“Kliimaneutraalne Tallinn” – Roheliste ettepanekud seoses Tallinna kliimakavaga

Kliimaneutraalsus on mitte lihtsalt oluline, vaid lausa ainuvõimalik eesmärk elamisväärseks tulevikuks, mille võimaldamiseks ei tohi ühtegi otsust täna tegemata jätta. Soomes, sh Helsingis on ratifitseeritud kliimaneutraalsusekava, mis näeb ette eesmärgi saavutamist aastaks 2035. Praegune Tallinna plaan on mõeldud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks viimasel minutil. 

Tallinn kui roheliseks pealinnaks pürgiv linn, mis hakkas juhtima äsja käivitatud Euroopa 19 linna võrgustikku, mille ülesanne ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil, ei tohi endale lubada mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadeta ambitsioonitut tegevuskava.  

Ettepanek ambitsioonikuse tõstmiseks: Tallinn võtab eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2040. Aastaks  2030 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 60%.

Teised märkused  ja ettepanekud:

  1. Tulubaasi arvestus on puudulik. Näiteks peab Kliimakava arvestama ka sellest tekkiva sotsiaalse tuluga. 
  1. Dokumendis on vähe mõõdetavaid eesmärke, mille abil hiljem tegevuse tulemusi hinnata. Mõõdetavad eesmärgid on vajalikud selleks, et saaks objektiivsemalt hinnata saavutatud tulemusi. Hea viis mõjude hindamiseks on iga valdkonna kohta eraldi peamiste mõjuindikaatorite määramine ja nende indikaatorite abil mõjukaardi loomine.  Mõõdetavad indikaatorid aitavad sõnastada eesmärke, jälgida nende täitmist, kommunikeerida tulemusi ja kavandada uusi samme. Näiteks peab seadma selged, üheselt mõistetavad ja mõõdetavad eesmärgid autode osakaalu vähendamise osas. 
  1. Puuduvad vahetähtajad, mille abil tegevuse tulemusi hinnata. Tallinna kliimakavas on liiga vähe lühiajalisi tähtaegadega eesmärke, millega saab paremini kontrollida kava täitmist ja arenguid. Tähtajad on vajalikud, et kontrollida kava täitmist ja määrata vajadusel lisaabinôud. Tähtaegu saab väga hästi seostada mõõdetavate indikaatoritega ja lisada mõjukaardile. Rohelised teevad ettepaneku lisada iga teema kohta konkreetseid tähtajad, mis ajaks peavad olema eesmärgid saavutatud. Kindlasti tuleb tegevuste juurde märkida, milline organisatsioon vastutab konkreetsete tegevuste elluviimise eest. Vastutaja määramine teeb lihtsamaks ka ajakirjandusväljaannete ja linna edendamisse panustada soovivate organisatsioonide töö, kuna siis on kohe teada, kelle poole pöörduda. Kui tähtajana on märgitud näiteks aasta 2025+, siis võib tähtajast välja lugeda vaid selle, et praegu tegevust tegema ei hakata. Ettepanek: kõik tegevused on vaja alustada aastal 2021.
  1. Kliimakava mõõdikud on mitmeti mõistetavad. Näiteks on kliimakavas mõõdikuna kirjas, et aastaks 2025+ on säästlike liikumisviiside osakaal on 75%. Millal täpsemalt see juhtub? Mis on säästlikud liikumisviisid? Mis aastaga võrreldes 75%? Kuidas seda muutust mõõdetakse? Samuti on kliimakavas mõõdikuna kirjas, et ühistransporditeenuse piletitulu aastal 2021+ on 120 miljonit eurot. Millise ühistranspordi? Kas Tallinna ühistransport läheb tasuliseks? Mis aasta seisuga see tulu teenitakse? 
  1. Puudub piisav kaasamine, kaasamise meetmete kirjeldused pole piisavad. Näiteks Tallinna liikuvust tuleb planeerida lähtudest inimesest, kes kasutab jalgratast, tõukeratast jms transpordivahendina, sest jalgratta kasutamine sõiduauto asemel on transpordi valdkonna süsinikuemissioonide vähendamise seisukohast kõige efektiivsem meede. Inimesi saab kaasata näiteks intervjueerides fookusgruppe või/ja korraldades kvaliteetseid küsitlusi. Kasutajate jälgimine ei anna edasi reaalset kasutuskogemust. Kliimakavas on mitmes kohas võetud eesmärgiks seire tegemine, aga puudub info, mil moel ja millal seda seiret tehakse. On keeruline aru saada, kas valitud meetod on õige ja piisav.  
  1. Kasutatakse eksitavaid termineid, mistõttu väheneb dokumendi arusaadavus. Kasutades arengukavades samu termineid, mida kasutatakse seadustes, on seaduse muutumisel võimalik kergesti täiendada ka arengukavasid. Inimestel on kergem aru saada, mida täpsemalt arendada plaanitakse. Näiteks kergliiklustee terminit enam liiklusseaduses pole ning see on ka põhjendatult nii, sest erinevate liikumisviiside ühildamine ühes liiklusruumis on osutunud ohtlikuks, kuna tekitab liiklejates segadust ja konflikte (õnnetusi). Vastavalt kehtivale Liiklusseadusele peab eristama mõisteid “jalgrattatee”, “jalgratta- ja jalgtee” ning “jalgrattarada”. 
  1. Kliimakava peab toetama rohealade säilitamist, aktiivset uute rohealade rajamist ja ligipääsetavust rohealadele Tallinnas. Eri kiirusel liiklejatele peab olema tagatud ka rohealadele jõudmise võimalus ja ligipääsetavus. Igal elanikul peab olema võimalus viibida vähemalt 0,5 ha suurusel rohealal, mis jääb kuni 5-minutilise jalutuskäigu kaugusele. Eesmärk peab olema rohealade pindala suurenemine, mitte selle vähenemine. Kliimakava peab sisaldama mõõdetava indikaatorina rohealade suurenemist. Olulise positiivse näitena toome välja kogukonnaaedade arenduse. 
  1. Kliimakavas tuleb planeerida koos mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadega autostumise vähenemist, mitte suurenemist. Selleks peab linn nägema ette sõiduteede rahastamise vähenemist ning jalgrattainfrastruktuuri rahastuse proportsionaalset suurendamist. Samal ajal on oluline järgida ka kaasamise põhimõtet, et jalgrattateed saaksid selle kasutaja jaoks parima lahenduse. Hea eesmärk on aastaks 2025 viia autode arv tuhande elaniku kohta samas kliimavööndis asuva naaberlinna Helsingi tasemele (hetkel 300 autot 1000 elaniku kohta). 
  1. Täielikult on kliimakavast välja jäänud koostöös riigiga antavad soodustused elektrijalgratta soetamiseks. Rootsis saab 25-protsendilist tulumaksu tagastust e-ratta ostuhinnast. Soome pakub kuni 1000-eurost tagastust elektrijalgratta soetamisel, kui inimene loobub oma vanast autoromust. Eestis antakse elektriautode soetamiseks ostutoetusi. Rohelised teevad ettepaneku ostusoodustuse andmist laiendada ka elektrijalgratastele, sest nii saaks oluliselt rohkem inimesi loodussõbralikult liikuma.
  1. Kliimakavast on puudu lihtsaim ja odavaim meede Tallinna süsiniku jalajälje vähendamiseks: Linnale kuuluvate asutuste ja ettevõtete kohene üleminek rohelise elektri tarbimisele s.h. Linnale kuuluvate hoonete katustele päikesepaneelide paigaldamine.
  1. Kliimakavast on puudu ja tuleb lisada meede autotranspordi kasvuhoonegaaside ja peenosakeste heitme vähendamiseks, mida põhjamaade pealinnad juba rakendavad – keelata diiselkütust kasutavate autode sissesõit Tallinn kesklinna piirkonda alates 2035. aastast.
  1. Suvel kui linnas on autoliiklust vähem, luuakse laialdasemad võimalused jalgratturitele kesklinnas liiklemiseks. Lähtekohaks Tallinna volikogule saadetud ettepanek: Tallinna kesklinna piirkonnas kergliikluse eelistamine suvekuudel.

 Tallinna ringkondliku üksuse nimel:

  • Olev-Andres Tinn (Haabersti)
  • Aleksander Laane (Kesklinn)
  • Joonas Laks (Kristiine)
  • Timur Sagitov (Lasnamäe)
  • Katrin Jõgisaar (Mustamäe)
  • Helina Tilk (Nõmme) 
  • Piret Räni (Pirita)
  • Züleyxa Izmailova (Põhja-Tallinn)

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: