Poolthäälte enamusest

Kahjuks ollakse arvamusel, et ettepanek on kaalukas siis, kui seda pooldab palju inimesi. Tundub, et seda toetab ja võimendab ka meedia – mida rohkem vaatajaid ja klikke, seda parem. Aga miks need inimesed on aktiviseerunud? On vana tõde, et ühine vaenlane liidab. Lihtne on korraldada miitingut LBGT, uue kanala, tänava vms vastu. Inimesed aktiviseeruvad ka siis, kui mängus on nende erihuvid. Vajadusel mobiliseerivad nad demagoogia vm abil ka teisi. Seetõttu võivad jääda realiseerimata ettepanekud, mis annaksid häid tulemusi, kuid pole idee algataja erihuvid. Mul on pakkuda omalt poolt mitu näidet.

Tartu linna esimesel kaasava eelarve konkursil pakkusin välja kahe kooli vahelise spordiväljaku arendamise Annelinna südames, kuid kuna mul ei olnud sellega seoses otsest isiklikku huvi, siis see ettepanek piisavalt poolthääli ei saanud. Üldjuhul võidavad ikkagi ideed, mille taga on konkreetne huvigrupp. Õnneks on võitjate seas olnud ka koolide spordiväljakuid jms, kuid sel juhul on idee eest võidelnud vastav kool vm huvigrupp. 

Teine ettepanek oli seotud vanavanemate tervisekindlustusega. Tegin ettepaneku, et vanavanemad võiksid hoida oma lapselapsi selmet lapsed käiksid lasteaias. Uuringute kohaselt on lastele sobiv iga lasteaeda minekuks 3 aastat, mitte poolteist aastat. Praegu on vanavanematel õigus oma lapselapsi hoida siis, kui nad töötavad ja lapsed on haiged. Vastasel juhul ei ole neil tervisekindlustust. See ettepanek ei lähe riigile midagi täiendavalt maksma, pigem annab otsest rahalist tulu, kui laste vanemate töö on efektiivsem kui vanavanemate töö. Veel suurem on kaudsem tulu, kuna lapsed on vähem haiged, ei nakata teisi lapsi lasteaias ja arenevad kiiremini. Kuna aga vastav ettepanek pole senini kogunud vajalikku arvu poolthääli, pole seda menetlema hakatud ja tundub, et ei hakatagi.

Lahenduseks oleks poolthäälte enamus, mis kehtib linna- ja vallavolikogudes. See tähendab, et ettepanek võetakse vastu siis, kui poolt hääletab rohkem kui vastu. Sel juhul ei võidaks enam aktiivse vähemuse ideed, kuna enamus seda ei toeta. Samas hakataks rakendama ideid, mille olemusest saab aru ehk väike ring inimesi, kuid kuna need ideed teisi ei kahjusta, siis ei ole ka vastuhääletajaid. 

Poolthäälteenamusest on kasu ka siis, kui on vaja võtta seisukoht ebameeldivate inimeste suhtes, kui enamus ei soovi hääletada avalikult otsuse poolt, mille vastu on need ebameeldivad inimesed. Kui nõutaks lihthäälteenamust, st et enamus hääletaksid poolt, jääks otsus vastu võtmata, sest suurem osa jätaksid hääletamata või oleksid erapooletud. Poolthäälte enamuse puhul piisab ka sellest, kui leidub mõnigi inimene, kes selle otsuse poolt hääletab.  

Ei tea, kas poolthäälte enamus suudaks mõjutada ka sotsiaalmeedias vohavat negatiivsust. Anname ju kõik endale aru, et kommenteerijad moodustavad tühise vähemuse, kuid miskipärast võetakse nende arvamust tõsiselt. Kahjuks võimendab seda “jagamine”, mille tõttu levitatakse just negatiivseid kommentaare. Ehk peaksime kätte võtma ja hakkama levitama eelkõige positiivseid sõnumeid ja jagama samuti positiivseid sõnumeid. Hiljuti väideti, et positiivseid sõnumeid on sotsiaalmeedias vaid spordi valdkonnas. Aga ometi on meil ju nii palju toredaid inimesi. Alguses tuleb muidugi olla valmis selleks, et kibestunud kommenteerijad meid sopaga üle valavad, kuid me ei tohiks sellest välja teha pidades meeles, et tegemist on tühise vähemusega.   

Artikkel ilmus ka Delfi arvamuskonkursi raames: tps://epl.delfi.ee/arvamuskonkurss/mis-saab-homme-juri-ginter-uhine-vaenlane-liidab-ent-nurjab-teiste-ideed?id=88171653

Jüri Ginter,
Eestimaa Rohelised
Tartu osakond

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: