Kaspar Kurve: vahet pole, milline koalitsioon tuleb, Keskerakond on juba kaotanud

Nüüdseks on juba pisut üle nädala möödunud 2019. aasta Riigikogu valimistest. Suurimaks kaotajaks on minu subjektiivsel hinnangul keskkond, aga selge on see, et keskkonnateemad eestlasi ei kõneta. See on küll raske, aga midagi pole teha- sellega tuleb leppida. Või võib-olla on õigem öelda, et Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse erakond ei suutnud valijaid kõnetada. No vaata, mis nurga alt tahad, vahet pole, üsna nüri värk ikkagi. Kahju polegi mul mitte niivõrd neist kahest erakonnast, vaid meie loodusest, mis on meie väikese Eesti suurim väärtus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.

Mind on juba tükk aega hämmastanud, kuidas täiesti marginaalsed maksusüsteemimuudatused nende valimiste põhiteemaks kerkisid. Ma tunnistan ausalt, et ehkki Reformierakond pole mulle kunagi maailmavaateliselt eriti sümpaatne olnud, siis olin varasemate valimiste kontekstis siiski aru saanud, miks neil siiani niivõrd hästi on läinud. Sellel korral ma seda aga absoluutselt ei taipa- Kaja Kallase juhitud Reformierakonnas polnud aastal 2019 mitte midagi, mis oleks vähegi intellektuaalselt huvitav või teiste ideedest kardinaalselt erinev olnud. Aga raha ja turundus teevad imesid, ma kipun ilmselt poolteadlikult ja naiivselt seda pahatihti unustama. Mind hirmutab, mida see kõik meie demokraatia ja ratsionaalsete valikute kohta ütleb, aga see on juba hoopis teine teema.

Ühesõnaga, eksisin ja üllatusin (negatiivselt) kui valimistulemused välja tulid. Kui enne 3. märtsi tundus, et Reformierakonnal pole šanssigi, siis järsku olid kõik trumbid nende käes. Mis aga juhtus viimase nädala jooksul, on nii sürrealistlik, et paneks Dali enda närviliselt vuntse siluma ja kukalt kratsima. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oli ilmselgelt kõige tõenäolisem ja lihtsam lahendus, Kaja Kallas ja Jüri Ratas võivad ju ETV debatis jätta mulje, et nende kahe erakonna poliitikas ja maailmavaates haigutab ületamatu kuristik, aga olgem ausad- nende erinevused on reaalsuses siiski minimaalsed.

Read more

Valimiskomisjoni ootab seaduserikkumise jätkamisel kohtutee

Erakond Eestimaa Rohelised on tuvastanud, et valimiskomisjon keeldub avaldamast valimistulemusi avaliku teabe seaduse nõuete kohaselt masinloetavate avaandmetena, kuid pakub selliseid andmeid siiski erikokkuleppe alusel meediaväljaannetele. Seetõttu on erakond otsustanud valimiskomisjoni rikkumise jätkamisel kohtusse anda.

“Kõigile pakkusid valimisõhtul huvi reaalajas masinloaetavad andmed valimistulemuste kohta, nii põnevil kodanikele kui analüütikutele, kes tahtsid näha andmeid kiiresti võrdluses varasemate aastatega või teha muid järeldusi valimiste käigu kohta,” ütles Erakonna Eestimaa Rohelised peasekretär Joonas Laks. “Nende andmete avalikkusega jagamise teeb kohustuslikuks avaliku teabe seadus, kuid valimisteenistus pakub neid üksnes erikokkuleppe alusel meediaväljaannetele aadressil https://rk2019.valimised.ee/press/. Kui tavaliselt õigustatakse avalike andmete jätmist sisekasutusse õigusse formaati viimise ja avalikuks tegemisega kaasnevate kuludega, siis valimiskomisjonil on vastav avaandmete kataloog ideaalkujul olemas ning selle riigi avaandmete portaali kaudu kõigile kättesaadavaks tegemine seisab ainult tahte taga. Arvestades, et nad on nõudnud kodanikuaktivismi korras üles pandud valimisandmete eemaldamist avaandmete portaalist, on nende käitumine sihipärane seaduserikkumine ning kodanikuühiskonnale näkku sülitamine. Juurdepääsupiiranguteta andmed peavad vastavalt seadusele olema kättesaadavad kõigile ja eriti kuritahtlik on valimisi puudutavate andmete salajas hoidmine.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised jätkavad võitlust vastutustundliku poliitika eest!

Tänan iga inimest, kes rohelistele enda hääle andis, meie nimekirjas kandideeris, enda teadmiste, aja, raha või oskustega meid toetas. Meie vabatahtlikest koosnev organisatsioon on vaid sild ühiskondlike otsustusprotsesside ning Eestimaa looduse, inimeste ja tuleviku vahel – just sinna ongi meie toetajate panus läinud.

Mul on ääretult kahju, et hoolimata kõikide heade inimeste tööst Riigikogu seekord rohelist täiendust ei saanud. Kahju, sest Riigikokku on hädasti vaja vastutustundlikku ja tulevikku vaatavat poliitilist jõudu, mis seisab kogu hingega puhta keskkonna, teaduspõhiste otsuste, puhta südametunnisega poliitikaloome ja kõikide Eesti asukate, nii loomade kui inimeste eest.

Võtmata vastu ühtki kahtlase päritoluga senti, andmata järgi üheski enda põhimõttes, oleme meie nende väärtuste eest seisnud, seda nii valimiste-eelsel kui –järgsel ajal. Ja teeme seda edaspidi. Mitte sellepärast, et väga tahaksime „poliitikaga“ tegeleda – uskuge mind, maailmas on palju muudki, millesse me meelsamini oma energiat panustaksime – vaid sellepärast, et alternatiiv oleks lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas raha, isiklikud ambitsioonid ja vastutustundetu poliitika suuresti meie ühist tulevikku määravad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Head kaasvõitlejad!

Umbes 6 tunni pärast on selged tänaste valimiste tulemused. Sõltumata
sellest, millised need meie jaoks on, läheme kindlalt edasi ja järgmine
suur ülesanne on juba mai lõpus: Euroopa Parlamendi valimised!

Oleme selgelt tõusuteel. Nendeks valimisteks esitasime umbes kolm korda pikema nimekirja, kui eelmisteks, ja osalesime mitu korda rohkemates debattides. Praktiliselt kindla peale annab see meile tugevama toetuse, kui 2015. aasta 0,9% häältest. Samas on üldine olukord keerulisem. Meie kõrval on keskkonna peatükis kattuva programmiga Elurikkuse Erakond, Vabaerakond on teinud vähemalt retoorikas pöörde jätkusuutliku arengu suunas ja ka senised suured, eelkõige sotsid, on läinud suuresti sama peale välja. See on aja märk: inimarengu sõltuvus elukeskkonnast on teravamalt päevakorral, kui kunagi varem.

See on meie võit, kui järgmine Riigikogu koosseis teeb korrektiive senises praktikas Põxiti ja püsimetsanduse suunas, aga selleks peab avalik surve tänaval ja meedias veelgi tugevnema. Tselluloositehase planeeringu tühistamine, teaduse rahastamise eelotsus ja Keskkonnainspektsiooni iseseisvuse säilimine valitsuse plaanide kiuste on need edulood, millele peab järgnema veel kümneid ja võibolla sadu üksikotsuseid, mis lõppkokkuvõttes viivad suurte muutusteni. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

VALIMISPÄEV KÄES! Züleyxa Izmailova kommentaar eilsele ETV-debatile

Eilse debati kommentaariks veel nii palju, et kahjuks, ei pidanud ei saatejuhid kui ka peaministrikandidaadid oluliseks rääkida lahendustest, millega ära hoida meie laste elukvaliteedi langus, mida praeguseks juba paratamatud kliimamuutused endaga kaasa toovad.

Saates püüdsin tutvustada mõtet, et üleminek süsinikuneutraalsele majandusele loobki uusi töökohti ja hoopis arendab majandust. Taastuvenergia Koja plaani kohaselt looks Eesti 100% taastuvenergiale üleminek keskeltläbi 14 000 töökohta (samas vähendaks CO2 heitmeid 15 miljonit tonni aastas)

Nüüd on Euroopa Komisjon käinud välja Puhta Planeedi visiooni, mis tähendaks süsinikuneutraalsust aastaks 2050 ja potensiaalselt 2,1 miljoni uue töökoha loomist Euroopas, millest ka Eesti võiks proovida osa saada. Samas, kui me riigina õigel ajal õigeid muudatusi ei tee, siis maksame tagajärgede eest, mitte ainult tervise ja eluklvaliteedi langusega, vaid otseselt ka rahaga. Näiteks on aastast 2010- 2016 ekstreemsete kliimaolude iga-aastased kahjud Euroopas vähemalt 12,8 MILJARDIT eurot ning aastal 2080 võib iga- aastane kahju ulatuda juba 190 MILJARDI euroni, mis võrdub Euroopa Liidu SKP 1,8%-lise vähenemisega.

Eile tundus, et poliitikutele on need suurusjärgud hoomamatud, et neisse tõsisemalt suhtuda. Isegi saatejuht ei paistnud uskuvat, et mahetööstusega võiks riik raha teenida. Üleminek intensiivsest suurtööstusest hajusale keskkonnasõbralikule mahetootmisele on samuti kliimameede, millega saab heitmeid vähendades parandada keskkonda ja inimeste tervist, sest oluline osa haigustest on põhjustatud just pestitsiididest, mida meie igapäevane toit sisaldab.

Juba ainuüksi inimeste tervise parandamine pestitsiidivaba toidu tarbimisega tähendab majanduslikku kasu, sest pestitsiididega kokkupuutest põhjustatud haiguste (vähkkasvajad, alzheimer, rasvumine, diabeet, fertiilsusprobleemid jt) hinnaks on Euroopas juba ligi 160 MILJARDIT eurot aastas. Eestis on hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kulu inimeste tervisele tagasihoidliku prognoosi kohaselt 320 MILJONIT eurot, ehk 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelise 9 varjundit

Hea Pärnumaa valija! Roheline on elu ja lootuse värv ning sellel on palju ilusaid toone. Ka Pärnumaal kandideerib Riigikogusse tervelt 9 inimest, keda ühendab armastus looduse vastu — kuid ka loovus.

Ma ise olen ajakirjanik, ent kirjutanud ka mõned raamatud. Meie nimekirjas on õpetajaid ja lastekirjanikke, luuletajaid ja prosaiste, metallikunstnikke ja antifašiste, loomakaitsjaid ja kanepi legaliseerimise pooldajaid, taimetoitluse poole püüdlejaid ning kolumniste, ennekõike aga lihtsalt südamega inimesi. Süda on tähtis, sest vaid mõistuspäraselt otsustav inimene on kalk. Ainult südamega näeb hästi, teadis Antoine de Saint-Exupéry.

Seda, mis on juhtunud meie metsaga, näeb ja kuuleb igaüks. Lagedast raiesmikust tõeliselt liigirikkaks vanaks metsaks kasvamine võtab aega mitmeid sajandeid. Kuid vahel tundub, et me küll kuuleme, kuid ei kuula! Kui Rohelised 1. märtsil Keskkonnaministeeriumi ukse taga kaitsealadel toimuva metsaraiumise vastu protesteerisid, ei tulnud minu meelest meie muret kuulama ükski ministeeriumi töötajaist.

Paneme metsaparisnike tegevusele palun nüüd üheskoos pidurit ja hoolime rohkem oma loodusest, loomadest ja inimestest, mis vahel võib tähendada seda, et me anname neile lihtsalt rohkem elamis- ja olemisrahu. Roheliste täpsema programmi leiad aadressilt rohelised.ee/valimisprogramm-2019/ ja ülevaate Pärnumaa kandidaatidest aadressilt rohelised.ee/kandidaadid/. Nimekirjas on Krister Kivi (467), Margit Adorf (468), Mikk Pärnits (469), Tiina Kilkson (470), Anu Paluoja (471), Sven Arulaid (472), Johannes Sarapuu (473), Krista Lehari (474) ja Tiia Kõnnusaar (475).

Palun tule pühapäeval valima, kui Sul valik juba tehtud pole. Mina usun, et Rohelistel on eeldusi saada üle valimiskünnise ja Sinu hääl võib olla otsustav! Kuid ka siis, kui Rohelised jäävad alla künnise, ei lähe Su hääl kaotsi. Toetusprotsent valimistel määrab igal juhul selle, kas ja millises ulatuses saavad Rohelised toetust riigieelarvest, et jätkata sõnakalt seismist Pärnumaa ja kogu Eesti keskkonna ja looduse eest!

Siiralt

Krister Kivi (www.467.ee)

Read more

PRESSITEADE: Rohelised taunivad valeväidetega valijate eksitamist

Erakond Eestimaa Rohelised taunib valija eksitamist valeväidetega valimissüsteemi kohta, palub seisukohta valimiste valvuritelt.

Taunime erakondade ja ajakirjandusväljaannete katseid mõjutada valimistulemust valimisteenistuse poolt korduvalt ümber lükatud vale faktiväite levitamisega, mille kohaselt künnise alla jääva nimekirja hääl läheb valimiste võitjatele. Iseäranis on vastuvõetamatu selle esitamine põhitõena valimissüsteemi kohta valijale meelespidamiseks, sest valijate laiaulatuslik eksitamine valimissüsteemi omaduste osas võib seada kahtluse alla valimiste usaldusväärsuse.

“Juhin tähelepanu, et mitte väikestele erakondadele antud hääled ei anna giganterakondadele mandaate juurde, vaid künnisest puudu jäänud hääled päästavad need pikalt riigikokku jäänud erakonnad mandaatide kaotusest,” selgitab Erakonna Eestimaa Rohelised esinaine Züleyxa Izmailova. “See on tegelik tõde, mida oma Riigikogu positsioone kaotada kartvad erakonnad ning nende kaasamõtlejad soovivad selle valeväite taha varjata ning parim viis selle valeväite ümberlükkamiseks on anda oma hääl valimistel just uutele tulijatele.”[..]

Loe konkreetseid nimesid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Zoja Mellov: minu märgusõna on hoolivus

Sügava vaimsusega perest võrsunud Zoja Mellov on üks neid Eestimaa inimesi, keda võib nimetada multitalendiks. Temale endale selline lähenemine kindlasti tagasihoidlikkusest ei meeldi. Paljud mäletavad Zoja Mellovit näitlejana, praegugi on ta seotud teatrikunstiga ja täpsemalt ühe teraapiaviisiga – draamateraapiaga. Zoja huvitub ka ühiskonnaelu probleemidest ning leiab, et neid saab kõige jõudsamalt lahendada läbi roheliste tõekspidamiste.

Vikipeediast võib leida, et tuleval aastal jõuate seitsmega algava juubelini. Kui vanalt ennast tegelikult tunnete?

Number 70 on vanuses tähelepanuväärne saavutus, kuigi pisut ehmatav – et kas tõesti juba järgmisel aastal…? Kuid number on number ja elatud aastad peegeldavad üsna pikka eluetappi, kui võrrelda aastaid inimese n-ö keskmise elueaga. Oma elutee viimasel veerandil elan tänases ja vaatan ka homsesse, suunan oma elu jooksul õpitu, kogetu, oskused ja jõud enam ehk enesest väljapoole ja rakendan nende inimeste tarvis, kes seda vajavad. Vanuse meenutamine tuleb ette rohkem sünnipäevadel, aga numbrit ihus ja hinges tunnistada polegi eriti vajalik, murelikuks see mind ei tee.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

TIIU ROOSMA: APPI, KEDA VALIDA?! VALI ROHELISED! MIKS?

Rohelisi saab valida vaid kord iga nelja aasta tagant. Täna ehk 27.02. kuni 18:00 on viimane päev, millal saab e-hääletada.

Sa pole veel otsustanud? Siin on hästi konkreetne jutt miks mina olen rohelisel poolel ja valin Rohelised. Sest julgelt ja kogu hingest puhta elukeskkonna, meie metsa, puhta toidu, Eestimaa ühtlase arengu ja keskkonnasäästliku teaduspõhise nutika majanduse eest seisev jõud jääb Riigikogus puudu. MITTE ÜKSKI erakond ei kanna edasi seda tänaseks nii olulist kõikehõlmavat vaatenurka, mis peaks olema tegelikult kõigi otsuste langetamise alus ja lähtepunkt. Enne igat otsust tuleks küsida: kas see otsus aitab meil jääda kestma füüsiliselt ja emotsionaalselt terve rahvana, päriselt, ka saja aasta pärast?

Kas sina ei arva nii? Mina kardan, et peale valimisi ununeb peatselt kõigi teiste erakondade keskkonnameelsus (kuigi on olnud näha väga südantliigutavaid valimiskampaania klippe, khm), nagu see on toimunud siiani. Rohelistel aga ongi ju see point, ega miski muu. Seega nad ei saa oma lubadust isegi suurima laiskuse puhul eirata 🙂 Ja laisad nad kindlasti pole, roheliste kandidaatide keskmine vanus lihtsalt jääb nn. tegijate vanusegruppi, kus pole veel mugavustsooni langetud, sekka tarmukad teadlased, spetsialistid ja professorid noori kogemuse ja teadmistega varustamas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjall.

Read more

Eestimaa Rohelised kandidaat Aul Pedajas: “Raske on kõike Eestis toimuvat lihtsalt käed rüpes pealt vaadata.”

Aul Pedajas on Eestimaa Roheliste ridades Riigikogusse kandideeriv sügava liikumispuudega ning voodisse aheldatud mees, kelle suurimaks sooviks ongi just puudega inimeste probleeme Eestis lahendada. Aul on kõrgharidusega ning viite võõrkeelt valdav peagi kahe lapse isa. Arvutiga töötab ta häälkäskluste abil ning tema igapäevane töö ongi seotud IT alaga. “Olen väga rahul, et mul üldse töö on, kuigi alati võiks seda rohkem olla, sest praegune töötasu ei võimalda mul mu varsti neljaliikmeliseks saavat peret ära toita.”

Mõte Riigikogusse kandideerida tuli nii, et mul läks väga raskeks kõike Eestis toimuvat lihtsalt käed rüpes pealt vaadata. Rääkisin oma kandideerimise võimalikkusest nii kodus kui ka erakonnas ja kuna see mõte leidis poolehoidu, siis nii läkski. Kindlasti soovin tegelema hakata puudega inimeste probleemidega. Elasin 18 aastat USA-s ja kaks aastat Saksamaal ning pean ütlema, et Eestis on selles valdkonnas veel palju teha. Näiteks erihoolt vajavate inimeste olukord on siin kohe väga kole. Võimalik, et valituks osutudes hakkaksin tegelema ka kodanikupalga ja rahvusküsimustega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jakko Väli: Eesti mets vajab puhkust lageraietest

Kui Arno isaga metsa jõudis, oli viimane palgipuuks sobiv kuusk juba maha võetud. Selliselt võiks parafraseerida meie metsades – eriti just riigimetsas –täna toimuvat.

Eesti metsade üleraie on juba aastaid avalik saladus, kuid nii keskkonnaministeerium kui RMK väidavad avalikkusele, et kõik on kõige paremas korras. See, kuidas maksumaksja nimel ja raha eest tegutsevates asutustes žongleeritakse arvude ja statistikaga – see on omaette meisterklass.

Eestimaa Rohelised koos teiste Eesti metsa kaitseks loodud ühingutega suudavad kogu selle pokazuha taga näha ka metsa. Me mõistame hukka selle, et üha suurema dividendi nimel riigieelarvesse sulgevad võimupoliitikud silmad ning lasevad ennast statistilisest vahust uimastada. Artikli maht ei võimalda kogu seda absurdi välja tuua, kuid kogu see hinnanguline metsa juurdekasv koos värskelt raiutud lankide arvestamisega metsa hulka kannab vaid ühte eesmärki: metsatööstuste huvides oleks veel rohkem raiuda. Neid see puude taga olev mets ei huvita, nad vajavad tooret ja palju.

Koostatavasse metsanduse arengukavasse aastani 2030 surutakse sisse raiemahtu 15 miljonit tihumeetrit aastas. Kui aga arengukava töögrupis hakati arutama punkti „Riigimetsa roll erinevate hüvede tagajana“, siis oli tubli ametnik eemaldanud sõna „riigi“. Samas on riigimetsa ja erametsa roll olemuslikult täiesti erinev. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Sissetoodud radioaktiivsete jäätmete matmine pole patriotism!

rakond Eestimaa Rohelised on kategooriliselt selle vastu, et radioaktiivseid jäätmeid, mis sisaldavad uraani ja tooriumi, hakataks matma Sillamäe sadama piirkonda või mistahes Eesti paika. “Me ei taha, et see probleem enne valimisi tähelepanu alt välja jääks,” selgitas Ida-Virumaal kandideeriv Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov avalduse sisu. Tegemist on ettevõtte NPM SIlmet poolt Sillamäel haruldasi metalle sisaldava toorme töötlemise radioaktiivsete jääkidega, suurusjärgus 500 tonni. Nagu on avalikuks tulnud, pidid need jäätmed liikuma tagasi USAsse ehk riiki, kust on pärit tooraine. Kuigi tooret Eestisse toonud ja jäätmed USAsse transportida lubanud ettevõte on pankrotis, pole valitsuse otsus radioaktiivsed jäätmed Eestisse jätta mitte kuidagi põhjendatav. Eriti pettumustvalmistav on Reformierakonna ja Isamaa ministrite juhtimisel tegutseva Keskkonnaameti leplikus sellise kava suhtes. Rohelised nõuavad valitsuselt selget kinnitust, et neid radioaktiivseid jäätmeid Eestisse ei maeta! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Oskar-Aleksander Lesment: Minu unistuste Eesti

Olgu siinsed mõtted ankurdatud tõdemusse, et täna ja siin seda kirjutamas, elan mina kellegi Unistuste Eestis.

Minu unistuste Eestit eristab praegusest alateadlik hüpe lühinägeliku kasumi saamisest stoilisesse väärikusse. Vankumatu rahu, mis tuleneb sisemisest teadmisest ja teadlikkusest, oma juurte tunnetamisest ja nende austamisest. Usun, et selline meelestatus annab kindlameelse, prohvetliku ja vankumatu julguse vaadata tulevikku, vormides olevikku sellele vastavaks. Unistan, et ka saja aasta pärast suudetakse unistada tuleviku Eestist tänades oma esivanemaid unistamist soosiva oleviku eest.

Unistuste Eestis on Eesti kodanikel ühtsed juured, mis ulatuvad aastatuhandete hämarusse ja millest võrsub stoiline ja põhiväärtustes vankumatu identiteet. Unistuste kodanikel valitseb hinges ja olemuses rahu, kuhu saab raskuste tekkides pöörduda selleks, et emotsioone ja ärevust maandada. See oleks ühtlasi siinsete inimeste moraali ja kõlbeliste normide läte. See rahu kannaks igikestvuse pitserit. Elanikud oleksid kindlad, et rohkem aega tagasi, kui nad ette kujutada oskaksid, elasid nende esivanemad, kes tundsid samasugust rahu. See oleks põlvkondade sidusus ja eestluse säilimine jäbi aegade. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

KAI KÜNNIS-BERES: Looduskeskkond jääb tsivilisatsioonile alla

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Üha enam näen ma bioloogi-ökoloogi ja veeteadlasena kuidas looduskeskond tsivilisatsioonile alla jääb. Eriti ilmekalt avaldub see Tallinnas, kus elan. Aga keskkonnast mittehoolivaid plaane ja arendusi, nagu hiiglaslik 15-aastase puidutarne garanteeritusega ja heitvett Emajõkke suunava tselluloositehase riiklik eriplaneering Tartumaale ja Rail Baltic, tuleb viimasel ajal ridamisi. See näitab selgelt, et riigikogus puudub looduskeskkonna, puhta vee ja toidu, tervislike elutingimuste eest seisev jõud.

Tegelikult puudub ka teadmine ja ohutaju, milliste tulemusteni võib viia looduskeskkonda hoolimatu ja hävitav suhtumine. Meie veekogud on talunud aastakümneid inimtegevusest tulenevat koormust ning nende ökosüsteemide taluvuspiir on juba künnist ületamas. Veel veidi ja järvede põhjast kaob hapnik, surevad põhjaloomad, siis kalad. Metsatööstuse masinapargi võimsuse hüppeline kasv, harvesteride kasutuselevõtt, on järsult suurendanud ulatuslikke lageraideid, mida Vooremaalgi arvukalt kohata võib. Tõeline peremees oma metsaga nii ei teeks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Andres Jaadla: Mis meid vaeseks teeb?

Mullu kallines elekter ja tõusid üürihinnad. Kaugkütte hind rühib samuti ülespoole, mõnel pool Eestis tabas tarbijaid aasta alguses lausa 30% küttehinna tõus – ühel hetkel peame nentima, et pärast eluasemekulude tasumist ulub rahakotis tuul, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised esinumber Lääne- Virumaal Andres Jaadla.

Vaesusest kõneldakse aina rohkem. Pöörase kiirusega kasvavad hinnad, mis trügivad ühte ritta maailma esimetropolidega, sunnivad igalt poolt kärpima, ainult et energiavaesusest pole Eestis eriti palju räägitud. Ometi on tõsi see, et liigagi tihti peab Eesti pere elektri- või küttearve tasumiseks kõhu kõrvalt näpistama. Energiavaesus on nimelt majapidamise olukord, kus ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. Eestis energiavaesuse defineerimisel on oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine, aga ka muude energiateenuste aspekt on oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ja IT-ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, mille puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile. Kõige hullemal juhul võib energiavaesus aga maksta koguni elu, nii nagu juhtus ühes maaperes, kus elektrimüüja lülitas tasumata arve tõttu voolu välja, pere hakkas kasutama küünlaid – kui saatusliku põlenguni, kus said surma ema ja kaks väikest last.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Märt Põder: E-valimised algavad üle-homme. Vaatame üle faktid.

Praegune e-hääletuse tarkvara sisaldab juba elemente algusest lõpuni
kontrollitavusest ja küsimus on:

* Kas praegune arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest on piisav, st kas individuaalne kontrollitavus 30 minutit (see otsustatakse iga valimise
jaoks eraldi) pärast hääle andmist on piisav, et tagada valijale kontroll selle üle, et tema hääl läks lugemisele ilma rikkumata või muutmata. Klassikaline arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest eeldab, et valija saab hääle olemasolu pütis kontrollida kuni hetkeni, mil see läheb lugemisele, st meie puhul kuni sedelvalimiste lõpuni. Sel juhul peaks aga näitama kasutajale kindlasti mitte reaalset häält, vaid mingit kontrollsummat — see teeks kontrolli kasutajale segasemaks, kuigi tagaks paremini hääle salajasust. Aga võib väita, et on praegune süsteem on piisav, kui hääled on räsilinkimise abil järjestikku asetatud nii, et vahepealt ühtegi muuta ei saa.
* Eesti süsteemis on puudu klassikalise otsast lõpuni kontrollitavuse esimene samm, st kontroll, et minu arvutis koostatud krüptogramm sisaldab häält minu soovitud kandidaadi poolt. Sisuliselt tähendab see,
et ma võiks anda oma arvutist häält n-ö kuivalt ja ilma ära saatmata, et veenduda, et krüptomehhanism on korrektne.
* Praeguse süsteemi suur probleem on, et üldine kontrollitavus on kättesaadav ainult sertifitseeritud audiitorile, kuigi klassikaline süsteem võimaldaks kontrolli teostada kõigil soovijatel, nt sõltumatutel
teadlaste gruppidel, häkkeritel jmt.
* Praeguse süsteemi hiigelsuur probleem on selle peitmine eesti keele barjääri taha, rahvusvahelise avalikkuse puudulik kaasamine ja hilised ning venivad tähtajad ja korralduse informaalsus. See vähendab automaatselt selle usaldusväärsust.
* Riigikogu on kogu aeg arvanud, et on juba OSCE soovistused täitnud ja selles rämedalt eksinud. [..]

Loe edasi ja leia soovitused klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised võitsid EKREt väitluses ÜRO rändeleppega liitumise üle

Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas ÜRO rändeleppega liitumine oli põhjendatud.

Kohtunikepaneeli arvates võitis väitluse Eestimaa Rohelised. Rohelistel õnnestus väitluse lõpuks näidata, kuidas nende toodud kasud nagu rände algpõhjuste vastu võitlemine tuginevad ränderaamistiku sisule ja üldpõhimõtetele. Samal ajal ei suutnud EKRE tõestada, kuidas massiimmigratsioon ja sellest tulenevalt põlisrahvuse vähemusse jäämine on rändelepe reaalsed tagajärjed.

EKRE toodud argumendi massiimmigratsiooni kohta suutsid Rohelised lõppsõnas ümber lükata läbi selle, et lepe just tegelebki tänaste rändeprobleemide vähendamisega läbi selle algpõhjuste leevendamise ning illegaalse rände takistamisega. Teises argumendis ei suutnud EKRE kahjuks tõestada kuidas punkt 33 tingib sõnavabaduse piiramise. Samas Rohelised sellele argumendile ei vastanud, nii et osaliselt jäi see siiski püsima. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Politiseerunud jäätmemajandus ja läbikukkunud jäätmeseadus

Jäätmevaldkonna peamine probleem on selle politiseeritus ja huvidele allutatus, kuid jäätmemajandus peaks olema mitte poliitiline võitlustanner, vaid keskkonnaküsimus.

Paljud on ilmselt praeguseks mõistnud, et miski Eesti jäätmekäitluses on päris tõsiselt kiivas. Viimasel ajal on avalikus ruumis tiirelnud jutud võimalikust ELi hiigeltrahvist ja ringlussevõtu eesmärkide mittetäitmisest. Tagatipuks eilne teadaanne, et pärast pikka Riigikogus küpsemist otsustati uue jäätmeseaduse menetlemisest loobuda. Kes asjade käiguga rohkem kursis oli, sellele ei tulnud uudis üllatusena. Keskkonnaministeerium ja keskkonnakomisjon tekitasid eelnõus kahe peale kokku sellise segaduse, et lõpuks ei saanud enam keegi aru, mis seadusemuudatusega tegu ja kellele seda vaja on. Keskkonnakomisjoni esimees Vakra süüdistab ministeeriumi, Kiisler vastu jällegi Riigikogu, tootjad-pakendiorganisatsioonid ja teised osapooled kõiki poliitikuid jne.

Kuid milline institutsioon tegelikult enesereflektsiooniga tegelema peaks? Kelle tegemata töö kehv ringlussevõtu tulemus on? Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu, omavalitsuste või hoopis keskkonnainspektsiooni? Siia koer ongi maetud. Eestis on jäätmemajandust juba pikalt vaevanud liigne politiseeritus: valdkonda ei kujundata mitte lähtudes keskkonnast ja jäätmekäitluse parimatest praktikatest, vaid lühiajalistest poliitilistest huvidest. Kui aga seadusloomes ei ole aluseks mitte pikaajalised eesmärgid ja üldised kokku lepitud põhimõtted, vaid poliitilised tõmbetuuled, on tulemuseks segadus ja vastutuse hajumine. Selle kõrval näeme järjest enam mikrofoni haaramas majanduslikke huve, seda näiteks pakendite kogumise puhul. Praegune avalike konteinerite süsteem ei pane turul tegutsevaid ettevõtteid (mida praktikas on kolm) ei kogumispunkide võrgutikku laiendama ega pakendijäätmeid reaalselt ringlusse võtma, vaid kasumit suurendama. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Rohelised Jaaganti spekulatsioonidest

Roheliste ametlik vastus Postimehes avaldatud spekulatsioonile seoses Vakra võimaliku lõputöö plagiaadiga.

Eile ilmus Postimehe Jaaganti Valimisradaris spekulatsioon võimalusest, et info Vakra lõputöö plagiaadi kohta on jõudnud Eesti Ekspressi toimetusele erakonnalt Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse parteilt.

Siinkohal soovin kinnitada, et Rohelisteni jõudis info sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme, keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra võimalikust pettusest alles Eesti Ekspessis avaldatud loost.

Eestimaa Rohelised pole antud info lekitamise taga ja Rohelised on erakond, kes madalate poliitmängudega ei tegele. Meie eesmärk on olla esimene puhas riik, mille eeldusteks on nii puhas keskkond kui ka puhas südametunnistus.

Olgu üheselt öeldud, et keskkonnavaldkonna õõnestamine on kahjulik kogu Eesti keskkonnaliikumisele ja pole kuidagi Eestimaa Roheliste huvides.

Read more

SUUR ÜLEVAADE – kuidas Rohelised Tallinna muudavad

Koalitsioon Keskerakonnaga on kestnud praeguseks aasta – siin on ülevaade senistest saavutustest, mille üle ise kõige uhkemad oleme:

– Reidi tee
– Kaasamine, koostöö ja läbipaistvus
– Tallinna Energiaagentuur ja päikesepaneelide projekt
– Tallinna Botaanikaaed
– Tallinna viimine pestitsiidivabade linnade kaardile
– Mahetoit ja toiduteadlikkus laste haridusasutustes
– Linnaaiandus
– Välisprojektid
– Õismäe raba terviseradade rekonstrueerimine
– Merivälja muul
– Igapäevane rohestamine

“Üks meie siinne tegevus, mille oleme ristinud „igapäevaseks rohestamiseks“, seisneb abilinnapeade, ametnike, linnaosavanemate, koostööpartnerite, volikoguliikmete ja kõikide teiste otsustajate mõjutamises ja nende keskkonnaalaste teadmiste suurendamises. Hoiame silma peal, et projektides, uutes algatustes ja igapäevatöös oleks sees inim- ja keskkonnamõõde, et otsustusprotsessid oleksid võimalikult läbipaistvad ja kaasavad ning et arvestataks erinevate ühiskonnagruppide huvidega.” [..]

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more