Peep Mardiste: Ehitame Supilinna kooli!

Uute kortermajade ehitamise buumi tagajärjel hakkab Supilinna elanike arv varsti kiiresti kasvama. Üldplaneeringus lasteaiale planeeritud Emajõe-äärsele krundile oleks mõistlik ehitada hoopis kohalik väike algkool, näiteks lähedal asuva ja ruumipuuduses Kesklinna kooli filiaalina. Tõenäoliselt oleks sellest koolist huvitatud ka paljud Ülejõe pered. 


meie-aatom
Supilinna ja Ülejõe uusarendused ning soodne koht kesklinna lähedal peaks tagama, et lapsi Supilinna väikese algkooli jaoks jätkuks. Emajõe-äärne rohelus oleks mõnus keskkond, kus kooliteed alustada.

Supilinn on ses mõttes huvitav linnaosa, et ta tiksub kuidagi omasoodu. Omanikud korrastavad vaikselt oma puumaju, kriimu näoga lapsed mängivad tolmustel tänavatel. Linnaosa tuntuim objekt on ilmselt väike Herne pood. Linnavalitsus vaatab oma eelarveid koostades Supilinnast mööda ja piirdub siin tänavate kõpitsemise ja talvise lumelükkamisega. Suurim Supilinna teoreetiliselt puudutanud avaliku sektori investeering oli ilmselt Tartu Veevärgi poolne reoveemagistraali suunamine Supilinna alt läbi.  

Linna eelarveid analüüsides selgub, et aastail 2006-2017 investeeriti Supilinna keskmiselt 34 eurot linnaosa elaniku kohta aastas. Võrdluseks: investeeringud Maarjamõisa linnaosas olid elaniku kohta keskmiselt 2400 eurot aastas, Ropka tööstusrajoonis 1900, Ihastes 550 ja Kesklinnas 470 eurot aastas. Me tarbime tänulikult investeeringuid teistes linnaosades, kuid soovime, et noorte poolt aktiivset kasutamist leidev Emajõe äärne külakiik ei jääks olulisimaks “avalikuks objektiks” linnaosas. 

Lapsi tuleb juurde

15 aasta taguse linna üldplaneeringuga reserveeriti Emajõe äärde kiigeplatsi taha 0,5 ha suuruse kinnistu Supilinna lasteaia tarvis. Tänaseks on (liiga) kõrge kohatasu toonud teenuseid pakkuma erasektori ja lasteaiakohtade puuduse probleem on leevenenud. Saame Supilinnaski lasteaiata hakkama, aga selle asemel võiks hakata samale platsile kavandama väikest algkooli. 

Hetkel on Supilinnas ühekorraga valmimas koguni 17 uut kortermaja kokku 119 korteriga ja mitmed kortermajade arendajad teevad ettevalmistusi peatseks kopa maasse löömiseks. Elu näitab, et neisse majadesse kolib arvukalt noorpaare, kelle juba sündinud või peatselt sündivad lapsed vajaks mõningate aastate pärast koolikohta. Ja oleks loomulik, et vähemalt algkool oleks kodule lähedal, jalakäigu kaugusel. 

Supilinnast üle jõe Ujula tänava äärde kinnitati möödunud aastal detailplaneering, mille kohaselt ehitatakse varsti 12 kortermajaga elurajoon kokku umbes 80 korteriga. Kui plaanitud Marja tänava jalakäijate sild valmib, oleks Supilinna algkool Ujula tn uusrajoonist turvalist kergliiklusteed mööda vaid 600-meetrise jalutuskäigu kaugusel. Võrdluseks – Raatuse koolini oleks sealt peaaegu 2 km. 

Linnavalitsuse haridusosakonna arvutuste kohaselt läheb septembris Tartus esimesse klassi 1202 last. Aastal 2026 läheks praeguste ennustuste kohaselt kooli 1203 last, pärast mida hakkaks kooliminevate laste arv pisut langema. Supilinna ja Ülejõe uusarendused ja soodne koht kesklinna lähedal peaks tagama, et lapsi Supilinna väikese algkooli jaoks “jätkuks.” Emajõe äärne rohelus oleks mõnus keskkond, kus oma kooliteed alustada. 

Supilinna algkool 

Ma näeks Supilinna algkooli hea mõttes külakoolina ja mida muud see Supilinn ongi, kui küla oma kokkuhoidva ja hooliva kogukonnaga. Meie unistuste algkool oleks väike, näiteks kahe paralleelklassiga ehk vajaks kuut klassiruumi. Logistiliselt oleks kõige lihtsam, kui ta toimiks lähedal asuva Kesklinna kooli filiaalina, see aitaks ka halduskulusid kokku hoida. 

Supilinna laste ühes kodukoolis, naabruses asuvas Kesklinna koolis valmis küll paari aasta eest katusekorrusel algklassidele kolm uut klassiruumi, kuid koolis on jätkuvalt ruumipuudus. Soodsa asukoha tõttu kesklinnas skeemitatakse sinna ka kaugemate linnaosade lapsi ja supilinlased on nurisenud, et kooliealiseks saavatele kohalikele lastele ei jätku kodukoolis kohti. Kui algkooliealiste laste arv peaks vähenema hakkama, siis ei jääks Supilinna algkool tühjaks. Vastupidi – nii tekiks võimalus Kesklinna koolist suunata mõni algklasside komplekt Supilinna kooli ja leevendada Kesklinna kooli jätkuvat ruumipuuduse probleemi.

Peep Mardiste on keskkonnakaitsja, kodanikuühiskonna aktivist ja konsultant.

Artikkel ilmus esialgselt tema blogis: http://www.mardiste.ee/artiklid/ehitame-supilinna-kooli

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: