Naftaloigus surev luik, mitte tuulikud ja päikesepaneelid

Ehkki valitsused leppisid kolme aasta eest Pariisis kokku kliimamuutuste pidurdamise sammudes, ei hooli tegelik elu sellest eriti. Värsked uuringud näitavad, et probleemsete fossiilkütuste kasutamisse liiguvad siiani hiigelinvesteeringud. Energiafirmad töötavad aga sageli otseselt heakskiidetud otsustele vastu.

Globaalsete suurpankade laenutegevust kaardistav kodanikuühendus BankTrack avalikustas oma äsjases aruandes [1], kui ulatuslikult on Pariisi kliimaleppest möödunud kolme aasta jooksul endist viisi investeeritud fossiilkütuste kasutamisse. Laenuportfelle läbi töötades selgus, et 33 Ameerika, Euroopa ja Aasia juhtivat erapanka on selle ajaga laenanud klientidele kokku 1,9 triljonit dollarit suuresti nafta, kildagaasi või söe kasutamisega seotud projektideks. Selliste projektide rahastamine on viimastel aastatel tasapisi koguni suurenenud. 

Ühelt poolt saavad pangad anda raha loomulikult ainult selleks, milleks soovijad krediiti paluvad. Samas on ka paljudel erapankadel ettevõtte ühiskondliku vastutuse (ingl. corporate social responsibility, CSR) skeemid, milles määratakse muu hulgas oma keskkonnaeesmärgid. 

Pankade vastutus 

Suurtel pankadel oleks viimane aeg näidata hoolivat ja vastutusvõimelist suhtumist planeedi tulevikku ning lõpetada kõige kliimavaenulikumatele tegevustele laenu andmise. Valitsustele kuuluv, aga projektide finantseerimises erapankadega konkureeriv Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on näiteks otsustanud söe- ja naftaprojekte enam mitte rahastada. 

Loomulikult annavad aruandes kritiseeritavad suurpangad JPMorgan Chase, Barclays, HSBC ja teised ühtlasi laene taastuvenergia ja teiste rohelise majanduse projektide arendamiseks. Teadlasi koondav ÜRO kliimapaneel IPCC rõhutab oma viimases raportis vajadust asendada kiiresti fossiilkütused puhaste energiakandjatega. IPCC hinnangu järgi tuleb taastuvenergiasse kuni 2035. aastani investeerida 2,5 triljonit dollarit aastas. Taastuvenergia turg peaks olema piisavalt suur, et suurpangad saaksid toetada Pariisi kliimalepet peale sõnade ka tegudega. 

Silmamoondajate hiilgav sooritus 

Suurte naftafirmade reklaamides ei näidata mitte naftapuurtorne, vaid pöörlevate tiibadega tuulikuid lillelisel väljal või päikesepaneele. Naftalaigus surma ootav luik oleks paraku korrektsem pilt. Suurfirmade lobitegevust uuriv vabaühendus Influence Tracker tutvustas oma hiljutises raportis[2] naftafirmade korraldatud silmamoonduse ulatust. 

Influence Tracker arvutas välja, et viis suurt börsidel noteeritud lääne naftafirmat (ExxonMobil, Royal Dutch Shell, Chevron, BP ja Total) on viimase kolme aasta jooksul ehk pärast Pariisi kliimalepet kulutanud kokku üle miljardi dollari kliimamuutuste vastasele mõjutustegevusele ja eksitavale brändimisele. 

Näiteks leiti, et nimetatud viis suurfirmat kulutasid möödunud aastal kolmandiku oma reklaamirahadest, et tutvustada oma kliimasõbralikkust. Tegelikest investeeringutest suunavad need energiahiiud kliimahoidlikele projektidele ainult 3%, ülejäänu läheb endiselt fossiilkütuste nafta ja gaasi ammutamiseks. Oma tegevust justkui häbenetakse, aga jätkatakse siiski samas vaimus. Sellise eksitava reklaami kohta on eesti keeles kasutusel tabav sõna “rohepesu”. 

Mida siis teha?

Üle maailma peab avalik sektor eeskuju näitama, lõpetades fossilkütuste otsese või varjatud doteerimise (sh Eesti põlevkiviprojektid). Lisaks peavad kõik valitsustele kuuluvad arengupangad, nagu Maailmapank, EBRD, Aasia Arengupank jt koheselt lõpetama laenude andmise fossiilmajanduse projektidele.

Meie avalik sektor peab eeskuju näitama, lõpetades fossilkütuste otsese või varjatud doteerimise (sh Eesti põlevkiviprojektid). Euroopa Liidule kuuluv suure laenuportfelliga Euroopa Investeerimispank EIB peaks koheselt lõpetama laenude andmise fossiilmajanduse projektidele. Samamoodi peaks lõppema igasugused kliimamuutusi tekitavad toetus EL abifondidest.

[1] https://www.banktrack.org/download/banking_on_climate_change_2019_fossil_fuel_finance_report_card/banking_on_climate_change_2019.pdf

[2] https://influencemap.org/report/How-Big-Oil-Continues-to-Oppose-the-Paris-Agreement-38212275958aa21196dae3b76220bddc

Artikkel ilmus ka Peep Mardiste blogis ja Eesti Päevalehes

Peep Mardiste,

Eestimaa Rohelised Euroopa Parlamendi 2019 kandidaat Peep Mardiste on keskkonnakaitsja, kodanikuühiskonna aktivist ja konsultant.
Kontakt: 5078111, pepe@ut.ee, www.mardiste.ee

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: