise kontekstis.

20.01.2020, TallinnAvalik kiri RahandusministrileHea minister Helme! Debattide ja avalike seisukohtade alusel võib…

Posted by Joonas Laks on Esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: