Roheliste esinumber: megaprojektid pole Eestile sobilikud

Eestimaa Roheliste esinumber Järva- ja Viljandimaal Hannes Puu ehmatas, kui luges hiiglasliku puidurafineerimistehase rajamise idee alguspäevil, et selle ühe võimaliku asukohana kaalutakse Viljandimaad. Roheliste ettekujutuses peaks Eesti olema ühtlaselt kaetud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Taastuvenergiaseadmete müügiga leiba teeniv Puu on riigikogu valimistel uustulnuk, kuid kuulub roheliste erakonna ridadesse sestsaadik, kui see nullindate keskel oma praegusel kujul tegevust alustas. Nüüd, mil töö ei nõua enam nii palju aega, kavatseb ta rohelise maailmavaate edendamise heaks varasemast rohkem panustada. Ka pärast valimisi.

Roheliste kandideerimist riigikogu valimistel täisnimekirjaga võib pidada üllatuseks. Hannes Puu, kuidas Järva- ja Viljandimaa valimisringkonna üheksaliikmeline nimekiri sündis? Kas initsiatiiv tuli Tallinnast?

See käis ikka pigem altpoolt üles. Algul tundus, et inimesi on viis või kuus, aga lõpuks tuli täisnimekiri ilma probleemideta kokku. Paljud meie erakonna liikmed on tagasihoidlikud, nad vajasid mõtlemiseks natuke aega.

Meie erakonnal on nooruslik juhtkond, juhatuses ja volikogus on palju noori inimesi, kes on aktiivsed ja edumeelsed. See aitas kindlasti samuti kaasa sellele, et inimesed tahtsid ringkonna nimekirjas kandideerida.

Äriregistri andmeil kuulute roheliste ridadesse juba 2005. aasta lõpust.

Jah, ma olen erakonna algatusrühma liige.

Riigikogu valimistel te aga seni osalenud ei ole. On sel konkreetne põhjus?

Ma olen tegelnud oma põhitööga, mistõttu pole mul olnud piisavalt aega, et poliitikale pühenduda. Nüüd on mul töö vallas kergem ja saan nii-öelda ühiskonda panustada: arendada ja toetada rohelist maailmavaadet.

Milles teie roheline maailmavaade seisneb?

Kõiges. Kogu keskkonnas, milles me elame ja mille osa me oleme. Et see säiliks.

Praegu halveneb meie elukeskkond suure hooga: liikide vähenemine, kliimamuutused… See mõjutab ka rahvaste rännet ja poliitikat, tekitab ebastabiilsust. See teeb mulle muret ja ma tahan kaasa lüüa, et midagi paremaks muutuks.

Kas Eesti riigi juhtimises võetakse loodust ja keskkonna säästmist piisavalt arvesse?

Ei võeta. Sellepärast meie erakond poliitikas osalebki.

Meie põlevkivi kasutamisest väljumise poliitika on peaaegu olematu. Käivad jutud Auvere elektrijaama teise ploki ehitamise vajadusest, kaevandusmahud on õli tootmise tõttu suurenenud. Meie eesmärk on põlevkivi energeetika sektorist samm-sammult väljuda.

Kas te lubate midagi kitsamalt ka Järva- ja Viljandimaa ehk oma ringkonna inimestele?

Jaa. Ma olen ise olnud valimisprogrammi metsandust puudutava osa väljatöötamise juures. Raiemahtusid tuleb vähendada. Kui liikuda Viljandi maakonnas, on näha suuri lageraielanke, mida praegune seadusandlus on lubanud.

Praegused mahud ei ole jätkusuutlikud, süsteem on suurettevõtete poole kaldu. See suretab puidusektoris varem või hiljem väiksed ettevõtted välja, sest neile ei jätku ühel päeval enam materjali. Inimestel pole enam kohti, kus marjul ja seenel või niisama metsas käia, linnuliikide arv väheneb, sest pole pesitsuskohti. Selline tulevik mõjutaks kindlasti ka Järva- ja Viljandimaad.

Eelmisel aastal oli aktuaalne tselluloositehase projekt. Meiegi aitasime selle pidurdamisele kaasa. See oleks mõjutanud ka Viljandi- ja Järvamaad. Muu hulgas näiteks transpordikoormuse kasvu näol, mille tõttu oleks kannatanud liiklusohutus.

Kui rohelised osutuvad valituks, hoiame kindlasti silma peal, et niisuguseid megaprojekte, mis loodusressursse kiirelt hävitavad, ei tuleks. Meie eesmärk on soodustada, et Eestis areneks väike- ja keskmine ettevõtlus, mis oleks hajutatud ühtlaselt üle riigi, nii et väljaränne pidurduks ja inimesed tuleksid tagasi. See eeldab muu hulgas, et väiksed tööstused ei sureks välja.

Tselluloositehase mõte on olnud, et puitu väärindataks Eestis, selmet see raha välismaalastele jätta. Mida te sellele argumendile vastu ütlete?

Ma arvan, et Eestis väärindatakse puitu juba praegu väga hästi, ka Viljandimaal, ja tase paraneb kogu aeg. Tekivad uued ettevõtted, firmad arenevad, hakatakse tegema kallimaid tooteid.

Meie tahame näha, et puitu väärindataks nii, et see jääb pikaks ajaks kasutusse. Et puit ei läheks ainult ahju või pakenditesse, vaid näiteks mööblisse ja majadesse.

Algul, kui tselluloositehase idee oli veel värske ja plaanitav asukoht polnud selge, käis ühe variandina läbi Viljandimaa. Mis tundega te toona niisuguse uudise vastu võtsite?

See ehmatas mind. Eriti kui uurisin mastaape. Ma arvan, et sellised megaprojektid pole Eestile sobilikud. Me nägime neid nõukogude ajal piisavalt. Nende keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud annavad seniajani tunda.

Turumajandus toimib teatavasti globaalsel skaalal. Kas väikse ja keskmise suurusega ettevõtted, kes ei valmista ilmselt just kõige odavamaid tooteid, suudavad rahvusvahelises konkurentsis pinnal püsida?

Aga võtame näiteks Cleveroni. See on isegi Eesti mõistes pigem väike ettevõte, aga suudab suurtele maailma kaubanduskettidele innovaatilist toodet pakkuda ning teadus- ja arendustegevust teha.

Minu nägemus on selline, et maakonnakeskustesse tuleks riigi toel luua teadus- ja arendustegevuse võimekus ning rajada seda toetavad keskused. Ma käisin Paides debatil, kus Jürgen Ligi (Reformierakonna esinumber Järva- ja Viljandimaal – toimetus) ütles, et see on ulme. Minu arvates ei ole. Kohapealsed inkubatsioonikeskused aitaksid väikestel ettevõtetel alustada ja areneda. Nii ei pea nad kolima näiteks Tallinna Tehnopoli (teaduspark – toimetus) või Tartusse kuhugi.

Millise eesmärgi ja häälestusega siinse valimisringkonna nimekiri valimispäevale vastu läheb? Kui siit ringkonnast ühtegi mandaati ei saada, kas siis on pettumus suur?

Ma arvan, et ei ole. Tulevad järgmised valimised, töötame edasi. Aga me teeme kõik, et mandaat saada.

Nagu ma ütlesin, olen olnud erakonna liige selle asutamisest saati. Kavatsen selle maailmavaate heaks edaspidigi panustada olenemata sellest, kuidas nendel valimistel läheb.

Oletame, et teist saab pärast valimisi riigikogu liige. Kui kogenuna te end parlamendisaalis tunneksite?

Ma arvan, et saaksin hakkama. Suhtlen ka oma töös iga päev inimestega. Pealegi on iga sealmaal, et mul on välja kujunenud kindel maailmavaade ja arusaam asjadest. Usun, et suudaksin ka teistele erakondadele roheliste seisukohti selgitada ja veenda neid meie algatustega kaasa tulema.

Väiksemate erakondade esindajad – lisaks rohelistele ka näiteks vabaerakondlased – väljendavad sageli teatavat allergilisust suure poliitika toimimismehhanismide vastu. Kas teis on samuti niisuguste asjade vastu teatavat sallimatust?

Jah, kindlasti. Poliitika läbipaistvus peab suurenema. Meie erakonnal on nii-öelda otsedemokraatlikud vaated.

Tegelikult oleks vaja alandada valimiskünnist. Sama lugu on kandidaadi kautsjoniga. Väikeerakonnad ei saa toetust, kautsjon tuleb endal maksta. See tähendab aga, et väiksema sissetulekuga inimene ei pääsegi löögile.

Valimisseadust oleks samuti vaja muuta. See, kes saab rohkem hääli, peaks olema (riigikogusse pääsemise järjekorras – toimetus) eespool. Mitte nii, et valin Jaani, aga saan Juhani.

Eesti peaks demokraatlikumaks muutuma. Tegelikult ei ole meie riik veel piisavalt demokraatlik.

Milliste erakondadega on rohelistel teie meelest kõige lihtsam koostööd teha?

Ma arvan, et kõigiga on võimalik koostööd teha. Meil on kindlasti põhimõtted, millest me ei tagane, aga kui vaadata teiste erakondade valimisprogramme, siis ka nendest leiab meie omadega sobivaid mõtteid. Nii et kõik on läbirääkimiste küsimus.

Mina ei tea, et meie erakonnal oleksid mingid kindlad eelistused. Ma olen ka erakonna volikogu liige ja võtan koosolekutest aktiivselt osa, kuid mingeid eelkokkuleppeid või muud sellist pole me teinud.

Artikkel ilmus ajalehes Sakala: https://sakala.postimees.ee/6515615/roheliste-esinumber-megaprojektid-pole-eestile-sobilikud

Hannes Puu, Eestimaa Rohelised volikogu liige, Järva- ja Viljandimaa kandidaat nr 429

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.