Algatasime allkirjade kogumise tuumajaamade rajamise vastu (lisatud link ja täistekst)

Eile, 21.01.2021 toimunud Roheliste erakonna volikogul kiideti heaks tuumaenergeetika rahvaalgatuse sõnastus – tuumajaamad täna Eestisse ei sobi.

 “Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsioon – järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe. Rahvaalgatuse täistekst on lisatud allpool.

“Tuletasin volikogu liikmetele meelde värsket iseseisvumise aega, kui 1991 aastal kutsuti keskkonnaministriks toonaste Roheliste liige Toomas Frey,” meenutab Roheliste volikogu liige Valdur Lahtvee. “Siis otsustati välja kuulutada tuumamoratoorium aastani 2000. Käesoleva algatusega kutsume sisuliselt ametisse astuvat uut valitsust üles sarnast moratoorium välja kuulutama. Näiteks aastani 2040. Tehnoloogia ei ole veel nii kaugele jõudnud, et saaksime rääkida turvalisest, keskkonnasõbralikust ja jätkusuutlikust tootmisest. Tuumajaam? Täna EI! ”

Volikogu juht Aleksander Laane: “Mida tekst põhimõtteliselt tähendab, on see, et Eesti on praeguste tuumajaamade jaoks liiga väike ja Rohelised selle suunal edasi tegutsemist perspektiivikaks ei pea. On aeg keskenduda ohututele taastuvatele energiaallikatele, mis muutuvad ka järjest odavamaks. Me ei ütle, et tuumaenergeetika kui selline tuleks ajaloo prügikasti visata, aga Eestis rakendamiseks sobilikku tehnoloogiat täna olemas ei ole. Kas see üldse kunagi tuleb, ei ole samuti kindel. Aga varustuskindlust saab tagada taastuvenergia salvestus- ja “targa võrgu” tehnoloogiate rakendamisega ning energiat säästvate lahendustega”

Lisaks tuumajaama petitsiooni tekstile käsitleti volikogu koosolekul ka programmi energeetika osa üldisemalt, tehti kokkuvõtteid eelmise aasta tegevustest ning alustati käesoleva aasta tegevuskava koostamist, et järgmisel koosolekul see vastu võtta. Valimiste aasta kontekstis otsustati kvartaalseid koosolekuid tihendada igakuisteks.

Lisainfo:

Aleksander Laane
Volikogu esimees
aleksander.laane@gmail.com
50 26 816

Annika Altmäe
Volikogu asejuht
altmeannika@gmail.com

Rahvaalgatust allkirjastama: Eesti ei ole tuumapolügoon

Rahvaalgatuse täistekst:

Eesti ei ole tuumapolügoon

Erakond Eestimaa Rohelised teeb Riigikogule ja Valitsusele ettepaneku lõpetada tuumaenergia-alase tegevuse rahastamine ja läbiviimine Eestis.

Erakond Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud soovivad, et Riigikogu ja Valitsus lõpetaks igasuguse tegevuse tuumajaama rajamiseks Eestis ja kuulutaks Eesti tuumavabaks.

Palume Riigikogul ja Valitsusel anda selge signaal, et energia tootmisel Eestis on prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad.

Seletuskiri

Tuumajaama ehitus Eesti territooriumil on ohuks nii inimeludele kui ka riigi säilumisele.

Tuumajaam on rajatis, mille avarii korral võib tekkida katastroof, mille likvideerimiseks puudub Eesti suurusel riigil võimekus. Katastroof võib tekkida erinevatel põhjustel. Alates valesti projekteerimisest, ehitamisest, tarkvaraga seotud probleemidest, töötajate tegevusvigadest, terroriakti tõttu, sõjalise konflikti olukorras, loodusjõudude tõttu. Kui vaadata, kuidas on toimunud ja jätkub tuumajaamade avariide likvideerimine nii Tšernobõli kui ka Fukushima näitel, siis on suur risk eesti rahva kestmisele, meie looduse säilimisele ja majanduse toimimisele üheselt selge.

Nagu kinnitavad asjatundjad, on 2. ja 3. põlvkondade tuumajaamades suurõnnetuste oht alati olemas. Nn. 3+ põlvkonna reaktorid ei erine põhiolemuselt 3. põlvkonna reaktoritest.

Seega ei sobi Eestisse 3+ põlvkonna tuumaelektrijaam. 4. põlvkonna reaktoreid sisuliselt veel ei ole. Olematule tehnoloogiale ei saa rajada tulevikku.  

Jätkuvalt on lahendamata tuumajäätmete ohutu lõppladustamise küsimus. Ladestatud jäätmed jäävad radioaktiivseks tuhandeteks aastateks ja sama kaua tuleb tagada ka nende ohutus.

Tuumakütus ja -tehnoloogia tuleb importida, mis teeks Eesti riigi püsivalt sõltuvaks toorme- ja tehnoloogia tarnijatest. Selle tagajärjel energiajulgeolek halveneks oluliselt ning tekiks suured julgeolekupoliitilised riskid.

Vaadates praegusi arenguid päikese-, tuule- ja vesinikuenergeetikas, näib tuumaenergeetika tulevik sama must kui söe oma.

Euroopa trend on selge: kliimakriisiga toime tulemiseks vajame eelkõige energiasäästu ja ökoloogiliselt ohutut taastuvenergeetika (st tuule- ja päikese- ning vesinikenergeetika) arendamist.  Tuumaenergiale ei näe olulist rolli ette enam ka Rahvusvaheline Energiaagentuur. 

Tulenevalt eeltoodust tuleb Vabariigi Valitsusel loobuda mõttetust kavast luua tuumaenergia töörühm ja Riigikogul võtta vastu otsus, mis säilitab Eesti tuumavaba seisundi.

Rahvaalgatust allkirjastama: Eesti ei ole tuumapolügoon

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: